Teadmiseks õppijale

 
1.Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpitulemused, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused, õppe lõpetamise tingimused ning omandatavad pädevused. Õppekava koostamise, avamise, hoidmise, muutmise ning sulgemise tingimused ja kord on reguleeritud õppekava statuudiga, mille kinnitab ülikooli nõukogu.
Õppekava sees võib toimuda spetsialiseerumine erialale.
 
Õppeaasta ja õppe maht
2. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. Õppeaasta koosneb kahest semestrist; sügissemestrist ja kevadsemestrist. Akadeemiline kalender on kättesaadav ülikooli kodulehel.
Praktika ajad ja konkreetsest õppekavast tulenevad akadeemilise kalendri erinevused kinnitab instituudi õppedirektor korraldusega. Üliõpilased saavad igal õppeaastal vähemalt 8 nädalat puhkust.
3. Õppeaasta maht on reeglina 60 ainepunkti (EAP). 1 EAP vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, millesse on arvestatud kontaktõpe (sh. e-õpe), praktiline töö (sh praktika), iseseisev töö ja teadmiste kontroll (sh arvestused, eksamid).

Õppe kestus
4. Õppe nominaalkestus on õppekava täitmiseks ette nähtud aeg.
Kaugõppes võib õppe kestus olla pikem nominaalkestusest, kui see on kinnitatud ülikooli nõukogus.
Õppe nominaalkestuse hulka ei arvestata akadeemilisel puhkusel oldud aega.
 
Õppevorm
5. Statsionaarne õpe on õppevorm, kus üliõpilaselt eeldatakse igapäevast osavõttu õppetööst. Kaugõpe on õppevorm, kus õppetöö on korraldatud õppesessioonidena ning rõhk on üliõpilase iseseisval õppetööl.
 
6. Õppetöö toimub ainesüsteemis, loomaarstiõppes kursusesüsteemis  ja doktoriõppes individuaalplaani alusel.
7. Ainesüsteem on õppesüsteem, kus üliõpilane läbib õppekava enda koostatud õpingukava alusel, arvestades õppeainetele kehtestatud eeldusainete nõudeid. Õpingukava koostamisel on abiks õppeplaan ehk õppekava õppeainete soovituslik jaotus semestrite kaupa nominaalse õppeajaga lõpetamiseks.
8. Kursusesüsteemi alusel õppides peab üliõpilane õppekava täitmiseks läbima õppeained õppeplaaniga ettenähtud järjekorras.
 
Ainekava
9. Iga õppeaine kohta on olemas ainekava, milles on kirjas õppekavast tulenevad õppeaine eesmärgid, kontaktõppe maht ja ajakava, õpiväljundite saavutamist kontrollivad tegevused (näiteks suuline või kirjalik eksam või arvestus, kontrolltöö(d), kursuseprojekt jms) ning  eksamile või arvestusele pääsemise nõuded (eeldusained, osalemine seminaridel, kirjalikud tööd jne). Ainekava on kättesaadav ülikooli infosüsteemis (ÕIS).

