Õppekorralduseeskiri

I. Üldsätted

  1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) sätestab tasemeõppe õppekorralduse Eesti Maaülikoolis (edaspidi: ülikool).
  2. Eeskiri tugineb ülikooliseadusele, rakenduskõrgkooli seadusele, kõrgharidusstandardile, täiskasvanute koolituse seadusele, ülikooli põhikirjale ning teistele Eesti Vabariigi ja ülikooli õigusaktidele.
  3. Eeskirjaga instituudi õppedirektorile antud õigusi omab ja kohustusi täidab kolledžis direktor. Eeskirjaga instituudi õppekorralduse spetsialistile antud õiguste ja kohustuste täitmist korraldab kolledžis direktor.
  4. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõikidele ülikooli liikmetele.
  5. Ülikooli ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem (ÕIS).

II. Õppeastmed, õppekavad ja õppeained

II.1. Õppeastmed

  1. Ülikoolis toimub tasemeõpe kolmel kõrgharidusastmel:
6.1. kõrghariduse esimesel astmel rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes,
6.2. kõrghariduse teisel astmel magistriõppes,
6.3. kõrghariduse esimesel ja teisel astmel bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes ning
6.4. kõrghariduse kolmandal astmel doktoriõppes.

II.2. Õppekava

  1. Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks õppe eesmärgid, õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, õppeainete lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ning õppe lõpetamise tingimused. Kõrgharidustaseme õpe toimub ülikooli nõukogus kinnitatud ning Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud õppekavade alusel.
  2. Ühisõppekava on õppe alusdokument, mille järgi toimub õpe kahes või enamas kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses, kes on õppekava ühiselt koostanud ja heaks kiitnud.
  3. Õppekavale esitatavad nõuded on kehtestatud kõrgharidusstandardis ja ülikooli õppekava statuudis.
  4. Õppe nominaalkestus on õppekava täitmiseks ette nähtud aeg.
  5. Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi üliõpilase tööd, millesse on arvestatud kontaktõpe (sh e-õpe), praktika, iseseisev töö ja õpiväljundite hindamine.

II.3. Õppeained

  1. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. Kohustuslik aine on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. Valikaine on õppeaine, mille üliõpilane valib õppekavaga määratud valikainete hulgast. Vabaaine on õppeaine, mida üliõpilane valib lähtuvalt oma soovist ning mis loovad võimaluse individuaalseks arenguks ja intellektuaalsete huvide realiseerimiseks.
  2. Õppeaine mahtu arvestatakse ainepunktides (vt p 11). Üliõpilane saab ainepunkte õppeaine ainekavas esitatud tingimuste kohaselt saavutatud õpiväljundite lõpphindamise tulemusena.
  3. Õppeained on registreeritud ülikooli õppeinfosüsteemis. Iga õppeaine kirje (eesti ja inglise keeles) sisaldab järgmisi andmeid: õppeaine kood, õppeaine nimetus, õppekeeled, eeldusaine(d), õppeaine maht, õppeaine eesmärgid ja õpiväljundid (teadmised ja oskused, mis omandatakse õppeaine läbimisel), õppeaine lühikirjeldus, õpiväljundite lõpphindamise viis (eristav või mitteeristav).
  4. Õppeaine kohta koostatakse ainekava. Kui õppeaine õpetamine toimub osadena, koostatakse ainekava iga õppeaine osa kohta. Ainekava koostamise aluseks on õppekavast tulenevad õppeaine eesmärgid. Ainekava sisaldab järgmisi andmeid: kontaktõppe (sh e-õpe)  maht ja ajakava, vajadusel osalejate piirarv, käsitletavad teemad, iseseisvate tööde teemad, kohustuslik ja soovitatav õppematerjal/kirjandus, õpiväljundite saavutamist kontrollivad tegevused (näiteks suuline või kirjalik eksam või arvestus, kontrolltöö, test, referaat, aruanne, kursusetöö, kursuseprojekt jms), õpetavate õppejõudude nimed. Ainekavas on kirjas nõuded, mis peavad olema täidetud enne õpiväljundite lõpphindamist (eeldusained, osalemine seminaridel, kirjalikud tööd jms), hinde kujunemise põhimõtted (sh jooksva hindamise tulemuste arvestamise osakaal) ja võlgnevuste likvideerimise võimalused.
  5. Ainekava koostab, ajakohastab ja sisestab õppeinfosüsteemi õppeaine vastutav õppejõud. Ainekava järgimine on õppejõule kohustuslik. Vajaduse korral võib ainekavasse lisada erakorralise õppetöö (külalisõppejõudude loengud jm).
  6. Ainekava on avalik ja kättesaadav ülikooli õppeinfosüsteemis. Õppejõud tutvustab ainekava üliõpilastele õppetöö avaloengul.
  7. Järgmisel õppeaastal õpetatavate õppeainete ainekavad peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud hiljemalt 1. märtsiks. Ainekavasid ei muudeta õpetamissemestril. Ainekavade olemasolu eest õppeinfosüsteemis vastutab õppeainet õpetava instituudi õppedirektor.

