Õppekorralduseeskiri (kehtib alates 1.09.2014)

ÜLIKOOLI NÕUKOGU MÄÄRUS

 

Tartu                                                                                                         19. juuni 2014 nr 1-5/13

 

 

 

ÕPPEKORRALDUSEESKIRI

 

 

Vastu võetud ülikooliseaduse paragrahvi 14 lõike 3 punkti 11 ja paragrahvi 22 lõike 3 ning

Eesti Maaülikooli põhikirja punkti 26.1.7 alusel.

 

 

SISUKORD

 

I. ÜLDSÄTTED.. 3

II. ÕPPEKORRALDUSE ÜLDISED ALUSED.. 3

II.1. Õppeastmed. 3

II.2. Õppekava. 3

II.3. Õppeained. 3

II.4. Õppevormid. 4

II.5. Õppesüsteem.. 4

II.6. Õppekoormus. 4

III. ÕPPIJAD.. 5

IV. ÕPPEKOHAD JA ÕPPEKULUDE HÜVITAMINE.. 5

IV.1. Õppekohad. 5

IV.2. Vaba õppekoha täitmine. 6

IV.3. Õppekava, eriala või õppevormi vahetamine. 6

IV.4. Õppekulude hüvitamine. 6

V. ÕPPETÖÖ JA ÕPPIMINE.. 7

V.1. Akadeemiline kalender 7

V.2. Õppetöö vormid. 7

V.3. Õppetöö planeerimine ja tunniplaan. 7

V.4. Õppeainetele registreerumine. 8

V.5. Õppimine külalisüliõpilasena või väliskülalisüliõpilasena. 8

V.6. Ettevõttepraktika. 9

V.7. Õppimine ja praktika välismaal 9

V.8. Õppimine eksternina. 10

V.9. Õpiväljundite hindamine. 11

V.9.1. Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid. 11

V.9.2. Õpiväljundite hindamise skaala. 11

V.9.3. Hindamiskorraldus ja hindamistulemuste vormistamine (v.a lõputöö kaitsmine ja lõpueksami sooritamine) 12

V.10. Edasijõudmine õppetöös ja õppekava täitmine. 13

V.11. Tasemeõppe lõpetamisel väljastatavad dokumendid. 14

VI.  EKSMATRIKULEERIMINE.. 14

VII. REIMMATRIKULEERIMINE.. 15

VIII. ÜLIÕPILASE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.. 16

VIII.1. Akadeemiline puhkus. 16

VIII.2. Õppeaja pikendamine akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks. 17

VIII.3. Üliõpilase täiendavad õigused ja kohustused. 17

VIII.4. Akadeemiline petturlus. 18

VIII.5. Õppetegevusega seonduvate otsuste ja õppeteenustasu määramise otsuse vaidlustamine. 19

VIII.5.1. Õppetegevusega seonduvate otsuste vaidlustamine. 19

VIII.5.2. Õppeteenustasu määramise otsuse vaidlustamine. 19

IX. ENNE 2003/2004. ÕPPEAASTAT KEHTINUD ÕPPEVORMIDE RAKENDAMINE.. 20

X. EESKIRJA RAKENDAMINE.. 20

 

 

 

 

 

I. ÜLDSÄTTED

 

1.             Õppekorralduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab tasemeõppe õppekorralduse Eesti Maaülikoolis (edaspidi: ülikool).

2.             Eeskiri tugineb ülikooliseadusele, rakenduskõrgkooli seadusele, kõrgharidusstandardile, täiskasvanute koolituse seadusele, ülikooli põhikirjale ning teistele Eesti Vabariigi ja ülikooli õigusaktidele.

3.             Eeskirjaga instituudi õppedirektorile antud õigusi omab ja kohustusi täidab kolledžis direktor. Eeskirjaga instituudi õppekorralduse spetsialistile antud õiguste ja kohustuste täitmist korraldab kolledžis direktor.

4.             Eeskirja järgimine on kohustuslik kõikidele ülikooli liikmetele.

5.             Ülikooli ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem (ÕIS).

 

II. ÕPPEKORRALDUSE ÜLDISED ALUSED

 

II.1. Õppeastmed

 

6.             Tasemeõpe toimub ülikooli nõukogus kinnitatud ning Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud õppekavade alusel rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes (loomaarstiõpe, ehitusinseneriõpe), magistriõppes ning doktoriõppes.

 

II.2. Õppekava

 

7.             Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks õppe eesmärgid, õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, õppeainete lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ning õppe lõpetamise tingimused.

8.             Ühisõppekava on õppe alusdokument, mille järgi toimub õpe kahes või enamas kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses, kes on õppekava ühiselt koostanud ja heaks kiitnud.

9.             Õppekavale esitatavad nõuded on kehtestatud kõrgharidusstandardis ja ülikooli õppekava statuudis.

10.         Õppe nominaalkestus on õppekava täitmiseks ette nähtud aeg. Kaugõppes võib õppe kestus olla nominaalkestusest pikem, kui see on kinnitatud ülikooli nõukogu otsusega.

11.         Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi üliõpilase tööd, millesse on arvestatud kontaktõpe (sh e-õpe), praktika, iseseisev töö ja õpiväljundite hindamine.

 

II.3. Õppeained

 

12.         Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. Kohustuslik aine on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. Valikaine on, õppeaine, mille üliõpilane valib õppekavaga määratud valikainete hulgast. Vabaaine on üliõpilase vabalt valitav õppeaine oma ülikoolist või mõnest teisest kõrgkoolist.

13.         Õppeaine mahtu arvestatakse ainepunktides. Üliõpilane saab ainepunkte õppeaine ainekavas esitatud tingimuste kohaselt saavutatud õpiväljundite lõpphindamise tulemusena.

14.         Õppeained on registreeritud ülikooli õppeinfosüsteemis. Iga õppeaine kirje (eesti ja inglise keeles) sisaldab järgmisi andmeid: õppeaine kood, õppeaine nimetus, õppekeeled, eeldusaine(d), õppeaine maht, õppeaine eesmärgid ja õpiväljundid (teadmised ja oskused, mis omandatakse õppeaine läbimisel), õppeaine lühikirjeldus, õpetavate õppejõudude nimed ning õpiväljundite lõpphindamise viis (eristav või mitteeristav).

15.         Õppeaine kohta koostatakse ainekava, mille aluseks on õppekavast tulenevad õppeaine eesmärgid. Ainekavas on loetletud kontaktõppe maht ja ajakava, vajadusel osalejate piirarv, käsitletavad teemad, iseseisvate tööde teemad, kohustuslik ja soovitatav õppematerjal/ kirjandus, õpiväljundite saavutamist kontrollivad tegevused (näiteks suuline või kirjalik eksam või arvestus, kontrolltöö, test, referaat, aruanne, kursusetöö, kursuseprojekt jms). Ainekavas on kirjas nõuded, mis peavad olema täidetud enne õpiväljundite lõpphindamist (eeldusained, osalemine seminaridel, kirjalikud tööd jms), hinde kujunemise põhimõtted (sh jooksva hindamise tulemuste arvestamise osakaal) ja võlgnevuste likvideerimise võimalused.

16.         Ainekava koostab, ajakohastab ja sisestab õppeinfosüsteemi õppeaine vastutav õppejõud. Ainekava järgimine on õppejõule kohustuslik. Vajaduse korral võib ainekavasse lisada erakorralise õppetöö (külalisõppejõudude loengud jm).

17.         Ainekava on avalik ja kättesaadav ülikooli õppeinfosüsteemis. Õppejõud tutvustab ainekava üliõpilastele õppetöö avaloengul.

18.         Järgmisel õppeaastal õpetatavate õppeainete ainekavad peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud hiljemalt 1. märtsiks. Ainekavade olemasolu eest õppeinfosüsteemis vastutab õppeainet õpetava instituudi õppedirektor.

 

II.4. Õppevormid

 

19.         Statsionaarne õpe on õppevorm, kus üliõpilaselt eeldatakse igapäevast osavõttu õppetööst. Kaugõpe on õppevorm, kus õppetöö on korraldatud õppesessioonidena ning rõhk on üliõpilase iseseisval õppetööl.

