Õppe kvaliteedistrateegia

Eesti Maaülikooli õppe kvaliteedistrateegia lähtub Eesti avalike ülikoolide (EAÜ) Rektorite Nõukogus 2003. a sõlmitud Kvaliteedileppest ning Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standarditest ja suunistest (Kõrghariduse Kvaliteedikindlustamise Euroopa Assotsiatsioon, 2005).

Siinne strateegia on dokument, milles kajastuvad Eesti Maaülikooli kvaliteedipoliitika ja põhitegevused õppe kvaliteedi parandamiseks Eesti ja rahvusvahelises kõrgharidusruumis. Dokument on aluseks kvaliteedi ja selle kindlustamise ühiste põhiväärtuste, ootuste ja hea tava kehtestamisele nii ülikoolis tervikuna kui ka igas ülikooli allüksuses.

I.  Õppe kvaliteedipoliitika

Kvaliteedipoliitika all peab ülikool silmas järgmisi aspekte.

1. Kvaliteedi tagamine ja pidev parendamine koos õppe väljundipõhise hindamisega on igapäevase õppetegevuse lahutamatu osa ja prioriteetne arengusuund. Akadeemilise kvaliteedikindlustamise eesmärgiks on ülikoolilõpetajate konkurentsivõime parandamine õppekvaliteedi arendamise kaudu.

2. Õppe kvaliteedijuhtimise protsess on läbipaistev ja mõistetav õppetegevuse osapooltele.

3. Kvaliteedipoliitika juhtmõtted on:

  • õppe tulemuslik ja tõhus ning rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel korraldamine;
  • õpetamise ja õppetegevuse osapoolte vajaduste ja ootuste ülikoolipoolne täitmine ning ületamine;
  • EAÜ Kvaliteedileppes sätestatud kvaliteediindikaatorite järgimise tagamine.

4. Ülikool kannab avalikku vastutust, mis avaldub õppekavade ja kvalifikatsioonide sagedases kvaliteedikontrollis.

5. Kvaliteedijuhtimisega seotud efektiivsed otsused põhinevad andmete ja informatsiooni analüüsil. Järelduste tegemiseks ja hinnangute andmiseks investeerib ülikool informatsiooni kogumisse ja analüüsi. Kogutud andmeid kasutatakse õppekavade korrigeerimisel ja kvaliteedikindlustussüsteemi täiustamisel.

6. Ülikool arendab kultuuri, mis tunnustab ülikooli liikmeskonna töö kvaliteedi ja kvaliteedikindlustuse tähtsust.

7. Õppe kvaliteeti kujundab ülikoolis kogu liikmeskond ja ülikooli partnerid.

8. Hariduse kvaliteedi ja atraktiivsuse tõstmiseks on oluline suurendada välisõppejõudude ja välisüliõpilaste osakaalu.

II.  Sisemise kvaliteedikindlustuse standardid ja tegevused

Standardite eesmärk on luua ühtne tugiraamistik kvaliteedikindlustussüsteemi väljatöötamiseks. Süsteemi hõlmavad standardid on:

II.1. Õppetegevuse kvaliteedi üldjuhtimine

II.2. Õppekavade kvaliteedi tagamine

II.3. Õppekorralduse kvaliteedi parendamine

II.4. Õppekeskkonna kvaliteedi parendamine

II.5. Õppeprotsessis osalejate kvaliteedi tagamine. Õppija. Õppejõud

II.6. Haldus- ja tugipersonali kvaliteedi tagamine

II.7. Õppe auditeerimine

II.1. Õppe kvaliteedi üldjuhtimine

1. Õppetegevuse üldise arengukava koostamine, arendamine ja selle täitmise kontrollimine.

2. Ülesannete ja ressursside jaotamine õppe kvaliteedi parendamiseks.

3. Õppe kvaliteedi ja tõhususe tasakaalu tagamine.

4. Õppetegevuse majanduslik analüüs.

5. Kvaliteedi parendamise motivatsioonimehhanismi analüüs ja korrigeerimine.

6. Regulaarse eneseanalüüsi korraldamine.

7. Eneseanalüüsi aruande läbiarutamine õppe kõigi osapoolte osavõtul.

8. Järgmise perioodi arenduskava koostamine ja kinnitamine.

II.2. Õppekavade kvaliteedi tagamine

1. Õppekavade koostamine ja analüüs ning tänapäevastamine, arvestades EAÜ Kvaliteedilepet, kõrgharidusstandardi nõudeid, rahvusvahelisi häid tavasid, kutsestandardeid, tööandjate soovitusi, tööturu ja ühiskonna vajadusi ning hindajate (akrediteerijate) soovitusi.