III. Õppijad ja õppekohad

III.1. Õppijad

  1. Ülikooli tasemeõppes võib õppida üliõpilasena, külalisüliõpilasena ja eksternina.
  2. Üliõpilane on ülikooli tasemeõppesse immatrikuleeritud isik. Üliõpilane, kes ei ole Eesti kodanik ja ei viibi Eestis pikaajalise elaniku elamisloa ega alalise elamisõiguse alusel, on välisüliõpilane.
  3. Külalisüliõpilane on mõnda teise Eesti kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kes õpib õppeaineid Eesti Maaülikoolis. Välismaa kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kes õpib õppeaineid Eesti Maaülikoolis, on väliskülalisüliõpilane.
  4. Ekstern on isik, kellel ülikool võimaldab osaleda õppetöös, sooritada eksameid ja arvestusi ning/või koostada ja kaitsta lõputöö või sooritada lõpueksam tasemeõppe õppekava alusel.  Ekstern ei ole üliõpilane.

III.2. Õppekohad

  1. Õppekoht on õppetegevuse, sh finantsilise planeerimise ühik.
  2. Õppekohad moodustab ülikooli nõukogu õppekava nominaalkestuse ajaks.
  3. Õppekohtade esmatäitmine (immatrikuleerimine) toimub ülikooli nõukogu kinnitatud vastuvõtueeskirjaga sätestatud korras õppeprorektori korraldusega, milles märgitakse üliõpilase õppeaja algus- ja lõpukuupäev.
  4. Üliõpilasel on õigus olla immatrikuleeritud samal ajal ühele õppekohale samal kõrgharidusastmel. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes õppiv üliõpilane ei saa samal ajal olla immatrikuleeritud kõrghariduse esimese või teise astme õppekavale.

III.2.1. Vaba õppekoha täitmine

  1. Vaba õppekoht tekib, kui üliõpilaste arv õppekaval on väiksem kui ülikooli nõukogu poolt õppekavale vastavaks õppeaastaks kinnitatud õppekohtade arv. Ülikooli õppekohtade üldarvestust peab õppeosakond, konkreetse õppekava õppekohtade arvestust peab instituut ja kolledž.
  2. Vabale õppekohale võivad kandideerida õppekava või õppevormi vahetust taotlevad üliõpilased (v.a pikendusajal õppivad üliõpilased), reimmatrikuleerimise taotlejad, teistest ülikoolidest ületulijad ja eksternid, kes on täitnud vastavale õppekavale õppima asumiseks vajalikud nõuded.
  3. Vabale õppekohale kandideerimiseks esitab isik enne semestri algust avalduse vastavat õppekava haldava instituudi õppedirektorile.
  4. Vaba õppekoht täidetakse kandidaatide õpitulemuste paremusjärjestuse alusel nelja nädala jooksul semestri algusest arvates. Esimese õppeaasta esimese semestri vabu õppekohti ei täideta (vt p 25).
  5. Punktis 30 nimetatud paremusjärjestus õpitulemuste alusel koostatakse õppekavati/erialati ja erinevate õppeaastate kohta, lähtudes õppekavaga ettenähtud õppeainete sooritamisest ja õppekava kumulatiivsest täitmisest. Kui mitmel vabanenud õppekohale soovijal on võrdsed õpitulemused, eelistatakse isikut, kellel on kõrgem kaalutud keskmine hinne, mis arvutatakse kõigi sooritatud õppeainete eksamihinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel kõigi sooritatud eksamiainete ainepunktide kogusummaga. Arvestusega lõppenud õppeaineid kaalutud keskmise hinde arvutamisel ei arvestata. Kui õpitulemused on ka siis võrdsed, eelistatakse isikut, kes on saavutanud õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi (sh kogunud rohkem ainepunkte), on ühiskondlikult aktiivne, edukalt osalenud erialastel konkurssidel või kellel on kõrgem viimase semestri kaalutud keskmine hinne.
  6. Vaba õppekoht täidetakse instituudi õppedirektori nõusolekul õppeprorektori korraldusega.