 

II.5. Õppesüsteem

 

20.         Õppetöö toimub ainesüsteemis, loomaarstiõppes kursusesüsteemis ja doktoriõppes individuaalplaani alusel.

21.         Ainesüsteem on õppesüsteem, kus üliõpilane läbib õppekava enda koostatud õpingukava alusel, arvestades õppeainetele kehtestatud eeldusainete nõudeid. Õppekava õppeainete jaotus semestrite kaupa on esitatud õppeplaanis, mis on soovituslik õpingukava koostamiseks ja  õppekava lõpetamiseks nominaalse õppeajaga. Õpingukava moodustub üliõpilase registreeringutest eelseisval semestril toimuvatele õppeainetele.

22.         Kursusesüsteemi alusel õppides peab üliõpilane õppekava täitmiseks läbima õppeained õppeplaaniga ette nähtud korras.

 

II.6. Õppekoormus

 

23.         Ühe õppeaasta arvestuslik maht on 60 EAP-d, semestri arvestuslik maht keskmiselt 30 EAP-d.

24.         Üliõpilane õpib täis- või osakoormusega õppes.

25.         Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%. Enne 2013/2014. õppeaastat kaugõppesse immatrikuleeritud üliõpilasel loetakse õppekaval, mille õppeaasta maht õppeplaani järgi on alla 60 EAP, täiskoormusega õppeks vähemalt 45 EAP sooritamist õppeaastas.

26.         Loomaarstiõppes saab õppida ainult täiskoormusega.

27.         Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50% kuni 75%. Enne 2013/2014. õppeaastat kaugõppesse immatrikuleeritud üliõpilasel loetakse õppekaval, mille õppeplaani kohane õppeaasta maht on alla 60 EAP, osakoormusega õppeks 30–45 EAP sooritamist õppeaastas.

28.         Üliõpilase määramisel täis- või osakoormusega õppesse arvestab ülikool, kuidas on üliõpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu (vt p 25, 26 ja 27).

29.         Täis- või osakoormusega õppimise määramise aluseks on õppeaasta lõpuks õppeinfosüsteemi sisestatud õpitulemused, doktorantidel atesteerimise tulemused.

 

III. ÕPPIJAD

 

30.         Ülikooli tasemeõppes võib õppida üliõpilasena, külalisüliõpilasena  ja eksternina.

31.         Üliõpilane on ülikooli tasemeõppesse immatrikuleeritud isik. Üliõpilane, kes ei ole Eesti kodanik ja ei viibi Eestis pikaajalise elaniku elamisloa ega alalise elamisõiguse alusel, on välisüliõpilane.

32.         Külalisüliõpilane on mõnda teise Eesti kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kes õpib õppeaineid Eesti Maaülikoolis. Välismaa kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kes õpib õppeaineid Eesti Maaülikoolis, on väliskülalisüliõpilane.

33.         Ekstern on isik, kellel ülikool võimaldab sooritada eksameid ja arvestusi ning/või koostada ja kaitsta lõputöö või sooritada lõpueksam tasemeõppe õppekava alusel. Ekstern ei ole üliõpilane.

 

 

IV. ÕPPEKOHAD JA ÕPPEKULUDE HÜVITAMINE

 

IV.1. Õppekohad

 

34.         Õppekoht on õppetegevuse, sh finantsilise planeerimise ühik.

35.         Õppekohad moodustab ülikooli nõukogu õppekava nominaalkestuse ajaks. Ülikooli nõukogu võib kaugõppes moodustada õppekohad õppekava nominaalkestusest pikemaks ajaks. 

36.         Õppekohtade esmatäitmine (immatrikuleerimine) toimub ülikooli nõukogu kinnitatud vastuvõtueeskirjaga sätestatud korras õppeprorektori korraldusega, milles märgitakse üliõpilase õppeaja algus- ja lõpukuupäev.

37.         Enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilasel on õigus olla samaaegselt immatrikuleeritud samal kõrgharidusastmel ühele riigieelarvelisele (RE) õppekohale, alates 2013/2014. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritud üliõpilasel ühele eesti õppekeelega õppekavale täiskoormusega õppes.

38.         Enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele võib ülikool moodustada kõikides kõrgharidusastmetes riigieelarveväliseid (REV) õppekohti reimmatrikuleerimiseks ja üliõpilase üleviimiseks RE õppekohalt REV õppekohale.

39.         REV õppekoha moodustamise aluseks on ülikooli ja üliõpilase või ülikooli, üliõpilase ja õppeteenuse tellija vahel sõlmitud  õppekulude hüvitamise leping.

40.         REV õppekoht kaotatakse, kui õppeteenuse osutamise leping või õppekulude hüvitamise leping lõpeb või see öeldakse üles. Doktoriõppe riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud täiendav RE õppekoht kaotatakse, kui üliõpilane viiakse üle riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud RE õppekohale või eksmatrikuleeritakse.

 

IV.2. Vaba õppekoha täitmine

 

41.         Vaba õppekoht tekib, kui üliõpilaste arv õppekaval on väiksem kui ülikooli nõukogu poolt õppekavale kinnitatud õppekohtade arv. Ülikooli õppekohtade üldarvestust peab õppeosakond, konkreetse õppekava õppekohtade arvestust peab instituut ja kolledž.

42.         Vabale õppekohale võivad kandideerida õppekava või õppevormi vahetust taotlevad üliõpilased, reimmatrikuleerimise taotlejad, teistest ülikoolidest ületulijad ja eksternid, kes on täitnud vastavale õppekavale õppima asumiseks vajalikud nõuded.

43.         Vabale õppekohale kandideerimiseks esitab isik enne semestri algust avalduse vastavat õppekava haldava instituudi õppedirektorile. Sama õppekava REV õppekohtadel õppivad üliõpilased arvatakse kandidaatideks ka ilma avalduseta.

44.         Vaba õppekoht täidetakse kandidaatide õpitulemuste paremusjärjestuse alusel nelja nädala jooksul semestri algusest arvates. Esimese õppeaasta esimese semestri vabu õppekohti ei täideta (vt p 36).

45.         Paremusjärjestused õpitulemuste alusel koostatakse õppekavati/erialati ja erinevate õppeaastate kohta, lähtudes õppekavaga ettenähtud õppeainete sooritamisest ja õppekava kumulatiivsest täitmisest. Kui mitmel vabanenud õppekohale soovijal on võrdsed õpitulemused, eelistatakse isikut, kellel on kõrgem kaalutud keskmine hinne, mis arvutatakse kõigi sooritatud õppeainete eksamihinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel kõigi sooritatud eksamiainete ainepunktide kogusummaga. Arvestusega lõppenud õppeaineid kaalutud keskmise hinde arvutamisel ei arvestata. Kui õpitulemused on ka siis võrdsed, eelistatakse isikut, kes on saavutanud õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi (sh kogunud rohkem ainepunkte), on ühiskondlikult aktiivne, edukalt osalenud erialastel konkurssidel või kellel on kõrgem viimase semestri kaalutud keskmine hinne. Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud ja osakoormusega õppesse üleviidud üliõpilane jäetakse RE õppekohale, eelistades paremate õpitulemustega isikut, kui vabale õppekohale puuduvad täiskoormusega õppe nõuded täitnud kandidaadid.

46.         Vaba õppekoht täidetakse instituudi õppedirektori nõusolekul õppeprorektori korraldusega.

 

IV.3. Õppekava, eriala või õppevormi vahetamine

 

47.         Üliõpilane saab teisel õppekaval, erialal või teises õppevormis õppima asuda, kui on vaba õppekoht. Vaba õppekoha puudumisel võib enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilane taotleda REV õppekoha moodustamist.

48.         Õppekava, eriala või õppevormi vahetuse eeldus on, et üliõpilane on täitnud senisel õppekohal õppides vähemalt osakoormusega õppe nõude.

