Erasmusega vahetusüliõpilaseks

Erasmus programmis osalemise tingimused Eesti Maaülikoolis

Kes saavad osaleda?

  • üliõpilane peab olema immatrikuleeritud Eesti Maaülikoolis, st õpingud väliskõrgkoolis peavad lõppema enne vastava õppekava lõpetamist;
  • rakendus- või bakalaureuseõppes pead olema enne välisõpingute algust edukalt läbinud vähemalt esimese õpinguaasta. Magistri- ja doktoriõppes võib üliõpilasvahetuses osaleda juba esimesel õppeaastal;

Kui kaua saab Erasmusega välismaal õppida?

  • Erasmus+ programmi raames saab välismaal õppida igas õppeastmes kokku 12 kuud, integreeritud õppes 12+12 kuud.
    NB! Varasemad Erasmuse programmis osalemised lähevad arvesse ja arvatakse maksimaalsest võimalikust ajast antud õppetasemel maha. Näiteks: kui varasemalt on 1. kõrgharidusastmel osaletud Erasmuse programmis terve õppeaasta, siis ei ole võimalik teist korda 1. kõrghariduse astmes enam Erasmuse programmis osaleda (ka siis, kui õppekava on muutunud - loeb see, et tegemist on endiselt kõrghariduse 1. astmega). Kui varasem samas õppeastmes oslemine on olnud lühem kui õppeaasta, siis on võimalik osaleda ka samas astmes teist korda 12-... kuud - arvestades, et järelejäänud kuude arv vastab programmis osalemise minimaalse perioodi nõudele (õppima minnes 3 kuud).
  • Õpingud väliskõrgkoolis peavad kestma vähemalt 3 kuud ja mitte rohkem kui 12 kuud. Üliõpilased võivad väliskõrgkoolis viibida vahemikus 1. juunist kuni 30. septembrini järgmisel aastal. Vahetuse pikendamine üle ühe õppeaasta piiride (näiteks jaanuarist detsembrini) ei ole lubatud. Küll aga on lubatud suunduda õpirändesse mitmel järjestikusel perioodil, sh ka kahe järjestikuse õppeaasta raames, näiteks kevadsemestril ja sellele järgneval sügissemestril. Sellisel juhul tuleb mõlemaks lähetuseks eraldi kandideerida.

Õpingute tunnustamine

  • Välisülikoolis pead sooritama vähemalt 15 EAP-d semestris või tegema teadustööd (doktorandid) ja taotlema välisõrgkoolis läbitud õppetöö arvestamist koduülikooli õppekavas. See tähendab, et välismaal sooritatud ainetest peab vähemalt 15 EAP mahus sooritusi minema arvesse maaülikooli õppekava täitmisel. Seetõttu on kindlasti soovitatav valida rohkem aineid!
  • Kui vastuvõtval kõrgkoolil on sissetulevatele vahetusüliõpilastele kehtestatud suuremad õppetöö minimaalsed mahu nõuded, siis tuleb neid järgida.
  • Erasmus üliõpilase õpinguid välisriigis, sealhulgas ka eksameid ning muid arvestuslikke töid, peab kodukõrgkool tunnustama kohalike õpingutega võrdväärselt.

Rahastamine

Erasmus+ programmis osalevatel üliõpilastel on õigus taotleda elamistoetust, mis aitab katta vahetusega seotud lisakulutusi. Reisitoetust ei ole ette nähtud.

ERASMUS+ programmi stipendiumimäärad  2016/2017 õppeaastal.

Üliõpilasel tuleb lisaks igapäevastele elamiskuludele arvestada ka täiendava väljaminekuga kindlustusele ning elamisloale. Erasmus stipendium ei kata kindlasti kõiki välismaal tekkivaid kulutusi ja seda tuleb käsitleda pigem toetusena leevendamaks välismaal õppimisega seonduvaid lisakulutusi.

Välismaal viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke stipendiumeid, õppetoetusi ja laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel. Üliõpilane võib välismaal õppimise perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest, ent ei või Erasmus-üliõpilasena välismaal viibimise ajal kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat stipendiumi (DoRa või Kristjan Jaak). Erasmus-üliõpilase staatust ja privileege võib kasutada ka ilma stipendiumita (ehk kasutada Erasmus üliõpilase staatust omal kulul).