Õpitulemuste hindamine
10. Üliõpilane saab ainepunkte õppeaine ainekavas esitatud tingimuste kohaselt saavutatud õpiväljundite hindamise tulemusena eksamitel, arvestustel ja/või üliõpilastööde kaitsmistel.
11. Eksam/arvestus tuleb sooritada õppeaine toimumise semestril. Õppejõud võib kohustada üliõpilast registreeruma eksamile/arvestusele ÕIS-is. Eksamile ei lubata üliõpilast, kellel on sooritamata mõni vastava õppeaine kohustuslik eeldusaine või kes ei ole täitnud ainekavas esitatud eksamile või arvestusele pääsemise nõudeid.
12. Loomaarstiõppes ei lubata üliõpilasel osaleda kliiniliste õppeainete õppetöös, kui tal on sooritamata ainekavas nõutud eeldusained. Kliiniliste õppeainete nimekirja on kinnitanud instituudi õppedirektor korraldusega.
13. Õppeaine loetakse omandatuks, kui see on sooritatud hindele „A“, „B“, „C“, „D“ või „E“ (positiivsed hinded). Arvestuse korral on positiivne tulemus „arvestatud“, negatiivne tulemus „mittearvestatud“.
14. Kui üliõpilane ei ilmu õpiväljundite lõpphindamisele (eksamile/arvestusele)  ettenähtud/valitud päeval, märgitakse eksamiprotokolli „mitteilmunud“ („MI“). Märge „mitteilmunud“ tühistatakse , kui üliõpilane esitab tõendi mõjuva põhjuse kohta vastava õppeaine õppejõule esimesel võimalusel arvates lõpphindamise toimumisajast.
15. Kui üliõpilane on samas õppeaines kaks korda sooritanud eksami negatiivsele tulemusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmunud, tuleb üliõpilasel õppeaine uuesti läbida.
16. Üliõpilasel on õigus nõuda eksami sooritamiseks komisjoni moodustamist.
17. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse, kui ta on samas õppeaines saanud neli korda negatiivse eksamitulemuse või sooritanud komisjonieksami negatiivsele tulemusele.
18. Positiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud. Negatiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise tulemust ei tühistata, korduseksami(te) sooritamisel vormistatakse uus hindamisprotokoll.

Täis- ja osakoormusega õpe
19. Kui üliõpilane on sooritanud vähemalt 75 protsenti õppekavaga ettenähtud õppemahust, saab ta jätkata õpinguid täiskoormusega õppes. Kui üliõpilane on sooritanud õppeaasta lõpuks 50 - 75 protsenti õppekavaga ettenähtud õppemahust, viiakse ta osakoormusega õppesse, välja arvatud loomarstiõppes.

Edasijõudmine õppetöös
20. Üliõpilase akadeemilist edasijõudmist hindab instituut kaks korda õppeaastas: sügissemestri viimase päeva ja õppeaasta viimase päeva seisuga.
21. Üliõpilase üleviimine järgmise õppeaasta üliõpilaseks täis- või osakoormusega õppesse toimub üks kord aastas õppeaasta viimase päeva seisuga ÕISi sisestatud õpitulemuste alusel, kui üliõpilane ei viibi akadeemilisel puhkusel.
 
Kaalutud keskmine hinne
22. Kaalutud keskmine hinne arvutatakse kõigi sooritatud õppeainete eksamihinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel kõigi sooritatud eksamiainete ainepunktide kogusummaga. See tähendab, et kaalutud keskmise hinde arvutamiseks võetakse arvesse kõik positiivse hindega lõppenud eksamid (sh kursusetööd ja –projektid). Arvestusega lõppenud õppeaineid ei arvestata.

Õppeinfosüsteem (ÕIS)
23. Ülikooli ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem (ÕIS), mis asub aadressil https://ois.emu.ee. ÕIS-i kasutamiseks on üliõpilased kohustatud võtma endale ülikooli e-posti aadressi.

Õppimine külalisüliõpilasena
24. Külalisüliõpilasena õppimise kord on reguleeritud Eesti Maaülikooli õppekorralduseeskirjaga. 
25. Külalisüliõpilaseks loetakse üliõpilast, kes
- on immatrikuleeritud Eesti Maaülikooli, kuid õpib õppeaineid teises kõrgkoolis
- õpib õppeaineid Eesti Maaülikoolis, kuid on immatrikuleeritud teise kõrgkooli
26. Eesti Maaülikooli üliõpilane, kes soovib õppida mõnda õppeainet teises Eesti kõrgkoolis, esitab vormikohase avalduse  oma instituudi õppedirektorile. Õppedirektori poolt viseeritud avaldus tuleb esitada vastuvõtvasse kõrgkooli.
27. Kui üliõpilane on külalisüliõpilasena sooritanud avalduses märgitud õppeained, saab ta väljavõtte soorituste kohta vastuvõtva ülikooli õppeinfosüsteemist.
28. Külalisüliõpilasena sooritatud õppeainete ülekandmise õppekava täitmiseks on sätestatud ülikooli nõukogu määruses „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning õpitulemuste ülekandmise tingimused ja kord“.