49.         Õppekava, eriala või õppevormi vahetamiseks peab üliõpilane enne semestri algust esitama õppeprorektori nimele avalduse, millel on õppekava haldava instituudi õppedirektori nõusolek ning märge, millisele õppekavale/erialale, mitmenda õppeaasta üliõpilaseks, millise õppekoormusega (täis- või osakoormusega õpe) ja millisel õppekohal (RE või REV, õppekava õppeaasta versioon) üliõpilane õppima asub. Õppekava, eriala või õppevormi vahetus vormistatakse õppeprorektori korraldusega.

50.         Õppekava, eriala või õppevormi saab vahetada nelja nädala jooksul alates semestri algusest.

 

IV.4. Õppekulude hüvitamine

 

51.         Õppekulud hüvitatakse vastavalt ülikooli nõukogu määrusele ”Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes”.     

 

V. ÕPPETÖÖ JA ÕPPIMINE

 

V.1. Akadeemiline kalender

 

52.         Õppetöö ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslik algus on 1. september ja lõpp 31. august. Õppeaasta koosneb kahest 20-nädalasest semestrist.

53.         Akadeemilises kalendris määratakse õppeaasta, semestrite ja vaheaegade alguse ning lõpu kuupäevad, ja vajadusel muud õppekorraldusega seotud olulised kuupäevad. Akadeemilise kalendri kinnitab õppeprorektor korraldusega.

54.         Praktikate ajad, lõputöö kaitsmise või lõpueksami toimumise ajad ja õppekavast tulenevad muud täiendused lisaks akadeemilisele kalendrile kinnitab instituudi õppedirektor.

55.         Üliõpilased saavad igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust.

 

V.2. Õppetöö vormid

 

56.         Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.

57.         Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar, praktikum, laboratoorne töö, individuaaltund või muul õppeasutuse määratud viisil toimuv õppetöö, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. Kontaktõpe toimub õppekeskkonnas (sh e-õppes), milles osalevad nii üliõpilane kui ka õppejõud.

58.         Kontaktõppe maht moodustab õppeaine mahust mitte rohkem kui 50% ning mitte vähem kui 15%. Õppeaine kontaktõppe maht on määratud ainekavas.

59.         Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas juhendaja juhendamisel.

60.         Praktika liigid on:

60.1.   kliiniline praktika – loomaarstiõppe kliinilistes õppeainetes toimuv praktiline õpe, mille käigus üliõpilased tegelevad juhendaja juhendamisel loomadega (nt anamneesi võtmine, diagnostiliste ja raviprotseduuride tegemine jms). Kliinilise praktika hulka loetakse ka kirurgiliste tehnikate harjutamine;

60.2.   õppepraktika – õppejõu juhendamisel looduses, ettevõttes, laudas, loomakliinikus või mujal toimuv praktiline õpe;

60.3.   ettevõttepraktika – praktikajuhendaja juhendamisel töötamine ettevõttes, loomakliinikus või teistes praktikaasutustes.

61.         Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele.

 

V.3. Õppetöö planeerimine ja tunniplaan

 

62.         Kontaktõppe toimumise ajad ja koht määratakse tunniplaanis.

63.         Tunniplaanid koostab instituudi õppekorralduse spetsialist koostöös õppejõudude ja õppeosakonnaga (v.a doktoriõpe).

64.         Kaugõppes toimub õppetöö semestri ajakava alusel, mis määrab kontaktõppe toimumise kuupäevad. Ajakava koostatakse õppeosakonnas kooskõlastatult õppekava haldava instituudiga. Üldjuhul toimub kontaktõpe üks kord kuus nädala lõpus (neljapäeval, reedel, laupäeval, pühapäeval) ja üks kord semestris terve nädala jooksul.

65.         Tunniplaanid avalikustatakse õppeinfosüsteemi kaudu enne õppeainetele registreerumise algust, kaugõppes enne semestri ajakavas märgitud õppetöö algust. Doktoriõppe üldainete tunniplaani koostab õppeosakonna doktoriõppe peaspetsialist, erialaõpe toimub individuaalplaani alusel.

66.         Doktoriõppe üliõpilase individuaalplaani koostab doktorant esimesel semestril 1. oktoobriks ja esitab instituudi õppedirektorile. Õppedirektor edastab doktoriõppe üliõpilase individuaalplaani kinnitamiseks instituudi nõukogule.

67.         Individuaalplaani koostamisel peab täiskoormusega õppiv doktorant arvestama ülikooli nõukogu määruses „Eesti Maaülikooli doktorantide atesteerimise tingimused ja kord“ sätestatud õppemahu jaotusega täies mahus, osakoormusega õppiv doktorant vähemalt 50% mahus.

68.         Doktoriõppe üliõpilane lisab instituudi nõukogus kinnitatud individuaalplaani õppeinfosüsteemi hiljemalt ühe nädala jooksul selle kinnitamisest arvates.

 

V.4. Õppeainetele registreerumine

 

69.         Õppeaine läbimiseks registreerub üliõpilane õppeainel osalejaks õppeinfosüsteemis. Valitud õppeainetest moodustub üliõpilase semestri õpingukava (vt p 21).

70.         Semestri õppeainetele peab üliõpilane olema registreerunud hiljemalt semestri alguseks. Erandina on esimese semestri üliõpilastel õigus registreeruda õppeainetele kahe esimese nädala jooksul. Pärast õppeainetele registreerumise tähtaega akadeemiliselt puhkuselt naasnud või vaba õppekoha täitnud (vt p 42) üliõpilase registreerib tema soovil õppeainetele instituudi õppekorralduse spetsialist nädala jooksul pärast akadeemilise puhkuse lõppemist või  vaba õppekoha täitmist.

71.         Õppeainetele registreerumisel võtab üliõpilane kohustuse läbida vastav õppeaine. Üliõpilasel on õigus tühistada õppeainetele registreerumine kahe nädala jooksul pärast  õppeaines õppetöö algust.

 

V.5. Õppimine külalisüliõpilasena või väliskülalisüliõpilasena

 

72.         Üliõpilasel on võimalus õppida külalisüliõpilasena tasuta Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Maaülikoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rektorite 17.09.1995. a protokolli „Õppimine külalisüliõpilasena“ alusel ning teistes kõrgkoolides, kellega on sõlmitud vastav kokkulepe.

73.         Eesti Maaülikooli üliõpilane, kes soovib õppida külalisüliõpilasena mõnes teises Eesti kõrgkoolis, esitab vormikohase avalduse oma instituudi õppedirektorile. Avalduses märgitakse õppeained, mida soovitakse õppida teises kõrgkoolis.

74.         Üliõpilane esitab õppedirektori nõusolekuga avalduse vastuvõtvasse kõrgkooli. Vastuvõtvas kõrgkoolis kinnitatud avalduse alusel vormistatakse üliõpilane instituudi õppedirektori korraldusega teises Eesti kõrgkoolis õppivaks külalisüliõpilaseks.

75.         Eesti Maaülikoolis õppimise ajal teises kõrgkoolis külalisüliõpilasena sooritatud õppeained kantakse üle teisest kõrgkoolist väljastatud õpitulemuste väljavõtte alusel, mille üliõpilane esitab oma instituudi õppekorralduse spetsialistile. Õppeainete ülekandmine õppekava täitmiseks on sätestatud ülikooli nõukogu määruses „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning õpitulemuste ülekandmise tingimused ja kord“ (VÕTA).

76.         Üliõpilane, kes soovib õppida Eesti Maaülikoolis külalisüliõpilasena, esitab vormikohase ja kodukõrgkooli nõusolekuga avalduse semestri kahe esimese nädala jooksul õppeosakonda. Õppeosakond kooskõlastab avalduse õppeaine õpetamist koordineeriva instituudi õppedirektoriga ja informeerib üliõpilast õppes osalemise võimalikkusest. Positiivse otsuse korral on külalisüliõpilaseks arvamise aluseks vormikohane avaldus. Külalisüliõpilaseks arvatakse õppeprorektori korraldusega. Õppeaine(te)le registreerib külalisüliõpilase õppeosakonna töötaja.

77.         Tõendi õpitulemuste kohta väljastab külalisüliõpilasele õppeaine(te) õpetamist koordineeriva instituudi õppekorralduse spetsialist või õppeosakonna töötaja.