Keelenõuded ja keeleõpe

Vahetusüliõpilase keeleoskus peab olema piisav väliskõrgkooli õppetöös aktiivselt ja tulemuslikult osalemiseks. Paljudes Euroopa kõrgkoolides pakutakse mitmesuguseid loengutsükleid inglise keeles ning sellisel juhul ei ole kohaliku keele valdamine õppetöös osalemise eelduseks. Algtasemel kohalikku keeleoskust nõutakse Hispaanias ja Saksamaal, sageli Portugalis, Prantsusmaal ja Itaalias. Reeglina pakuvad partnerkõrgkoolid võimalust õppida kohalikku keelt ka õpingutega paralleelselt toimuvatel keelekursustel.

Tavaliselt piisab kandideerimisel inglise keele tõendist, täiendavalt võidakse nõuda ka kohaliku keele oskuse tõendamist. Keeleoskuse tõendina sobib esitada kas mõne rahvusvahelise keeletesti sooritamise kinnitus (inglise keele puhul TOEFL, IELTS, saksa keele puhul Goethe instituudi test vmt), mõne ülikooli juures sooritatud keeletesti tulemus või Eesti Maaülikoolis kohustusliku inglise või saksa keele kursuse läbimise kinnitus. Paljud ülikoolid võivad nõuda CEFR keeletesti sooritamist, mida on võimalik sooritada Tartu Ülikooli Keelekeskuses. Lisainfot CEFR testi sooritamise kohta leiad siit. Kui oled Eesti Maaülikoolis õppinud inglise või saksa keelt vähemalt B2 tasemel, siis võta tõendi saamiseks ühendust keelekeskuse juhataja Ülle Sihveriga (ylle.sihver@emu.ee).

Kohustuslikud keeletestid

Juhul kui vastuvõtva kõrgkooli õppekeeleks või praktika töökeeleks on inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hollandi, hispaania, poola, tšehhi, taani, kreeka, portugali või rootsi keel, on kõikidele Erasmuse õpirändes osalevatele üliõpilastele kohustuslikud on-line keeletestid nii enne kui ka pärast vahetusperioodi. Nõue ei kehti juhul, kui vastav keel on üliõpilase emakeel. Eesti Maaülikool viib kõigile erasmuslasteks välja valitud üliõpilastele läbi on-line keeletestid selleks Euroopa Komisjoni poolt ette nähtud  töökeskkonna kaudu. Süsteem saadab keeletesti tulemused automaatselt nii osalejale kui ülikooli esindajale. Ligipääs keeletestile saadatakse vastava keskkonna (Online Linguistic Support) kaudu üliõpilase e-mailile. Keeletest tuleb sooritada enne välismaale suundumist, soovitavalt juba enne õppelepingu (Learning Agreement for Studies) sõlmimist. Test tuleb teha varakult selleks, et jääks aega vajadusel oma keeleoskust parandada. Teine test tuleb teha vahetult pärast lähetuse lõppu.

Vabatahtlikud online-keelekursused

Juhul kui kohustusliku keeletesti tulemusena selgub, et üliõpilase võõrkeele oskus jääb alla soovitatud taset, on võimalik osaleda online keelekursusel ühes eelmainitud keeles (kestus 2-12 kuud). Kui õppekeel on erinev kohalikust keelest, on tudengil võimalik soovikorral võtta kohaliku keele kursus (näiteks kui tudeng läheb õppima Hollandisse, aga õppekeel on inglise keel, tuleb tal läbida inglise keele test, aga talle saab määrata hollandi keele kursuse). Nimetatud keelekursused toimuvad õpirändele eelnevalt ja sellega paralleelselt. Täpsem info Erasmuse üldkoordinaatorilt.

Kindlustus

Üliõpilane on kohustatud omama välisõpingute ajal tervisekindlustust, soovitav on teha lisaks ka reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustus. Üks võimalik kindlustuse pakkuja on Kindlustusest Kindlustusmaakler OÜ. Kindlasti tuleb vormistada Euroopa Ravikindlustuskaart.

