Erasmus+ üleilmne õpiränne

2015. aastal avanes Erasmus+ programmi all üleilmse õpirände  toetusmeede e. international credit mobility, mille eesmärk on  toetada akadeemiliste ja mitteakadeemiliste töötajate ning üliõpilaste õpirännet kolmandate riikide (mitte EL)  ja Euroopa kõrgkoolide vahel.

Erasmus+ üleilmse õpirände tegevused: 

  • õppimine partnerülikoolis ( 3 - 5 kuud), kontaktisik Liis Massa liis.massa@emu.ee 
  • EMÜ õppejõudude ja töötajate õpiränded partnerülikooli õpetamise ja koolituse eesmärgil; partnerülikoolide töötajate ja õppejõudude õpiränded Eestisse, kontaktisik Eda Tursk eda.tursk@emu.ee 

Partnerriigid on kõik muud riigid, kes ei ole Erasmus+ programmiriigid st ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid ega Island, Liechtenstein, Norra, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Türgi. Programmiriikide ja regioonide kohta saab täpsemalt infot Erasmus+ programmijuhendist (vt lk 24-25). 

Erasmus+ üleilmse õpirände programmi partnerülikool on väliskõrgkool, kellega maaüülikool on sõlminud õpirände koostöölepingu üliõpilasvahetuse korraldamiseks. Koostöölepingus lepitakse kokku konkreetne õppevaldkond, milles üliõpilasmobiilsust korraldatakse ja üliõpilaste kvoot (arv ja maksimaalne periood õppeaasta kohta).  2016/2017 kevadsemestriks saab kandideerida õppima 3 partnerülikooli:

Ülikool Riik õppevaldkond õppetase tudengite ja mobiilsuskuude arv
Armeenia Riiklik Põllumajandusülikool Armeenia põllumajandus (ISCED kood 081) magister 1 tudeng/ 5 kuud
Valgevene Riiklik Tehnoloogiaülikool Valgevene metsandus (ISCED kood 0821) magister 1 tudeng/ 5 kuud

Monterrey Ülikool

vt infoleht vahetusüliõpilastele (PDF)

Mehhiko maastikuarhitektuur (ISCED kood 0731) bakalaureus 1 tudeng/ 5 kuud

 

Erasmus+ programmis osalemise tingimused

Õpingute kestus

  • Üliõpilane peab olema immatrikuleeritud Eesti Maaülikoolis kogu välisõpingute aja, st õpingud väliskõrgkoolis peavad lõppema enne vastava õppekava lõpetamist;
  • Pead õpingud nii planeerima, et õpiränne EMÜ õpingutesse mahutuks - välismaal õppimine koos tulemuste ülekandmisega peavad saama lõpetatud enne, kui sind eksmatrikuleeritakse;
  • Bakalaureuseõppes pead olema enne välisõpingute algust edukalt läbinud vähemalt esimese õpinguaasta. Magistriõppes võib üliõpilasvahetuses osaleda juba esimesel õppeaastal. 
  • Erasmus+ programmi raames saab välismaal õppida igas õppeastmes kokku 12 kuud, integreeritud õppes 12+12 kuud.
    NB! Varasemad (Euroopa-sisese) Erasmuse programmis osalemised lähevad arvesse ja arvatakse maksimaalsest võimalikust ajast antud õppetasemel maha. Näiteks: kui varasemalt on 1. kõrgharidusastmel osaletud Erasmuse programmis terve õppeaasta, siis ei ole võimalik teist korda 1. kõrghariduse astmes enam Erasmuse programmis osaleda (ka siis, kui õppekava on muutunud - loeb see, et tegemist on endiselt kõrghariduse 1. astmega). Kui varasem samas õppeastmes oslemine on olnud lühem kui õppeaasta, siis on võimalik osaleda ka samas astmes teist korda 12-... kuud - arvestades, et järelejäänud kuude arv vastab programmis osalemise minimaalse perioodi nõudele (õppima minnes 3 kuud).