78.         Väliskülalisüliõpilase (vt p 32{C}) staatuse saamiseks (v.a doktorõppes) esitab isik vormikohase avalduse ja kodukõrgkooli nõusolekuga õppe- või praktikalepingu ülikooli õppeosakonda. Õppeosakond kooskõlastab õppeainete õpetamist koordineeriva instituudiga avalduse ja lepingu, milles on toodud läbitavate õppeainete loetelu või läbitava praktika kirjeldus. Väliskülalisüliõpilane peab tõendama inglise keele oskust vähemalt Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud B2 tasemel. Väliskülalisüliõpilaseks registreeritakse õppeprorektori korraldusega, milles näidatakse kõrgkool, kust üliõpilane tuleb, Eesti Maaülikoolis õppimise periood ja programm või koostööleping, mille alusel õpe toimub. Õppeaine(te)le registreerib väliskülalisüliõpilase õppeosakonna töötaja või õppeaine õpetamist koordineeriva instituudi õppekorralduse spetsialist. Doktoriõppe väliskülalisüliõpilaseks arvatakse isiku esitatud vormikohase avalduse alusel, mille on kooskõlastanud doktorandi juhendaja Eesti Maaülikoolist.

79.         Tõendi õpitulemuste kohta väljastab väliskülalisüliõpilasele õppeaine(te) õpetamist koordineeriva instituudi õppekorralduse spetsialist või õppeosakonna töötaja.

 

V.6. Ettevõttepraktika

 

80.         Praktika maht on määratud õppekavas. Praktika mahu hulka arvestatakse ka praktikaaruande koostamine ja õpiväljundite hindamine. Sõltuvalt praktika sisust, kestusest ja koormusest arvestatakse praktika 1 EAP üldjuhul võrdseks 26 töötunniga.

81.         Praktika toimumist korraldab ülikoolipoolne praktikajuhendaja. Ülikoolipoolne  praktikajuhendaja on õppeaine vastutav õppejõud, kes abistab üliõpilast praktikakoha leidmisel, hindab praktikakoha võimaluste vastavust praktika eesmärkidega, nõustab üliõpilast ja ettevõttepoolset praktikajuhendajat, lahendab praktika käigus tekkivad probleemid ja hindab õpiväljundite saavutamist.

82.         Praktikakoha valib üliõpilane üldjuhul ise või instituudiga koostöölepingu sõlminud ettevõtete hulgast. Üliõpilase valitud praktikakoha vastavust praktika eesmärkidele hindab ülikoolipoolne praktikajuhendaja enne üliõpilase praktikale suundumist.

83.         Üliõpilase, praktikakoha ja ülikooli vahel sõlmitakse enne praktikale asumist kolmepoolne leping, millega sätestatakse lepinguosaliste õigused ja kohustused. Ülikooli poolt allkirjastab  lepingu instituudi õppedirektor.

84.         Üliõpilase tööd ettevõttes korraldab ettevõttepoolne praktikajuhendaja.

85.         Praktika kestel täidab üliõpilane praktikapäevikut. Praktika lõppedes esitab üliõpilane praktikapäeviku ettevõttepoolsele praktikajuhendajale kooskõlastamiseks. Kooskõlastatud praktikapäeviku, vormikohase praktikaaruande ja täidetud tagasisideküsitluse esitab üliõpilane ülikoolipoolsele praktikajuhendajale.

 

V.7. Õppimine ja praktika välismaal

 

86.         Üliõpilasel on õigus õppida, sh teha teadustööd ja/või sooritada praktika välismaal:

86.1.   rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, fondide, valitsuste ja kõrgkoolide stipendiaadina;

86.2.   üliõpilasvahetuse korras kõrgkoolide- või riikidevaheliste lepingute alusel;

86.3.   eraviisiliselt.

87.         Kõrgkoolidevahelisi üliõpilasvahetuse lepinguid haldab ja üliõpilasvahetusi korraldab õppeosakond koostöös instituutide ja kolledžiga.

88.         Kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute ning ülikooli kaudu määratud stipendiumide alusel välismaale õppima ja/või praktikale minna soovivad üliõpilased osalevad ülikooli korraldatavatel konkurssidel.

89.         Vähemalt kolmeks kuuks välismaale õppima suunduval üliõpilasel on kohustus väliskõrgkoolis läbida õppeaineid vähemalt 15 EAP mahus, läbida praktika või teha teadustööd ning taotleda selle arvestamist oma õppekava täitmisel.

90.         Välismaale õppima siirduv üliõpilane täidab välismaale õppima asuva külalisüliõpilase ankeedi, milles on kirjas väliskõrgkoolis läbitavad ained ja need üliõpilase õppekavas ettenähtud ained, mille asendamist üliõpilane taotleb. Üliõpilane esitab ankeedi kinnitamiseks oma õppekava haldava instituudi õppedirektorile. Seejärel esitab üliõpilane ankeedi eelhindamiseks oma instituudi/kolledži VÕTA komisjonile. VÕTA komisjon kinnitab ankeedi 14 päeva jooksul alates esitamisest. Eelhinnatud ankeet esitatakse õppeosakonda vastava mobiilsusprogrammi koordinaatorile ja see on aluseks üliõpilase, ülikooli ja vastuvõtva kõrgkooliga õppelepingu sõlmimisele. Vajaduse korral esitab üliõpilane õppedirektorile õppeplaani muudatuse ja lepingupooled lepivad kokku õppelepingu muutuses. 

91.         Välismaale praktikale siirduv üliõpilane sõlmib praktikalepingu ülikooli ja vastuvõtva ülikooli või praktikabaasiga. Ülikoolis allkirjastab praktikalepingu vastava mobiilsusprogrammi koordinaator. Üliõpilane esitab praktikajuhendaja või õppedirektoriga kooskõlastatud lepingu õppeosakonda.

92.         Üliõpilane arvatakse välismaal õppijaks või praktika sooritajaks punktis 90 või 91 nimetatud lepingu alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse kõrgkool või ettevõte, kuhu üliõpilane suundub, õppimise või praktika periood ja programm või koostööleping, mille alusel õpe või praktika toimub.

93.         Välismaale õppima/praktikale suunduv üliõpilane loetakse ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks, kusjuures

93.1.   enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilase nominaalne õppeaeg välismaal oldud aja arvel ei pikene;

93.2.   alates 2013/2014. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritud üliõpilase nominaalne õppeaeg pikeneb iga semestri võrra, mille jooksul üliõpilane õpib vähemalt kolm kuud väliskõrgkoolis ja kus sooritatud õppeaineid arvestab ülikool vähemalt 15 EAP mahus tema õppekava täitmise osana. Nominaalse õppeaja pikendamine vormistatakse instituudi õppedirektori korraldusega pärast väliskõrgkoolis õppimise aja lõppu ja õpitulemuste ülekandmist;

93.3.   üliõpilane, kellel on kohustus hüvitada õppekulud,  hüvitab välismaal õppimise ajal õppekulud ülikooli nõukogu määrusega „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“ sätestatud korras.

94.         Pärast õpinguid/praktikat esitab üliõpilane väliskõrgkooli või praktikabaasi poolt väljastatud akadeemilise õiendi või tõendi õppeosakonda vastava mobiilsusprogrammi koordinaatorile ja koopia sellest oma instituudi õppekorralduse spetsialistile. Õppeplaani/praktikaplaani väliselt sooritatud õppeainete või praktika arvestamiseks tuleb üliõpilasel esitada VÕTA taotlus ülikooli nõukogu määrusega „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning õpitulemuste ülekandmise tingimused ja kord“ sätestatud korras.

95.         Akadeemilisel puhkusel viibivat üliõpilast välismaal õppijaks ei vormistata.

 

V.8. Õppimine eksternina

 

96.         Eksternina on võimalik õppida tasemeõppe õppeaineid ja täita õppekava (vt p 33). Eksternina lõputöö kaitsmist ja/või lõpueksami(te) sooritamist võib taotleda vastavale õppekavale õppima asumiseks vajaliku eelneva haridustaseme nõuded täitnud isik.