2. Õppekavade hariduseesmärkide sõnastamine, õppeainete ja moodulite seostamine õppekava eesmärkidega ja õppejõudude-üliõpilaste teavitamine õppekavade eesmärkidest.

3. Õppeainetes esitatavate nõudmiste taseme ühtlustamine erinevate akadeemiliste struktuuriüksuste vahel.

4. Lõpetajate eeldatavate püsiteadmiste, oskuste ja väärtushinnangute sõnastamine ja vastavate hindamismeetodite kehtestamine (väljundipõhine hindamine).

5. Ülikooli liikmeskonna ja vilistlaste arvamuste ning ettepanekute analüüs ja arvessevõtt õppekavade arendamisel.

6. Tagasiside hankimine tööandjatelt, kogutud info analüüs ja arvessevõtt õppekavade arendamisel.

7. Õppekavade rakendamise hindamiseks ning uuenduste ettevalmistamiseks määratakse õppekava sisulise taseme eest vastutav õppekavakomisjon, kuhu bakalaureuse- ning magistriõppekavade hindamiseks kuuluvad ka tööandjate ja üliõpilaste esindajad. Õppekavakomisjon analüüsib süstemaatiliselt õppekava sisu asjakohasust. Õppekava muudetakse või täiendatakse vastavalt vajadusele. Nii üliõpilaste kui ka õppejõudude suhtes toimib kontrollisüsteem õppekava täitmise üle. Õppekavakomisjon kasutab õigust ja kohustust pidevalt analüüsida õppesisu nüüdisaegsust ning koordineerida erinevate õpetamisüksuste suundumusi ainete õpetamisel.

II.3. Õppekorralduse kvaliteedi parendamine

  1. Õppe-eeskirjade paindlik reguleerimine lähtuvalt õppetegevuse teiste aspektide muutustest.
  2. Tunniplaani täiustamine üliõpilase ja õppejõu ajaressursi ning ülikooli infrastruktuuri otstarbekamaks kasutamiseks.
  3. Tänapäevaste aktiivsete õppemeetodite, sh infokommunikatsiooni võimaluste ulatuslikum kasutamine.
  4. Iseseisva töö osakaalu ning juhendamise tähtsustamine ja parem korraldamine.
  5. Koostöösidemete sõlmimine praktika korraldamiseks.
  6. Eksamite ja kaitsmiste korra täiustamine ning ühtsete hindamisaluste kujundamine.

II.4. Õppekeskkonna kvaliteedi parendamine

  1. Õppetegevuse infrastruktuuri seisund ja areng, sh eriti laboratoorse ja praktikabaasi ning infotehnoloogiliste vahendite osas.
  2. Raamatukogu fondide sisu ja mahu vastavusse viimine õppetegevuse vajadustega.
  3. Tingimuste parendamine üliõpilaste juurdepääsuks ülikooli infrastruktuurile.
  4. Üliõpilaste tänapäeva nõuetele vastav sotsiaalne infrastruktuur, sh elamis- ja olmetingimused.

II.5. Õppeprotsessis osalejate kvaliteedi tagamine

Õppija

  1. Vastuvõtutingimuste sätestamine ja üliõpilaste valimine.
  2. Õpingute peatamise, jätkamise, lõpetamise ja ennistamise tingimuste sätestamine, vabanenud riigieelarveliste õppekohtade täitmine konkursi korras.
  3. Üliõpilaste hindamise avalikustatud kriteeriumid, eeskirjad ja korrad. Süsteemne üliõpilaste akadeemilise edasijõudmise ja edukuse jälgimine ning hindamine õpingute tulemuslikkuse parandamiseks.
  4. Üliõpilaste efektiivne nõustamine sisseastumisel ja õppe käigus ning karjäärinõustamine.
  5. Üliõpilastele akadeemilise liikuvuse tagamine, välisvahetuse organiseerimine.
  6. Varasemate õpingute ja töökogemuse (VÕTA) süsteemi kindlustamine.
  7. Üliõpilaste praktika korraldamine.

Õppejõud

  1. Õppejõu ja teadustöötaja ametikoha taotlejatele nõuete kehtestamine, ametikoha taotlejate hindamine ja kohtade täitmine konkursi korras.
  2. Õppejõudude teadustöö ja juhendamistegevus.
  3. Akadeemilise edutamis-, tööülesannete jaotuse ning personali uuendamise poliitika rakendamine, mis on orienteeritud akadeemilise tulemuslikkuse parendamisele.
  4. Õppejõudude akadeemiline mobiilsus, enesetäiendamine, täiendkoolitus, sh ka õppetegevuse kvaliteedijuhtimise alal. Vaba semestri plaanipärane kasutamine.
  5. Õppejõudude ja teadustöötajate õpetamisoskuste täiendkoolitus.