Õpingute planeerimine ja tunnustamine

  • Välisülikoolis pead sooritama vähemalt 15 EAP-d semestris ja taotlema välisõrgkoolis läbitud õppetöö arvestamist koduülikooli õppekavas. See tähendab, et välismaal sooritatud ainetest peab vähemalt 15 EAP mahus sooritusi minema arvesse maaülikooli õppekava täitmisel. Seetõttu on kindlasti soovitatav valida rohkem aineid!
  • Kui vastuvõtval kõrgkoolil on sissetulevatele vahetusüliõpilastele kehtestatud suuremad õppetöö minimaalsed mahu nõuded, siis tuleb neid järgida.
  • Erasmus üliõpilase õpinguid välisriigis, sealhulgas ka eksameid ning muid arvestuslikke töid, peab kodukõrgkool tunnustama kohalike õpingutega võrdväärselt.
  • Välisülikoolist võetavad ained pead eelnevalt oma koduinstituudis kokku leppima, täites kaks dokumenti: külalisüliõpilase ankeedi välismaale õppima asujale ning õppelepingu. Mõlemad dokumendivormid leiad siit
  • Sobivate õppeainete valimisel pea nõu ka välisülikooli koordinaatoriga. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata õppekeelele!

Rahastamine

Üleilmse õpirände programmis koosneb üliõpilaste toetust kahest osast: igakuisest elamistoetusest (650 EUR)  ja sõidutoetusest (Valgevene 180 EUR, Armeenia 360 EUR, Mehhiko 1100 EUR). 

Keelenõuded

Vahetusüliõpilase keeleoskus peab olema piisav välisülikooli õppetöös aktiivselt ja tulemuslikult osalemiseks. Inglise keele oskus peab vastama vähemalt B2 tasemele, kasuks tuleb ka kohaliku keele oskus (Armeenia ja Valgevene puhul vene keele oskus). 

Kandideerimine

Kandideerimisprotsess on sarnane Euroopa-sisese Erasmus programmi õpirändega:  

  • Kõigepealt tutvu välisülikoolis pakutavate ainetega, uuri, mis keeles neid õpetatakse ning kas need võiksid minna arvesse Sinu õppekava täitmisel. Pea nõu oma instituudi õppekorralduse spetsialisti, õppekavajuhi ja õppedirektoriga! Kui ei leia infot välisülikooli ainete kohta, küsi abi EMÜ välissuhete spetsialistidelt!
  • Kandideeri maaülikoolis Erasmus+ programmi toetusele, täites Dream Apply Exchange keskkonnas taotluse. Vaata juhendist, kuidas seda teha. Taotluse juurde lisa keeletõend ja õppetulemuste väljavõte. Kui väliskõrgkoolis ei õpetata Sinu emakeeles, tuleb tõendada õppetöökeele oskust. Kui oled maaülikoolis õppinud inglise või saksa keelt, küsi keeletõend meie keelekeskuse juhatajalt Ülle Sihverilt (ylle.sihver[at]emu.ee). Ingliskeelne õppetulemuste väljavõte (transcript of records) küsi oma instituudi õppekorralduse spetsialistilt.

Tähtajad Dream Apply-s taotluse esitamiseks:
Kevadsemestriks 2017: taotluste esitamine vahemikus 1.- 30. september 2016