97.         Eksterni staatuse saamiseks esitab isik avalduse õppekava haldava instituudi õppekorralduse spetsialistile hiljemalt kaks nädalat enne õppetöö algust. Avaldusel peab olema märgitud läbitavate õppeainete nimekiri. Avalduse kooskõlastab õppekava haldava instituudi õppedirektor.

98.         Eksterni staatust taotleva isiku avalduse võib jätta rahuldamata, kui isik ei vasta õppekavas ja/või ainekavas kehtestatud tingimustele või tal on ülikooli ees rahalisi võlgnevusi.

99.         Isik arvatakse eksterniks õppeprorektori korraldusega, mille aluseks on ülikooli ja eksterni vahel sõlmitud õppekulude hüvitamise leping. Isik arvatakse eksterniks kuni jooksva õppeaasta lõpuni.

100.     Ekstern maksab õppeteenustasu vastavalt ülikooli nõukogu määrusele „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“.

101.     Peatükkides II, IV.4, V.1–V.4, V.6, V.9–V.11 ja VIII.3–VIII.5 nimetatud õppekorralduslikes küsimustes laienevad eksternile üliõpilase õigused ja kohustused.

102.     Ülikoolil on õigus katkestada eksterni õpe õppeprorektori korraldusega, kui ekstern ei ole täitnud ülikooli õppekorralduse ja/või sisekorra nõudeid.

 

V.9. Õpiväljundite hindamine

 

103.     Õppija õpiväljundite hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse hindamiskriteeriumide alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppija omandatud teadmiste ja oskuste taseme kohta vastavalt ainekavas kirjeldatud õpiväljunditele.

104.     Üliõpilase hindamistulemused tehakse teatavaks üliõpilasele isiklikult, üldjuhul õppeinfosüsteemi vahendusel. Õpitulemusi võib avalikustada üliõpilase nime näitamata, kasutades selle asemel spetsiaalset koodi või ÕISis olevat üliõpilase õpinguraamatu numbrit. Üliõpilase õpitulemusi võib avalikustada nimeliselt vaid üliõpilase nõusolekul.

 

V.9.1. Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

 

105.     Hindamismeetod on õpiväljundite hindamise viis (näiteks suuline või kirjalik eksam või arvestus, kontrolltöö, referaat, test, aruanne, kursusetöö, kursuseprojekt jms).

106.     Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste taset ning ulatust.

107.     Hinnatavates õppeainetes kasutatakse hindamise jaoks sobivaid ja usaldusväärseid hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriume, millest õppijat teavitatakse enne õppetöö algust. 

 

V.9.2. Õpiväljundite hindamise skaala

 

108.     Hindamine võib olla eristav või mitteeristav.

109.     Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutamise taset järgmise skaala alusel:

109.1.       hinne A (5) ehk „suurepärane“ – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;

109.2.       hinne B (4) ehk „väga hea“ – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;

109.3.       hinne C (3) ehk „hea“ – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;

109.4.       hinne D (2) ehk „rahuldav“ – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;

109.5.       hinne E (1) ehk „kasin“ – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;

109.6.       hinne F (0) ehk „puudulik“ – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.

110.     Mitteeristava hindamise puhul määratakse tase, millele vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga „arvestatud“ ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga „mittearvestatud“.

111.     Õpitulemus, st õppija õpiväljundite saavutatud tase loetakse eristava hindamise korral positiivseks, kui see on sooritatud hindele A, B, C, D või E, mitteeristava hindamise korral on positiivne tulemus „arvestatud“.

112.     Eristava hindamise puhul antakse keskmise hinde arvutamisel hinnetele järgmised väärtused: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0, „mitteilmunud“ = 0.

 

V.9.3. Hindamiskorraldus ja hindamistulemuste vormistamine (v.a lõputöö kaitsmine ja lõpueksami sooritamine)

 

113.     Üliõpilane lubatakse õppeaines õpiväljundite lõpphindamisele (edaspidi: eksam), kui ta on täitnud ainekavas esitatud nõuded.

114.     Õppeaine toimumise semestril on õppejõud kohustatud võimaldama kaks korralise eksami aega ja vähemalt ühe korduseksami aja. Sama õppeaine korralised eksamid peavad toimuma erinevatel päevadel. Üliõpilane läbib õpiväljundite lõpphindamise õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel ühel korduseksamil. Õppejõud võib kohustada üliõpilast registreeruma eksamile õppeinfosüsteemis.

115.     Positiivsele tulemusele sooritatud eksami kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud. Negatiivsele tulemusele sooritatud eksami tulemust ei tühistata, korduseksami(te) sooritamisel vormistatakse uus hindamisprotokoll.

116.     Eksami ajad määratakse tunniplaanis või eksamiplaanis. Statsionaarses õppes peab erinevates õppeainetes toimuvate korraliste eksamite vahele jääma vähemalt kaks päeva.

117.     Instituudi õppedirektoril on õigus

117.1.       nõuda aine õppejõult täiendava korduseksami aja määramist õppeaine toimumise semestrile järgneval semestril. Täiendava korduseksami toimumisest teavitatakse üliõpilasi ja lepitakse nendega kokku eksami toimumise aeg;

117.2.       moodustada korduseksami sooritamiseks komisjon ja suunata üliõpilane korduseksami sooritamiseks komisjonieksamile.

118.     Eksami tulemus kantakse hindamisprotokolli, mis on õpitulemuste arvestamise alusdokument.

119.     Kui üliõpilane ei ilmu ettenähtud/valitud päeval eksamile, märgitakse hindamisprotokolli „mitteilmunud”. Märge „mitteilmunud“ tühistatakse, kui üliõpilane esitab mitteilmumise kohta mõjuva põhjusega tõendi vastava õppeaine õppejõule kahe tööpäeva jooksul, arvates mõjuva põhjuse äralangemisest. Mõjuva põhjusega mitteilmunud üliõpilasel on õigus sooritada eksam ja vajadusel korduseksam õppejõu määratud ajal järgmise semestri alguseks või vastavalt punktis 117 sätestatule.

120.     Kui üliõpilane on samas õppeaines kaks korda sooritanud eksami negatiivsele tulemusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta eksamile mitte ilmunud, tuleb üliõpilasel õppeaine uuesti läbida. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse, kui ta on samas õppeaines saanud neli korda negatiivse eksamitulemuse või sooritanud komisjonieksami negatiivsele tulemusele.

121.     Õppejõud kannab eksamitulemused õppeinfosüsteemis hindamisprotokolli ühe nädala jooksul pärast eksami toimumist. Kui tulemuste teatavaks tegemine ei osutu eelnimetatud perioodi jooksul võimalikuks, teatab õppejõud üliõpilastele kuupäeva, millal hindamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi. Eksamitulemused peavad olema sisestatud hiljemalt semestri lõpuks.

122.     Õppejõud allkirjastab õppeinfosüsteemist väljatrükitud hindamisprotokolli ja edastab selle õppeaine õpetamise eest vastutava instituudi õppekorralduse spetsialistile. Instituudi õppekorralduse spetsialist kinnitab hindamisprotokolli õppeinfosüsteemis ja tagab allkirjastatud protokolli säilitamise rektori kehtestatud korras.

123.     Õppejõud säilitab kirjalikke eksamitöid järgmise semestri lõpuni arvates eksamitulemuste väljakuulutamisest, ja jooksva hindamise tulemusi kahe järgneva semestri vältel õppeaine toimumise semestri lõpust arvates.

124.     Üliõpilasel on õigus:

124.1.       tutvuda oma eksamitööga pärast eksamitulemuste avalikustamist arvestades punktis 123 sätestatut;

124.2.       saada tagasisidet hinde kujunemise kohta hiljemalt kolmandal tööpäeval tagasiside taotlemisest arvates;

124.3.       hindega mittenõustumisel vaidlustada eksamitulemus vastavalt punktides 182185 sätestatule;

124.4.       nõuda eksami sooritamiseks komisjonieksamit, esitades selleks põhjendatud avalduse instituudi õppedirektorile, ning sooritada eksam instituudi õppedirektori korraldusega moodustatud komisjonile kahe nädala jooksul, avalduse esitamisest arvates.