 Õppimine ja praktika välismaal
29. Üliõpilasel on õigus õppida ja/või sooritada praktika välismaal. Külalisüliõpilasena õppimise kord on reguleeritud Eesti Maaülikooli õppekorralduseeskirjaga. 
30. Kõrgkoolidevahelisi üliõpilasvahetuse lepinguid haldab ja üliõpilasvahetusi korraldab õppeosakond koostöös instituutide ja kolledžiga.
31. Välismaale õppima siirduval üliõpilasel on kohustus väliskõrgkoolis läbida õppeaineid vastava programmi poolt ettenähtud mahus, läbida praktika või teha teadustööd ning taotleda selle arvestamist oma õppekava täitmisel.
32. Akadeemilisel puhkusel viibivat üliõpilast välismaal õppijaks ei vormistata.

Õppekulude hüvitamine
33. Üliõpilane hüvitab õppekulud vastavalt ülikooli nõukogu määrusele ”Õppekulude hüvitamise kord ja tingimused tasemeõppes”. 
34. Õppeteenustasu maksmise tähtaeg sügissemestril on 15. oktoober ja kevadsemestril 1. märts. Maksekorraldusele tuleb kindlasti märkida viitenumber.
35. Kui õppeteenustasu maksmisega on viivitatud üle 30 päeva, võidakse üliõpilane eksmatrikuleerida ja ülikoolil jääb võlanõue õppeteenuse tellija vastu. Peale võlanõude üleandmist inkassoteenuse osutajale lisandub lepingust tulenev nõue viivise kohta iga maksetähtaja ületanud päeva eest.
 
Õppeaja pikendamine
36. Kui täiskoormusega õppes õppival üliõpilasel on immatrikuleerimiskorralduses ettenähtud õppeaja lõppedes õppevõlgnevused, on tal õigus taotleda akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks õppeaja pikendamist kuni 12 kuu ulatuses igas õppeastmes.
37. Osakoormusega õppes on üliõpilasel õigus taotleda õppeaja pikendamist osakoormusega õppes õpitud aja võrra.
38. Õppeaja pikendamiseks esitab üliõpilane avalduse enne õppe lõpukuupäeva möödumist.
39. Pikendatud õppeajal hüvitab üliõpilane õppekulud ülikooli nõukogu määrusega „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“ sätestatud korras.
40. Kui üliõpilane ei soovi kasutada õppeaja pikendust, võib ta taotleda eksmatrikuleerimist (õppeteenuse tellija poolt lepingu ülesütlemine). Õpingute jätkamiseks (sh lõpueksami sooritamiseks/lõputöö kaitsmiseks) on võimalik taotleda enda reimmatrikuleerimist  või sooritada õppeaineid eksternina.

Akadeemiline puhkus
41. Akadeemilist puhkust omal soovil on üliõpilasel õigus saada igas õppeastmes tema immatrikuleerimiskorralduses ette nähtud õppeaja jooksul kuni üks kalendriaasta, lühima perioodiga 6 kuud. Lisaks võib akadeemilist puhkust saada tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
42. Akadeemilisel puhkusel viibides:
 1. ei tohi alates 2013/2014. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritud üliõpilane osaleda õppetöös ning sooritada  arvestusi ja eksameid, välja arvatud juhul, kui ta on: keskmise, raske või sügava puudega isik; alla kolme aasta vanuse lapse või puudega lapse vanem või eestkostja; akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega;
2. võib enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilane  sooritada arvestusi ja eksameid, kusjuures REV õppekohal õppiv üliõpilane võib akadeemilise puhkuse ajal sooritada akadeemilisele puhkusele eelnenud semestri eksameid/arvestusi, kui nimetatud semestri õppeteenuse eest oli tasutud. REV õppekohal õppival üliõpilasel ei lubata osa võtta õppetööst ja sooritada eksameid/arvestusi, kui semestri õppeteenustasu on maksmata.