IV. Õppetöö ja õppimine

IV.1. Õppevormid

  1. Statsionaarne õpe on õppevorm, kus õppetöö toimub peamiselt tööpäeviti. Kaugõpe on õppevorm, kus õppetöö on korraldatud õppesessioonidena peamiselt nädalalõppudel.

IV.2. Õppesüsteem

  1. Õppetöö toimub ainesüsteemis, loomaarstiõppes kursusesüsteemis ja doktoriõppes individuaalplaani alusel.
  2. Ainesüsteem on õppesüsteem, kus üliõpilane läbib õppekava enda koostatud õpingukava alusel, arvestades õppeainetele kehtestatud eeldusainete nõudeid. Õppekava õppeainete jaotus semestrite kaupa on esitatud õppeplaanis, mis on soovituslik õpingukava koostamiseks ja  õppekava lõpetamiseks nominaalse õppeajaga. Õpingukava moodustub üliõpilase registreeringutest eelseisval semestril toimuvatele õppeainetele.
  3. Kursusesüsteemi alusel õppides peab üliõpilane õppekava täitmiseks läbima õppeained õppeplaanis ette nähtud järjekorras.

IV.3. Õppekoormus

  1. Nominaalkoormus õppeaasta kohta on 60 EAP-d, semestri kohta 30 EAP-d. Õppekava kohaselt semestris täitmisele kuuluv õppe maht on 30 EAP-d. Õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu hulka arvestatakse õppekavas ette nähtud õppeained ning vabaained maksimaalselt õppekavas ette nähtud mahus.
  2. Üliõpilane õpib täis- või osakoormusega õppes.
  3. Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.
  4. Loomaarstiõppes saab õppida ainult täiskoormusega.
  5. Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50% kuni 75%.
  6. Üliõpilase määramisel täis- või osakoormusega õppesse arvestab ülikool, kuidas on üliõpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu (vt p 39, 40 ja 41).
  7. Täis- või osakoormusega õppimise määramise aluseks on õppeaasta lõpuks õppeinfosüsteemi sisestatud õpitulemused, doktorantidel atesteerimise tulemused.

IV.4. Akadeemiline kalender

  1. Õppetöö ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslik algus on 1. september ja lõpp 31. august. Õppeaasta koosneb kahest 20-nädalasest semestrist.
  2. Akadeemilises kalendris määratakse õppeaasta, semestrite ja vaheaegade alguse ning lõpu kuupäevad, vajadusel ka muud õppekorraldusega seotud olulised kuupäevad. Akadeemilise kalendri kinnitab õppeprorektor korraldusega.
  3. Praktikate ajad, lõputöö kaitsmise või lõpueksami toimumise ajad ja õppekavast tulenevad muud täiendused lisaks akadeemilisele kalendrile kinnitab instituudi õppedirektor.
  4. Üliõpilased saavad igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust.