125.     Eksamineerijal on õigus eemaldada üliõpilane eksamilt punktis 178 nimetatud eksimuste korral ja märkida hindamisprotokolli negatiivne tulemus.

126.     Eksami sooritamine negatiivsele tulemusele või eksamile mitteilmumine ühes õppeaines ei takista osalemist teistes õppeainetes. Eksamile ei lubata üliõpilast, kellel on positiivsele tulemusele sooritamata mõni vastava õppeaine kohustuslik eeldusaine.

127.     Loomaarstiõppes ei lubata üliõpilasel osaleda kliiniliste õppeainete õppetöös, kui tal on positiivsele tulemusele sooritamata ainekavas nõutud eeldusained. Kliiniliste õppeainete nimekirja kinnitab instituudi õppedirektor korraldusega.

128.     Lõputöö kaitsmise ja lõpueksami sooritamise kord on sätestatud ülikooli nõukogu määrustes „Bakalaureuse- ja magistrikraadi ning rakenduskõrgharidusõppe diplomi andmise tingimused ja kord” ja „Doktorikraadi taotlemise ja kaitsmise tingimused ning kord Eesti Maaülikoolis“.

 

V.10. Edasijõudmine õppetöös ja õppekava täitmine 

 

129.     Rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, ehitusinseneri-, loomaarsti- ja magistriõppe üliõpilase edasijõudmist õppetöös hinnatakse kaks korda õppeaastas: sügissemestri viimase päeva ja õppeaasta viimase päeva seisuga.

130.     Doktoriõppe üliõpilase õppekava täitmist hinnatakse üks kord aastas pärast korralist atesteerimist, üldjuhul hiljemalt 31. augustil. Doktorantide atesteerimine toimub ülikooli nõukogu määruse „Eesti Maaülikooli doktorantide atesteerimise tingimused ja kord“ kohaselt. Positiivne atesteerimine on eelduseks õpingute jätkamiseks doktoriõppes.

131.     Õppeaasta viimaseks päevaks täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane viiakse osakoormusega õppesse, välja arvatud loomaarstiõppes. Osakoormusega õppesse üleviidud üliõpilane hüvitab õppekulud (v.a p 45 nimetatud juhul) ülikooli nõukogu määrusega ”Õppekulude hüvitamise kord ja tingimused tasemeõppes” kehtestatud korras.

132.     Üliõpilane viiakse üle järgmise õppeaasta üliõpilaseks, kui ta on täitnud täiskoormuse või osakoormuse õppe nõuded (vt p 25, 26 ja 27) ja kui ta ei viibi akadeemilisel puhkusel.

133.     Üliõpilase üleviimine järgmise õppeaasta üliõpilaseks täis- või osakoormusega õppesse toimub üks kord aastas õppeaasta viimase päeva seisuga õppeinfosüsteemi sisestatud õppetulemuste alusel instituudi õppedirektori korraldusega.

134.     Üleviimine järgmise aasta üliõpilaseks täis- või osakoormusega õppesse peab olema vormistatud 15. septembriks.

135.     Õppekava täitmisel võib ülikool arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust vastavalt ülikooli nõukogu määrusega „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning õpitulemuste ülekandmise tingimused ja kord“ sätestatud korras.

136.     Õppekava loetakse täidetuks, kui õppekavas ette nähtud õppeained on läbitud täies mahus.

 

V.11. Tasemeõppe lõpetamisel väljastatavad dokumendid

 

137.     Õppekava täies mahus täitnud üliõpilasele väljastab ülikool Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vormistatud diplomi ja akadeemilise õiendi.

138.     Diplomi vormistamise aluseks on õppekava täies mahus täitmise järel välja antud õppeprorektori korraldus üliõpilase eksmatrikuleerimise või eksternina lõpetanuks lugemise kohta.

139.     Rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitnule antakse rakenduskõrgharidusõppe diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

140.     Bakalaureuseõppekava täitnule antakse bakalaureusekraadi tõendav diplom ja akadeemiline õiend ning isiku taotlusel ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

141.     Magistriõppekava täitnule antakse magistrikraadi tõendav diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

142.     Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava täitnule antakse magistrikraadi tõendav diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

143.     Doktoriõppekava täitnule antakse doktorikraadi tõendav diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

144.     Diplom kiitusega (cum laude) antakse rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, loomaarsti-, ehitusinseneri- või magistriõppe täies mahus täitnud üliõpilasele,

144.1.       kes kaitses lõputöö või sooritas lõpueksami(d) hindele A ja

144.2.       kelle keskmine kaalutud hinne on 4,60 või kõrgem, seejuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid.

145.     Kaalutud keskmise hinde arvutamisel antakse hinnetele järgmised väärtused: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1.

 

VI.  EKSMATRIKULEERIMINE

 

146.     Eksmatrikuleerimine on üliõpilase väljaarvamine üliõpilaste nimekirjast. Eksmatrikuleerimine vormistatakse õppeprorektori korraldusega.

147.     Üliõpilane eksmatrikuleeritakse omal soovil, ülikooli algatusel või pooltest sõltumatutel asjaoludel.

148.     Üliõpilane eksmatrikuleeritakse omal soovil õppeprorektori nimele esitatud kirjaliku avalduse alusel.

149.     Ülikooli algatusel eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppedirektori esildise alusel

149.1.       seoses õppekava täitmisega täies mahus;

149.2.       seoses õppe lõpukuupäeva möödumisega;

149.3.       õpingute mittealustamise tõttu, kui esimese õppeaasta üliõpilane ei ole mõjuva põhjuseta õppeainetele registreerunud kahe nädala jooksul immatrikuleerimisest arvates (vt p 69 ja 70);

149.4.       õppetööle mitteilmumise tõttu, kui üliõpilane on õppetöölt mõjuva põhjuseta puudunud terve semestri;

149.5.       edasijõudmatuse tõttu, kui

149.5.1.   rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, ehitusinseneri- või magistriõppe üliõpilane ei ole õppeaasta viimaseks päevaks täitnud vähemalt osakoormusega õppe nõudeid (vt p 27);

149.5.2.   loomaarstiõppe üliõpilane ei ole õppeaasta viimaseks päevaks täitnud täiskoormusega õppe nõudeid (vt p 25 ja 26);

149.5.3.   doktoriõppe üliõpilast ei ole korralisel atesteerimisel positiivselt atesteeritud;

149.5.4.   kui ühes õppeaines on saadud negatiivne eksamitulemus neljal korral või kui komisjonieksam on sooritatud negatiivsele tulemusele;

149.5.5.   lõpueksami kordussoorituse või lõputöö korduskaitsmise tulemus on negatiivne;

149.6.       õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmisel;

149.7.       üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu järgmistel juhtudel:

149.7.1.      akadeemilise petturluse puhul punktis 178 toodud juhtudel;

149.7.2.      dokumendi võltsimisel;

149.7.3.      üldtunnustatud käitumisnormide või akadeemiliste tavade vastu olulisel määral eksimisel;

149.8.       õppekava sulgemisel, kui üliõpilane õppekava sulgemise ajal ei avalda soovi minna üle teisele õppekavale.

150.     Üliõpilase eksmatrikuleerimise üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu (vt p 149.7) otsustab õppeprorektor üliõpilase kirjaliku selgituse ning üliõpilasesinduse ja instituudi õppedirektori kirjaliku seisukoha alusel.

151.     Eksmatrikuleerimine pooltest sõltumatutel asjaoludel toimub instituudi õppedirektori esildise ja vastava dokumendi koopia alusel järgmistel põhjustel:

151.1.       üliõpilasele on kohtu poolt määratud eestkostja põhjusel, et üliõpilane ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida;

151.2.       üliõpilase surma tõttu.

 

VII. REIMMATRIKULEERIMINE

 

152.     Reimmatrikuleerimine on endise üliõpilase taasarvamine üliõpilaste nimekirja poolelijäänud õpingute jätkamiseks. Reimmatrikuleerimist saab taotleda samale õppekavale, millel isik eksmatrikuleerimise ajal õppis, või mõnele teisele õppekavale.