II.6. Haldus- ja tugipersonali kvaliteedi tagamine

  1. Õppeinfosüsteemi haldamine ja arendamine.
  2. Instituudi administratsiooni töö täiustamine.
  3. Uute üliõpilaste vastuvõtu tulemuslikkuse hindamine.
  4. Efektiivne nõustamine ja kvaliteetsed tugiprotsessid.
  5. Õppekeskkonna seisundi parandamine ja laboratooriumide sisustuse täiustamine arengukava alusel, mis lähtub õppekavade eesmärkidest ja materiaalsetest võimalustest ning planeeritavast lähedaste struktuuriüksustega koopereerumisest.

II.7. Õppe auditeerimine

  1. Õppekavade akrediteerimine rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasemel.
  2. Ülikoolide asutushindamine rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasemel.
  3. Ülikooli teadustegevuse evalveerimine.
  4. Ülikooli juhtkonna kvaliteedialased siseauditid.
  5. Eneseanalüüs õppekavade/õppekavagruppide kaupa. Eneseanalüüsi juhendi kinnitab rektor oma käskkirjaga.
  6. Õppeprotsessis osalejate regulaarne küsitlemine õppekorralduse kvaliteedi kohta.
  7. Ülikooli lõpetanute hinnangute analüüs õppetegevuse kvaliteedi kohta.
  8. Tööandjate hinnangute uuring õppekavade ja lõpetanute kvalifikatsiooni kohta.
  9. Õpetamise ja ainekursuste hindamine üliõpilaste regulaarse küsitlemise teel.

Loetletud tegevustest on kesksel kohal õppekava, ülejäänud aspekte käsitletakse sõltuvalt sellest, kuidas need mõjutavad õppekava eesmärkide saavutamist.

III.  Kvaliteedistrateegia elluviimine

Ülikooli õppe kvaliteedistrateegia on dokument, mille alusel töötatakse välja igaks aastaks konkreetsed ülesanded. Vähemalt kaks korda aastas arutatakse ülesannete täitmist Ülikooli kvaliteedikomisjonis ja üks kord Ülikooli nõukogus. Strateegia täitmisega seotud tegevusi koordineerib õppeprorektor.

Iga instituut vastutab oma õppetegevuse kvaliteedi, konkurentsivõime ja arengu eest.

Strateegia elluviimisel:

  • kokkuleppeliste standardite ja suuniste kasutamine muudab ülikooli kvaliteedikindlustuse järjekindlamaks;
  • kõik allüksused saavad kasutada ühiseid kvaliteedikindlustuse võrdlusaspekte;
  • arvamuste ja kogemuste vahetamine allüksuste huvirühmade (instituudid, üliõpilased, vilistlased, tööturu esindajad) vahel paraneb;
  • allüksuste vastastikune usaldus suureneb;
  • ülikooli kvaliteedikultuur edeneb.

IV.  Mõisted

kvaliteedieesmärk  – kvaliteediga seonduv taotlus või püüdlus;

kvaliteedijuhtimise standard  – dokument, mis püstitab põhimõtted ja väärtused, mida tuleb täita;

kvaliteedijuhtimissüsteem  – juhtimissüsteem organisatsiooni kvaliteedipoliitika ja kvaliteedieesmärkide saavutamiseks;

kvaliteedijuhtimise protseduur  – toiming, mis identifitseeritakse dokumendiga, mida kasutatakse standardist kinnipidamise tuvastamisel. Kvaliteedijuhtimise protseduurid ergutavad ülikooli välja kujundama kvaliteedi sisemõõdikuid ning rõhutavad eneseanalüüsi kui tähtsaimat protseduuri. Protseduuridega liituvad juhendid, mis on ülikooli jaoks läbipaistvad ja annavad üksikasjalikud enesehindamise juhtnöörid;

kvaliteediparendus  – kvaliteedijuhtimise osa, mis keskendub kvaliteedinõuete täitmisvõime suurendamisele;

kvaliteedipoliitika  – organisatsiooni üldised kvaliteediga seonduvad  taotlused ja suundumused, mille esitab tippjuhtkond ametlikus korras;

kvaliteet  – olemi karakteristikute kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaks määratud või eeldatavaid vajadusi;

nõue  – vajadus või ootus, mis on avaldatud, üldiselt eeldatav (tähendab, et vajadus või ootus tuleneb organisatsiooni ja selle huvipoolte tavast või üldisest praktikast) või kohustuslik;

osapooled  – õpetamise ja õppetegevusega seotud huvigrupid (õppija, õppejõud, tööandja, ühiskond tervikuna)

tõhusus  – suhe saavutatud tulemuse ja kasutatud ressursside vahel.