Eksmatrikuleerimine
43. Eksmatrikuleerimine on üliõpilase väljaarvamine üliõpilaste nimekirjast. Kui üliõpilane on jõudnud otsusele, et ta ei soovi enam jätkata õpinguid Maaülikoolis, tuleb viivitamatult viia vastav avaldus oma instituudi õppedirektorile/õppekorralduse spetsialistile.
Arvestada tuleks sellega, et Ülikooliseaduse kohaselt ei saa isik, kes on vähemalt poole rakenduskõrghariduse- bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppekava nominaalkestusest õppinud riigieelarvelisel (RE) õppekohal, asuda teist korda tasuta õppima läbitud õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul samal kõrgharidusastmel, veemajanduse ja maaehituse õppekavade ning loomaarstiõppe õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul.
44. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse, kui:
1) ta on õppetöölt mõjuva põhjuseta puudunud terve semestri;
2) ta ei ole õppeaasta viimaseks päevaks täitnud vähemalt osakoormusega õppe nõudeid;
3) enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud RE õppekoha täiskoormusega õppest osakoormusega õppesse REV õppekohale üleviidud üliõpilane ei ole õpingute jätkamiseks sõlminud õppekulude hüvitamise lepingut kolme nädala jooksul pärast osakoormusega õppesse viimise vormistamist;
4) alates 2013/2014. õppeaastast eesti õppekeelega õppekavale immatrikuleeritud üliõpilane, kes ei ole täitnud  täiskoormusega õppe nõudeid, ei ole õpingute jätkamiseks sõlminud õppekulude hüvitamise lepingut kolme nädala jooksul pärast osakoormusega õppesse viimise vormistamist;
5) loomaarstiõppe üliõpilane ei ole õppeaasta viimaseks päevaks täitnud täiskoormusega õppe nõudeid;
6) kui ühes õppeaines on saadud negatiivne eksamitulemus neljal korral või kui komisjonieksam on sooritatud negatiivsele tulemusele;
7) lõpueksami kordussoorituse või lõputöö korduskaitsmise tulemus on negatiivne;
8) õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmisel;
9) üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu.

Reimmatrikuleerimine
45. Reimmatrikuleerimine on endise üliõpilase taasarvamine üliõpilaste nimekirja poolelijäänud õpingute jätkamiseks. Reimmatrikuleerimist saab taotleda samale õppekavale, millel isik eksmatrikuleerimise ajal õppis, või mõnele teisele õppekavale.
46. Reimmatrikuleerida saab õppekavale juhul, kui selle õppekava õppemahust on täidetud vähemalt 15 EAP. Isik, kes taotleb reimmatrikuleerimist samale õppekavale, millelt ta eksmatrikuleeriti, reimmatrikuleeritakse sama või järgmise õppeaasta  üliõpilaseks. Reimmatrikuleerimisel arvestatakse ainult eelnevate õpingute katkestamise ajaks kogutud ainepunkte.
47. Reimmatrikuleerida on võimalik ainult juhul, kui üliõpilane eksmatrikuleeriti õppekava nominaalkestuse jooksul.
 