KONKURSS

Kuidas kandideerida?

  • Välismaale õppima minek eeldab üliõpilase enese aktiivsust ja iseseisvust. Ülikooli ja sihtmaa valikul tuleb lähtuda ennekõike oma õppekavast, keeleoskusest ja iseenda huvidest. Iga üliõpilasvahetuse eelduseks on kirjalik kokkulepe vastuvõtva kõrgkooli ning üliõpilase kodukõrgkooli vahel. Erasmuse partnerülikoolide nimekirja vaata SIIT.
  • Loe hoolikalt väliskõrgkooli kodulehel olevat infot vahetusüliõpilaseks kandideerimise kohta (exchange studies) ja uuri, kas seal õpetatakse Sulle sobivaid aineid Sulle sobivas keeles (Lõuna-Euroopa ülikoolides on üldjuhul hädavajalik kohaliku keele oskus!). Tee endale selgeks, millised dokumendid tuleb esitada väliskõrgkooli ning milliseks tähtajaks.
  • Kõigepealt kandideeri maaülikoolis Erasmus+ programmi toetusele, täites Dream Apply keskkonnas taotluse. Vaata juhendist, kuidas seda teha. Taotluse juurde lisa passi või ID kaardi koopia, keeletõend ja õppetulemuste väljavõte. Kui väliskõrgkoolis ei õpetata Sinu emakeeles, tuleb tõendada õppetöökeele oskust. Kui oled maaülikoolis õppinud inglise või saksa keelt, küsi keeletõend meie keelekeskuse juhatajalt Ülle Sihverilt (ylle.sihver[at]emu.ee). Ingliskeelne õppetulemuste väljavõte (transcript of records) küsi oma instituudi õppekorralduse spetsialistilt.

Tähtajad Dream Apply-s taotluse esitamiseks:

2016/17 õppeaastaks: taotluste esitamine vahemikus 1.- 31. märts 2016

Kevadsemestriks 2017: taotluste esitamine vahemikus 1.- 15. september 2016

Kui taotlus maaülikoolis on esitatud

  • Kui taotlus maaülikoolis on esitatud (Dream Apply süsteemis submitted), kontrollib maaülikooli Erasmuse koordinaator selle üle ning esitab üliõpilase andmed väliskõrgkooli (nomineerimine). Pärast nomineerimist saad välisülikoolist juhendi, mida edasi teha.
  • Kui mõnda väliskõrgkooli õppima minekuks on esitatud rohkem taotlusi kui ülikoolidevahelises lepingus kokku lepitud õppekohti, asetatakse üliõpilased pingeritta, võttes aluseks järgmised aspektid:
    • kaalutud keskmine hinne üle positiivsete tulemuste
    • välisülikoolis nõutud võõrkeele tase (juhul, kui see ei ole üliõpilase emakeel)
    • konkreetse väliskõrgkooli järjekord üliõpilase taotluses.
  • Järgmise sammuna tuleb täita õppeleping ehk Learning Agreement for Studies. Selle lepinguga kinnitavad kolm osapoolt – üliõpilane, tema kodukõrgkool ning vastuvõttev kõrgkool – vahetusperioodiks üliõpilase õppeplaani. Õppelepingusse märgi ka need ained, mida soovid ülikooli õppekavas asendada välismaal tehtavate ainetega. Ainete asendatavuse osas tuleb kindlasti nõu pidada oma instituudi VÕTA nõustajaga.
  • Lisaks õppelepingule tuleb täita ja kooskõlastada välismaale õppima asuva külalisüliõpilase ankeet (KA). Selle VASAKUSSE tulpa kirjuta  õppeained, mida välisülikoolis läbida kavatsed. Ainete valiku juures on kõige tähtsamaks kriteeriumiks nende sobivus Sinu õppekavasse - kas valitud ained lähevad õppekava täiteks või vabaaineteks. Ankeedi KOLMAS tulp täida koos õppedirektoriga, seejärel esita ankeet koos välismaal tehtavate ainete ingliskeelsete kirjeldustega oma õppekava VÕTA komisjonile, kes kinnitab täpselt, millised ained asendavad konkreetseid õppekavajärgseid aineid, millised sobivad valikaineteks ja millised vabaaineks.
  • Kui VÕTA komisjon on ankeedi kinnitanud, esita enda allkirjaga õppeleping allkirjastamiseks oma koduinstituudi õppedirektorile. Kui ankeet ja õppeleping on instituudi poolt kinnitatud, tuleb õppeleping saata kinnitamiseks välisülikooli. Enne välisõpingute algust tuleb nii kinnitatud ankeet (originaal!) kui kinnitatud õppeleping (võib olla skaneeritud koopia) esitada maaülikooli Erasmus koordinaatorile.
  • Esita välisülikooli poolt nõutud dokumendid, sh õppeleping vastavalt neilt saadud infole nende poolt kehtestatud tähtajaks! Nii nõutud dokumentide loetelu kui saatmise viis võib olla erinev (e-mailiga, tavapostiga, faksiga)!