153.     Reimmatrikuleerimine on võimalik vaba õppekoha olemasolul (vt p 41). Reimmatrikuleerida saab, kui selle õppekava arvestuslikust õppemahust on isikul täidetud vähemalt osakoormuse õppe nõue (vt p 27), loomaarstiõppes täiskoormusega õppe nõue (vt p 25 ja 26). Isik, kes taotleb reimmatrikuleerimist samale õppekavale, millelt ta eksmatrikuleeriti, reimmatrikuleeritakse sama või järgmise õppeaasta üliõpilaseks. Esimese aasta teisele semestrile reimmatrikuleerimisel arvestatakse ainult eelnevate õpingute katkestamise ajaks kogutud ainepunkte. Õppeaines neli korda saadud negatiivse eksamitulemuse tõttu eksmatrikuleeritud isikul tuleb enne reimmatrikuleerimise taotlemist sooritada eksternina eksam positiivsele tulemusele. 

154.     Reimmatrikuleerida on võimalik ainult juhul, kui üliõpilane eksmatrikuleeriti õppekava nominaalkestuse jooksul.

155.     Kui üliõpilane on eksmatrikuleeritud sobimatu käitumise tõttu, saab reimmatrikuleerimist taotleda pärast ühe aasta möödumist eksmatrikuleerimisest.

156.     Kui üliõpilane eksmatrikuleeriti edasijõudmatuse tõttu, saab reimmatrikuleerimist taotleda mitte varem kui ühe semestri möödumisel eksmatrikuleerimisest.

157.     Kui üliõpilane on eksmatrikuleeritud õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu, saab reimmatrikuleerimist taotleda pärast õppeteenustasu võlgnevuse likvideerimist.

158.     Reimmatrikuleerimine vormistatakse isiku kirjaliku avalduse alusel õppeprorektori korraldusega. Avaldusel peab olema õppekava haldava instituudi õppedirektori nõusolek ja märge õppekava versiooni, õppeaasta ja õppekoormuse kohta (vt p 25, 26, 27). Reimmatrikuleerimisel REV õppekohale on isiku avaldus instituudi õppedirektori nõusolekuga õppekulude hüvitamise lepingu sõlmimise aluseks. REV õppekohale reimmatrikuleerimise aluseks on õppekulude hüvitamise leping.

159.     REV õppekohale reimmatrikuleerimisel hüvitatakse õppekulud ülikooli nõukogu määruse ”Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes” kohaselt.        

 

VIII. ÜLIÕPILASE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

 

VIII.1. Akadeemiline puhkus

 

160.     Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustööst.

161.     Üliõpilasel on õigus saada üks kord igas õppeastmes akadeemilist puhkust omal soovil tema immatrikuleerimiskorralduses ette nähtud õppeaja jooksul kuni üks kalendriaasta. Lühim akadeemilise puhkuse periood on kuus kuud ja seda saab kasutada maksimaalselt kaks korda, välja arvatud punktis166 sätestatud juhtudel. Omal soovil võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele alates esimese õppeaasta teisest semestrist.

162.     Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt igas õppeastmes akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel kuni kaks aastat. Akadeemilise puhkuse taotlusele lisab üliõpilane arstitõendi, millel on arsti soovitus akadeemilisele puhkusele siirdumiseks.

163.     Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt kuni üks aasta akadeemilist puhkust aja- või asendusteenistusse asumisel Kaitseressursside Ameti vastava tõendi alusel.

164.     Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt akadeemilist puhkust seoses lapse hooldamisega, sh raseduspuhkus, järgnevalt:

164.1.       arstitõend alusel alates seitsmendast raseduskuust kuni määratud eeldatavast sünnitustähtajast kahe kuu möödumiseni;

164.2.       pärast lapse sündi saab lapse sünnitõendi alusel taotleda akadeemilist puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

165.     Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra.

166.     Kui omal soovil akadeemilisel puhkusel viibiv üliõpilane siirdub akadeemilisele puhkusele punktides 162, 163 või 164 nimetatud põhjustel, siis tema seni kestnud akadeemiline puhkus katkestatakse ning seda jätkatakse üliõpilase taotluse alusel pärast punktides 162, 163 või 164 nimetatud põhjusel saadud akadeemilise puhkuse lõppemist.

167.     Akadeemilisele puhkusele minek, selle katkestamine või ennetähtaegne lõpetamine ning sellega seotud õppe lõpukuupäeva muutus vormistatakse üliõpilase avalduse alusel instituudi õppedirektori korraldusega. Kui akadeemilist puhkust taotleb enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilane, kes on õppeinfosüsteemis registreerunud õppeainetele, peab ta avalduses märkima õppeained, millele registreerumise ta soovib tühistada, vastasel korral on tal kohustus õppeained läbida.

168.     Akadeemilisel puhkusel viibides

168.1.       ei tohi alates 2013/2014. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritud üliõpilane osaleda õppetöös ning sooritada  arvestusi ja eksameid, välja arvatud juhul, kui ta on:

168.1.1.     keskmise, raske või sügava puudega isik;

168.1.2.     alla kolme aasta vanuse lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;

168.1.3.     akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega;

168.2.       võib enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilane sooritada arvestusi ja eksameid, kusjuures REV õppekohal õppiv üliõpilane võib akadeemilise puhkuse ajal sooritada akadeemilisele puhkusele eelnenud semestri eksameid/arvestusi, kui nimetatud semestri õppeteenuse eest oli tasutud. REV õppekohal õppival üliõpilasel ei lubata osa võtta õppetööst ja sooritada eksameid/arvestusi, kui semestri õppeteenustasu on maksmata.

169.     Akadeemilisel puhkusel viibivat üliõpilast ei eksmatrikuleerita punktide 149.5.1, 149.5.2 ja 149.5.3 ning punkti 149.6 alusel.

170.     Akadeemilisel puhkusel viibiva üliõpilase eksmatrikuleerimisel punktide 149.5.4 või 149.5.5 või punktide e 149.1, 149.7, 149.8 või punkti 151 alusel loetakse eksmatrikuleerimise kuupäev ka akadeemilise puhkuse lõpetamise kuupäevaks.

 

VIII.2. Õppeaja pikendamine akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks

 

171.     Kui täiskoormusega õppes õppival üliõpilasel on immatrikuleerimiskorralduses ettenähtud õppeaja lõppedes õppevõlgnevused, on tal õigus taotleda akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks õppeaja pikendamist kuni 12 kuu ulatuses igas õppeastmes.

172.     Osakoormusega õppes on üliõpilasel õigus taotleda õppeaja pikendamist osakoormusega õppes õpitud aja võrra.

173.     Õppeaja pikendamiseks esitab üliõpilane avalduse enne õppe lõpukuupäeva möödumist.

174.     Õppeaja pikendamine vormistatakse üliõpilase avalduse alusel instituudi õppedirektori korraldusega.

175.     Pikendatud õppeajal hüvitab üliõpilane õppekulud ülikooli nõukogu määrusega „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“ sätestatud korras.