Kui taotlus maaülikoolis on esitatud

  • Kui taotlus maaülikoolis on esitatud (Dream Apply Exchange süsteemis submitted), kontrollib maaülikooli Erasmuse koordinaator selle üle ning esitab üliõpilase andmed väliskõrgkooli (nomineerimine). Pärast nomineerimist saad välisülikoolist juhendi, mida edasi teha.
  • Kui mõnda väliskõrgkooli õppima minekuks on esitatud rohkem taotlusi kui ülikoolidevahelises lepingus kokku lepitud õppekohti, asetatakse üliõpilased pingeritta, võttes aluseks järgmised aspektid:
    • kaalutud keskmine hinne üle positiivsete tulemuste
    • välisülikoolis nõutud võõrkeele tase (juhul, kui see ei ole üliõpilase emakeel)
    • konkreetse väliskõrgkooli järjekord üliõpilase taotluses.
  • Järgmise sammuna tuleb täita õppeleping ehk Learning Agreement for Studies. Selle lepinguga kinnitavad kolm osapoolt – üliõpilane, tema kodukõrgkool ning vastuvõttev kõrgkool – vahetusperioodiks üliõpilase õppeplaani. Õppelepingusse märgi ka need ained, mida soovid ülikooli õppekavas asendada välismaal tehtavate ainetega. Ainete asendatavuse osas tuleb kindlasti nõu pidada oma instituudi VÕTA nõustajaga.
  • Lisaks õppelepingule tuleb täita ja kooskõlastada välismaale õppima asuva külalisüliõpilase ankeet (KA). Selle VASAKUSSE tulpa kirjuta  õppeained, mida välisülikoolis läbida kavatsed. Ainete valiku juures on kõige tähtsamaks kriteeriumiks nende sobivus Sinu õppekavasse - kas valitud ained lähevad õppekava täiteks või vabaaineteks. Ankeedi KOLMAS tulp täida koos õppedirektoriga, seejärel esita ankeet koos välismaal tehtavate ainete ingliskeelsete kirjeldustega oma õppekava VÕTA komisjonile, kes kinnitab täpselt, millised ained asendavad konkreetseid õppekavajärgseid aineid, millised sobivad valikaineteks ja millised vabaaineks.
  • Kui VÕTA komisjon on ankeedi kinnitanud, esita enda allkirjaga õppeleping allkirjastamiseks oma koduinstituudi õppedirektorile. Kui ankeet ja õppeleping on instituudi poolt kinnitatud, tuleb õppeleping saata kinnitamiseks välisülikooli. Enne välisõpingute algust tuleb nii kinnitatud ankeet (originaal!) kui kinnitatud õppeleping (võib olla skaneeritud koopia) esitada maaülikooli Erasmus koordinaatorile.
  • Esita välisülikooli poolt nõutud dokumendid, sh õppeleping vastavalt neilt saadud infole nende poolt kehtestatud tähtajaks! Nii nõutud dokumentide loetelu kui saatmise viis võib olla erinev (e-mailiga, tavapostiga, faksiga)!

Kui oled välisülikooli vastu võetud

  • Kohe, kui oled saanud välisülikoolist kinnituse vastu võtmise kohta (Letter of Acceptance), edasta see maaülikooli Erasmus koordinaatorile.
  • NB! Sageli võib sündmuste järjekord olla teistsugune - üliõpilasele saadetakse vastuvõtu kinnitus ja siis hakatakse vormistama õppelepingut.
  • Hakka taotlema sihtriigi viisat ja elamisluba ning vormista reisi-, tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustus (võimalikud kindlustusfirmad on näiteks Kindlustusest Kindlustusmaakler OÜ või IIZI Kindlustusmaakler AS

Stipendium

  • Stipendiumileping välismaale suunduva üliõpilasega sõlmitakse eelpoolnimetatud dokumentide (õppeleping, vastuvõtva asutuse kinnituskiri ning vajadusel külalisüliõpilase ankeet) esitamise järel. Stipendiumi arvestamise aluseks on välisülikooli vastuvõtukinnitus ning selles nimetatud kuupäevad. Kui lahkud välisülikoolist varem, väheneb ka stipendium.
  • Stipendium makstakse välja kahes  osas: üheks semestriks välismaale mineku korral makstakse 80% üldsummast enne õpinguid ja ülejäänu pärast välislähetusest naasmist ja nõutud dokumentide esitamist.

Välisõpingute ajal

Õpingute pikenemine koduülikoolis (alates 2013/14 õa immatrikuleeritutele)

  • Välismaale õppima siirdunud üliõpilane loetakse ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks ja tema nominaalne õppeaeg pikeneb väliskõrgkoolis viibitud semestrite võrra, kui väliskõrgkoolis viibiti vähemalt kolm kuud semestrist ning seal sooritatud õppeaineid arvestati üliõpilase õppekava täitmisel vähemalt 15 EAP mahus. Nominaalse õppeaja pikendamine vormistatakse pärast väliskõrgkoolis õppimise aja lõppu ja õpitulemuste ülekandmist. 

Millised õigused kehtivad vahetusüliõpilasele välisülikoolis?