Kui oled välisülikooli vastu võetud

  • Kohe, kui oled saanud välisülikoolist kinnituse vastu võtmise kohta (Letter of Acceptance), edasta see maaülikooli Erasmus koordinaatorile.
  • NB! Sageli võib sündmuste järjekord olla teistsugune - üliõpilasele saadetakse vastuvõtu kinnitus ja siis hakatakse vormistama õppelepingut.

Stipendium

  • Stipendiumileping välismaale suunduva üliõpilasega sõlmitakse eelpoolnimetatud dokumentide (õppeleping, vastuvõtva asutuse kinnituskiri ning vajadusel külalisüliõpilase ankeet) esitamise järel. Stipendiumi arvestamise aluseks on välisülikooli vastuvõtukinnitus ning selles nimetatud kuupäevad. Kui lahkud välisülikoolist varem, väheneb ka stipendium.
  • Erasmus+ programmi stipendiumimäärad leiad siit
  • Õpirände ajal või sellele eelnenud semestril vajaduspõhist õppetoetust või vajaduspõhist eritoetust saanud üliõpilastel on võimalik taotleda Euroopa Komisjoni poolt rahastatavat Erasmus+ lisastipendiumi 200 eurot kuus. Taotlemiseks tuleb enne stipendiumilepingu sõlmimist esitada EMÜ Erasmus koordinaatorile vajaduspõhise toetuse määramise otsus või vajaduspõhise eritoetuse määramise otsuse koopia. 
  • Stipendiumileping sõlmitakse reeglina enne välismaale siirdumist, kuid kui mitte enne õppelepingu kooskõlastamist. See tähendab, et kui õppelepingu sõlmimine viibib, viibib ka stipendiumi kättesaamine.
  • Stipendium makstakse välja kahes või kolmes osas: üheks semestriks välismaale mineku korral makstakse 80% üldsummast enne õpinguid ja ülejäänu pärast välislähetusest naasmist ja nõutud dokumentide esitamist. Terve õppeaasta kestva lähetuse puhul makstakse sügis- ja kevadsemestri toetus eraldi enne vastava semestri algust 80% ulatuses ning ülejäänud summa pärast välislähetusest naasmist ja nõutud dokumentide esitamist.

Välisõpingute ajal

Õpingute pikenemine koduülikoolis (alates 2013/14 õa immatrikuleeritutele)

  • Välismaale õppima siirdunud üliõpilane loetakse ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks ja tema nominaalne õppeaeg pikeneb väliskõrgkoolis viibitud semestrite võrra, kui väliskõrgkoolis viibiti vähemalt kolm kuud semestrist ning seal sooritatud õppeaineid arvestati üliõpilase õppekava täitmisel vähemalt 15 EAP mahus. Nominaalse õppeaja pikendamine vormistatakse pärast väliskõrgkoolis õppimise aja lõppu ja õpitulemuste ülekandmist. NB! Üliõpilasel, kes õppis välisülikoolis terve õppeaasta, aga õppekava täitmisel läks arvesse ainult 15 EAP, pikendatakse õppeaega ainult ühe semestri võrra.

Millised õigused ja kohustused kehtivad vahetusüliõpilasele välisülikoolis?