 

VIII.3. Üliõpilase täiendavad õigused ja kohustused

 

176.     Üliõpilasel on õigus

176.1.       pöörduda info ja nõustamise saamiseks ülikooli töötajate, tuutorite ja üliõpilasesinduse poole;

176.2.       esitada õppejõududele, õppekavajuhile, instituudi õppedirektorile, õppeosakonna juhatajale, õppeprorektorile ja rektorile põhjendatud ettepanekuid õppetegevuse parendamiseks;

176.3.       saada üliõpilasstaatust, õppetöö toimumist ja õpitulemusi kinnitavaid tõendeid instituudi õppekorralduse spetsialistilt või õppeosakonnast;

176.4.       saada üliõpilaspilet üliõpilasesindusest;

176.5.       kasutada auditooriume, arvutiklasse, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras;

176.6.       õppekavaväliselt kuulata loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi, kusjuures õppejõud võib tingimuste (töökohad, õppevahendid jms) puudumisel üliõpilaste osavõttu õppekavavälisest õppest piirata;

176.7.       õpi-, karjääri- ja psühholoogilisele nõustamisele;

176.8.       valida oma esindajaid ja olla valitud üliõpilasesindusse ja/või ülikooli otsustuskogudesse;

176.9.       taotleda ja saada õppetoetust vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele. Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning kord ülikoolis kehtestatakse igaks õppeaastaks;

176.10.   taotleda ja saada stipendiume Vabariigi Valitsuse määruse „Üliõpilaste stipendiumite liigi, suurus ja määramise üldtingimused“ kohaselt;

176.11.   kasutada ülikooli põhikirjaga, sisekorraeeskirjadega ja teiste Eesti Vabariigi ja ülikooli õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

177.     Üliõpilasel on kohustus

177.1.       osaleda õppetöös (vt p 57 ja 59) ja anda tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta. Õpetamise ja õppeainete hindamise tagasiside täidetakse elektrooniliselt õppeinfosüsteemis kaks korda õppeaastas sügis- ja kevadsemestri lõpus. Üliõpilast teavitatakse hindamisperioodi algus- ja lõpukuupäevast üliõpilase ülikooli e-posti aadressile saadetud kirjaga;

177.2.       omada ülikooli infosüsteemide kasutajakontot ja kasutada ülikooli infosüsteeme. Isiku ülikooli e-posti aadressile saadetud teated ja dokumendid (sh õppeteenustasu arved) loetakse edastatuks;

177.3.       teavitada ülikooli oma kontaktandmete ja nime muutusest. Nime muutmiseks ülikooli dokumentides ja andmebaasides peab üliõpilane esitama vastavasisulise avalduse koos nime muutmist tõendava dokumendiga oma instituudi õppekorralduse spetsialistile või ülikooli õppeosakonda. Uued kontaktandmed sisestab üliõpilane õppeinfosüsteemi. REV üliõpilane peab oma kontaktandmete muutusest teavitama kirjalikult ka ülikooli rahandusosakonda;

177.4.       järgida ülikooliseaduse, ülikooli põhikirja ja muude Eesti Vabariigi ja ülikooli õigusaktidega kehtestatut ning kandma vastutust nende rikkumise eest.

 

VIII.4. Akadeemiline petturlus

 

178.     Akadeemiline petturlus on

178.1.       õpitulemuste kontrolli ajal selliste abivahendite ja -materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole lubanud kasutada;

178.2.       teadmiste lubamatu vahetamine (nt etteütlemine, mahakirjutamine jm) üliõpilaste  vahel õpitulemuste kontrolli ajal;

178.3.       teise üliõpilase eest õpitulemuste kontrolli (eksami, arvestuse jm) sooritamine;

178.4.       võltsitud andmete esitamine üliõpilastöös;

178.5.       kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all (plagiaat);

178.6.       kellegi teise või iseenda varasema kirjaliku töö osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta (plagiaat);

178.7.       iseenda identse töö taasesitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud.

179.     Akadeemilise petturluse (v.a lõputöö või -eksam) kahtluse korral on õppejõul õigus nõuda üliõpilaselt kirjalikku selgitust ning esitada õppedirektorile kirjalik taotlus koos tõendusmaterjaliga akadeemilise petturluse juhtumi menetlemiseks.

180.     Kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petturluse (v.a lõputöö või -eksam), siis, arvestades üliõpilase, õppeainet õpetava(te) õppejõu(dude) ja/või eksamineerija kirjalikke seletuskirju, õppedirektor

180.1.       teeb üliõpilasele noomituse või

180.2.       teeb õppeprorektorile esildise üliõpilase eksmatrikuleerimiseks;

180.3.       teavitab kirjalikult (välis)külalisüliõpilase käitumisest üliõpilase koduülikooli.

181.     Lõputöös ja lõpueksamil ilmnenud akadeemilise petturluse menetlemine on  sätestatud ülikooli nõukogu määrustega „Bakalaureuse- ja magistrikraadi ning rakenduskõrgharidusõppe diplomi andmise tingimused ja kord“ ja „Doktorikraadi taotlemise ja kaitsmise tingimused ning kord Eesti Maaülikoolis“.

 

VIII.5. Õppetegevusega seonduvate otsuste ja õppeteenustasu määramise otsuse vaidlustamine

 

VIII.5.1. Õppetegevusega seonduvate otsuste vaidlustamine

 

182.     Õppetegevusega seonduvate otsuse vaidlustamiseks (v.a lõpueksami või lõputöö kaitsmisel saadud hinde vaidlustamiseks) pöördub üliõpilane viie tööpäeva jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist otsuse teinud isiku või otsustuskogu esimehe poole, kes põhjendab üliõpilasele oma otsust viie tööpäeva jooksul kaebuse esitamisest.

183.     Kui otsuse teinud isiku või otsustuskogu esimehe põhjendatud otsus üliõpilast ei rahulda, esitab üliõpilane kirjaliku apellatsiooni oma instituudi õppedirektorile viie tööpäeva jooksul pärast vaidlustatavast otsusest teadasaamist.

184.     Õppedirektor konsulteerib apellatsioonile vastamiseks ülikooli juristiga, doktorandi atesteerimisotsuse vaidlustamise korral ülikooli nõukogu akadeemilise komisjoniga.

185.     Õppedirektor on kohustatud üliõpilasele edastama hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast apellatsiooni esitamist põhjendatud korralduse, milles teavitab, kas ta

185.1.       jätab vaidlustatud otsuse jõusse;

185.2.       saadab otsuse selle teinud isikule või otsustuskogule uuesti läbivaatamiseks;

185.3.       tühistab otsuse ja teeb samas asjas uue otsuse.

186.     Õppedirektori otsus ülikoolis edasikaebamisele ei kuulu.

187.     Lõputöö (v.a doktoritöö) kaitsmise ja lõpueksami sooritamise tulemuse vaidlustamine toimub ülikooli nõukogu määruse „Bakalaureuse- ja magistrikraadi ning rakenduskõrgharidusõppe diplomi andmise tingimused ja kord Eesti Maaülikoolis“ kohaselt.

188.     Doktorikraadi kaitsmise tulemuse vaidlustamine toimub ülikooli nõukogu määruse „Doktorikraadi taotlemise ja kaitsmise tingimused ning kord Eesti Maaülikoolis“ kohaselt.

 

VIII.5.2. Õppeteenustasu määramise otsuse vaidlustamine

 

189.     Üliõpilase mittenõustumisel instituudi õppedirektori otsusega õppeteenustasu määramise või õppeteenustasu maksmisest vabastamise kohta on tal õigus esitada instituudi õppedirektorile kirjalik protest viie tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.

190.     Õppedirektor konsulteerib protestile vastamiseks ülikooli juristiga ja teeb oma põhjendatud otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta üliõpilasele teatavaks viie tööpäeva jooksul protesti esitamisest arvates.

191.     Õppedirektori otsus ülikoolis edasikaebamisele ei kuulu.

 

IX. ENNE 2003/2004. ÕPPEAASTAT KEHTINUD ÕPPEVORMIDE RAKENDAMINE

 

192.     Täis- ja osakoormusega õpet kohaldatakse alates 2003/2004. õppeaastast ülikooli vastuvõetud üliõpilastele.

193.     Enne 2003/2004. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse käesoleva eeskirjaga sätestatud täiskoormusega õppe nõudeid.

 

X. EESKIRJA RAKENDAMINE

 

194.     Enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele rakendatakse käesoleva eeskirjaga sätestatut kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni, alates 2016/2017. õppeaastast kohaldatakse neile alates 2013/2014. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele sätestatut.

195.     Eeskirja punktis 26 ja punktis 131 loomaarstiõppele kehtestatud nõudeid ning punkti 149.5.2 rakendatakse alates 2008/2009. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele.

196.     Tunnistada kehtetuks Eesti Maaülikooli nõukogu 30. mai 2013. a määrus nr 9 „Õppekorralduseeskiri”.

197.     Käesolev eeskiri jõustub 1. septembril 2014. a.

 

 

/allkirjastatud digitaalselt/                                                               /allkirjastatud digitaalselt/

Mait Klaassen                                                                                  Lea Michelson

Rektor                                                                                             Akadeemiline sekretär