  • Vastuvõttev ülikool ei või nõuda vahetusüliõpilaselt õppemaksu ega lisamakse (kursuse-, registreerimise-, eksami- ja laboratooriumi kasutamistasud). Üliõpilaselt võib võtta väiketasusid näit. kindlustuse, üliõpilasliitude, õppematerjalide (fotokoopiad, laboritarvete jne) eest võrdsetel alustel kohalike üliõpilastega;
  • üliõpilane peab enne välisõpinguid vormistama ja kooskõlastama õppelepingu (Learning Agreement for studies) ja täitma külalisüliõpilasena välismaal õppija ankeedi;

Millised on kohustused  koduülikoolis?

  • Riigieelarvevälisel õppekohal õppiv üliõpilane maksab välisõpingute ajal koduülikoolile õppeteenustasu (kuni 2012/13. õa immatrikuleeritud).
  • Alates 2013/14 õa ülikoolis õppivad üliõpilased (v.a. doktorandid), kes hüvitavad õppekulusid eestikeelsel õppekaval osakoormusega õppes või ingliskeelsel õppekaval õppides, maksavad lepingujärgset õppeteenustasu ka välismaal õppimise ajal.

Õppelepingu muutmine

  • Sageli tekib tudengitel vajadus oma õppelepingut semestri alguses muuta, kui selgub, et mõni eelnevalt välja kuulutatud kursus ei toimu või ei sobitu hästi tunniplaani. Muudatused tuleks vormistada võimalusel mitte hiljem kui  üks kuu alates õpingute algusest. Õppelepingu muutmine kajastatakse õppelepingu muudatuste vormil (Changes to the Learning Agreement), mis kinnitatakse mõlema ülikooli poolt. Koos õppelepingu muudatustega tuleb vormistada ka uus välismaale õppima asuva külalisüliõpilase ankeet.  Muudatuste leht kehtib ainult koos allkirjastatud originaal-õppelepinguga. Pane tähele, et õppeleping ei ole lihtsalt ainete loetelu, vaid see on siduv dokument, mille täitmise kohtustuse oled võtnud ning seda ei ole võimalik muuta tagantjärele. Välisõpingute lõppedes väljastataval õppetulemuste väljavõttel ja õppelepingus olevate ainete loetelu peab olema identne.

Välismaalt tagasi tulles

  • Esita välisülikooli Erasmus koordinaatori poolt väljastatud õppeperioodi kinnituskiri (confirmation letter) maaülikooli Erasmuse üldkoordinaatorile. NB! Küsi välisülikooli koordinaatorilt varakult, millisest põhimõttest lähtuvalt välisülikool kinnituskirjale kuupäevad märgib, sest ka siin on erinevaid praktikaid: kas selleks on semestri ametlik viimane kuupäev, viimase loengu või eksami kuupäev või riigist lahkumise kuupäev.
  • Esita välisülikoolis kogutud õppetulemuste kinnituse (transcript of records) koopia Erasmuse üldkoordinaatorile ja oma instituudi/osakonna koordinaatorile. Õppetulemused, mille kohta eelnevalt sõlmiti tunnustamise kokkulepe (on olemas allkirjastatud välismaale õppima asuva külalisüliõpilase ankeet), kantakse ÕISi.
  • Kui sooritasid välismaal aineid, mis ei olnud eelnevalt kokku lepitud, tuleb täita ja esitada VÕTA taotlus koos  õppetulemuste ja aine annotatsioonide koopiatega oma instituudi VÕTA nõustajale.
  • Pärast vahetusõpingute lõppu tuleb esitada on-line tagasiside-aruanne EU-Survey keskkonna vahendusel. Programmis osalenud tudeng saab e-posti teel teate, mis sisaldab linki tagasiside-aruande vormile. Aruande esitamine on eelduseks stipendiumi viimase osamakse saamiseks.
  • Pärast vahetusõpingute lõppu tuleb sooritada on-line keeletest.
  • Löö kaasa ESN TARTU tegevustes ja hakka Eesti Maaülikooli välisüliõpilaste buddy'iks (kontakt: välissuhete spetsialist Liis Massa)

Vaata ka Erasmus+ õpingute dokumentide checklisti.