  • Vastuvõttev ülikool ei või nõuda vahetusüliõpilaselt õppemaksu ega lisamakse (kursuse-, registreerimise-, eksami- ja laboratooriumi kasutamistasud). Üliõpilaselt võib võtta väiketasusid näit. kindlustuse, üliõpilasliitude, õppematerjalide (fotokoopiad, laboritarvete jne) eest võrdsetel alustel kohalike üliõpilastega;
  • Üliõpilane peab enne välisõpinguid vormistama ja kooskõlastama õppelepingu (Learning Agreement for studies) ja täitma külalisüliõpilasena välismaal õppija ankeedi;

Millised on kohustused koduülikoolis?

  • Riigieelarvevälisel õppekohal õppiv üliõpilane maksab välisõpingute ajal koduülikoolile õppeteenustasu (kuni 2012/13. õa immatrikuleeritud).
  • Alates 2013/14 õa ülikoolis õppivad üliõpilased (v.a. doktorandid), kes hüvitavad õppekulusid eestikeelsel õppekaval osakoormusega õppes või ingliskeelsel õppekaval õppides, maksavad lepingujärgset õppeteenustasu ka välismaal õppimise ajal.

Õppelepingu muutmine

  • Sageli tekib tudengitel vajadus oma õppelepingut semestri alguses muuta, kui selgub, et mõni eelnevalt välja kuulutatud kursus ei toimu või ei sobitu hästi tunniplaani. Muudatused tuleks vormistada võimalusel mitte hiljem kui  üks kuu alates õpingute algusest. Õppelepingu muutmine kajastatakse õppelepingu muudatuste vormil (Changes to the original learning agreement), mis kinnitatakse mõlema ülikooli poolt. Koos õppelepingu muudatustega tuleb vormistada ka uus välismaale õppima asuva külalisüliõpilase ankeet.  Muudatuste leht kehtib ainult koos allkirjastatud originaal-õppelepinguga. Pane tähele, et õppeleping ei ole lihtsalt ainete loetelu, vaid see on siduv dokument, mille täitmise kohtustuse oled võtnud ning seda ei ole võimalik muuta tagantjärele. Välisõpingute lõppedes väljastataval õppetulemuste väljavõttel ja õppelepingus olevate ainete loetelu peab olema identne.

     

Välismaalt tagasi tulles

  • Esita välisülikooli Erasmus koordinaatori poolt väljastatud õppeperioodi kinnituskiri (confirmation letter) maaülikooli Erasmuse üldkoordinaatorile. NB! Küsi välisülikooli koordinaatorilt varakult, millisest põhimõttest lähtuvalt välisülikool kinnituskirjale kuupäevad märgib, sest ka siin on erinevaid praktikaid: kas selleks on semestri ametlik viimane kuupäev, viimase loengu või eksami kuupäev või riigist lahkumise kuupäev.
  • Esita välisülikoolis kogutud õppetulemuste kinnituse (transcript of records) koopia Erasmuse üldkoordinaatorile ja oma instituudi/osakonna koordinaatorile. Õppetulemused, mille kohta eelnevalt sõlmiti tunnustamise kokkulepe (on olemas allkirjastatud välismaale õppima asuva külalisüliõpilase ankeet), kantakse ÕISi.
  • Kui sooritasid välismaal aineid, mis ei olnud eelnevalt kokku lepitud, tuleb täita ja esitada VÕTA taotlus koos  õppetulemuste ja aine annotatsioonide koopiatega oma instituudi VÕTA nõustajale.
  • Pärast vahetusõpingute lõppu tuleb esitada on-line tagasiside-aruanne EU-Survey keskkonna vahendusel. Programmis osalenud tudeng saab e-posti teel teate, mis sisaldab linki tagasiside-aruande vormile. Aruande esitamine on eelduseks stipendiumi viimase osamakse saamiseks.
  • Pärast vahetusõpingute lõppu tuleb sooritada on-line keeletest.
  • Löö kaasa ESN TARTU tegevustes ja hakka Eesti Maaülikooli välisüliõpilaste buddy'iks (kontakt: välissuhete spetsialist Liis Massa)

Vaata ka Erasmus+ õpingute dokumentide checklisti.