 Õppetoetused
51. Õppetoetuste taotlemine, määramine ja maksmine enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele on reguleeritud ülikooli nõukogu määrusega.
52. Põhitoetust on õigus taotleda üliõpilasel, kes
1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel;
2) õpib täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust.
53. Majanduslikku toetust on õigus taotleda üliõpilasel, kelle majanduslik olukord takistab õpingute jätkamist ja kes:
1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel;
54. Täiendavat toetust on õigus taotleda üliõpilasel, kes:
1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel;
2) õpib täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust.
3) elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub Eesti Maaülikool (edaspidi EMÜ), so elukoht ei ole Tartu linnas, Tartu vallas, Tähtvere vallas, Luunja vallas ega Ülenurme vallas.
55. Põhi- ja täiendavat toetust on üliõpilasel õigus taotleda kaks korda õppeaastas: sügissemestriks (september, oktoober, november, detsember, jaanuar) ja kevadsemestriks (veebruar, märts, aprill, mai, juuni), esimese aasta üliõpilasel üks kord aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Majanduslikku toetust on esimese aasta üliõpilasel õigus taotleda kaks korda õppeaastas: septembris ja veebruaris.
56. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilasel.
57. Põhitoetuse ja/või täiendava toetuse saamiseks esitab üliõpilane taotluse õppeinfosüsteemi kaudu.
58. Majandusliku toetuse saamiseks esitab üliõpilane vormikohase taotluse (lisa 1) ülikooli õppeosakonna juhatajale ja registreerib end majandusliku toetuse taotlejaks õppeinfosüsteemi kaudu.
59. Põhitoetus ja täiendav toetus määratakse vastavalt üliõpilaste õpitulemuste paremusjärjestusele.
60. Alates 2013/14. õppeaaastast immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus taotleda vajaduspõhist õppetoetust.

Õppelaen
61. Õppelaenu saamist reguleerib „Õppetoetuste ja õppelaenu seadus
62. Õppelaenu on õigus saada üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes õppekava nominaalkestuse (mitte õppe tegeliku kestuse!) õppeaastate arvule vastaval arvul aastatel st bakalaureuseõppes 3 aastat, maaehituse ja veemajanduse õppekavadel 5, loomaarstiõppes 6, rakenduskõrgharidusõppes 4, magistriõppes 2 aastat.

Ravikindlustus
63. Eesti alalistest elanikest üliõpilaste ravikindlustus kehtib õppekava nominaalkestuse jooksul ja veel 3 kuud pärast ülikooli lõpetamist. Kui üliõpilane ei ole lõpetanud ülikooli aasta möödumisel õppekava nominaalkestuse lõppemisest või on eksmatrikuleeritud enne ülikool lõpetamist, kehtib tema ravikindlustus veel üks kuu.
64. Ravikindlustus kehtib üliõpilasel, kes viibib akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel, kaitseväeteenistuse tõttu või hooldab alla kolme-aastast last. Kaitseväest vabanedes kehtib ravikindlustus veel üks kuu; kui akadeemiline puhkus on vormistatud pikemaks ajaks, tuleks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.
65. Välisüliõpilastele kehtib oma kodukohast võetud Euroopa Liidu ravikindlustuskaart.
 Ravikindlustusega seotud probleemide korral annab nõu ülikooli õppeosakonna töötaja Sirje Ruus (sirje.ruus@emu.ee) peahoone ruum 0036.

Ajateenistuskohustuse täitma asumine
66. Kui oled kutsealune, on Sul õigus valida kalendriaasta, mille jooksul asud ajateenistuskohustust täitma. Ajateenistuskohtus tuleb täita kolme aasta jooksul ülikooli vastuvõtmisest arvates, kuid valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. Valikust on võimalik teatada hiljemalt 15. septembriks samal aastal, mil omandasid keskhariduse. Vastav avaldus/taotlus tuleb esitada kirja teel aadressile Maneeži 3, 10117 TALLINN või isiklikult kohale toimetada samale aadressile või Puiestee 114C Tartus. Hilinemisega seotud avaldusi ei saa Kaitseressursside Amet arvesse võtta. Palutakse arvestada, et valik on siduv ja edaspidi seda muuta ei saa.
Õppeasutuse tõendit immatrikuleerimise kohta pole vaja esitada.