IV.5. Õppetöö vormid

  1. Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.
  2. Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar, praktikum, laboratoorne töö, individuaaltund või muul õppeasutuse määratud viisil toimuv õppetöö, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. Kontaktõpe toimub õppekeskkonnas (sh e-õppes), milles osalevad nii üliõpilane kui ka õppejõud.
  3. Kontaktõppe maht moodustab õppeaine mahust mitte rohkem kui 50% ning mitte vähem kui 15%. Õppeaine kontaktõppe maht on määratud ainekavas.
  4. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas juhendaja juhendamisel.
  5. Praktika liigid on:
52.1. kliiniline praktika – loomaarstiõppe kliinilistes õppeainetes toimuv praktiline õpe, mille käigus üliõpilased tegelevad juhendaja juhendamisel loomadega (nt anamneesi võtmine, diagnostiliste ja raviprotseduuride tegemine jms). Kliinilise praktika hulka loetakse ka kirurgiliste tehnikate harjutamine;
52.2. õppepraktika – õppejõu juhendamisel looduses, ettevõttes, laudas, loomakliinikus või mujal toimuv praktiline õpe;
52.3. ettevõttepraktika – praktikajuhendaja juhendamisel töötamine ettevõttes, loomakliinikus või teistes praktikaasutustes;
52.4. teadus- või uurimistöö praktika – üliõpilastöö juhendaja juhendamisel teadusliku uurimistöö eesmärgil läbiviidav praktika.
  1. Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele.

IV.5.1. Ettevõttepraktika

  1. Praktika maht on määratud õppekavas. Praktika mahu hulka arvestatakse ka seminarid, praktikaaruande koostamine ja õpiväljundite saavutatuse lõpphindamine.
  2. Praktika toimumist korraldab ülikoolipoolne praktikajuhendaja. Ülikoolipoolne  praktikajuhendaja on õppeaine vastutav õppejõud, kes abistab üliõpilast praktikakoha leidmisel, hindab praktikakoha võimaluste vastavust praktika eesmärkidega, nõustab üliõpilast ja ettevõttepoolset praktikajuhendajat, lahendab praktika käigus tekkivad probleemid ja hindab õpiväljundite saavutamist.
  3. Praktikakoha valib üliõpilane üldjuhul ise või instituudiga koostöölepingu sõlminud ettevõtete hulgast. Üliõpilase valitud praktikakoha vastavust praktika eesmärkidele hindab ülikoolipoolne praktikajuhendaja enne üliõpilase praktikale suundumist.
  4. Üliõpilase, praktikakoha ja ülikooli vahel sõlmitakse enne praktikale asumist kolmepoolne leping, milles sätestatakse lepinguosaliste õigused ja kohustused. Ülikooli poolt allkirjastab  lepingu instituudi õppedirektor.
  5. Üliõpilase tööd ettevõttes korraldab ettevõttepoolne praktikajuhendaja.
  6. Praktika kestel täidab üliõpilane praktikapäevikut. Praktika lõppedes esitab üliõpilane praktikapäeviku ettevõttepoolsele praktikajuhendajale kooskõlastamiseks. Kooskõlastatud praktikapäeviku, vormikohase praktikaaruande ja täidetud tagasisideküsitluse esitab üliõpilane ülikoolipoolsele praktikajuhendajale.

IV.6. Õppetöö planeerimine ja tunniplaan

  1. Kontaktõppe toimumise ajad ja koht määratakse tunniplaanis.
  2. Tunniplaanid koostab instituudi õppekorralduse spetsialist koostöös õppejõudude ja õppeosakonnaga. Doktoriõppekava üldmooduli õppeainete tunniplaani koostab õppeosakonna doktoriõppe peaspetsialist, doktorantide erialaõpe toimub individuaalplaani alusel.
  3. Kaugõppes toimub õppetöö semestri ajakava alusel, mis määrab kontaktõppe toimumise kuupäevad. Ajakava koostatakse õppeosakonnas kooskõlastatult õppekava haldava instituudiga. Üldjuhul toimub kontaktõpe üks kord kuus nädala lõpus (neljapäeval, reedel, laupäeval, pühapäeval) ja üks kord semestris terve nädala jooksul.
  4. Tunniplaanid avalikustatakse õppeinfosüsteemis enne õppeainetele registreerumise algust, kaugõppes enne semestri ajakavas märgitud õppetöö algust.
  5. Doktorant koostab individuaalplaani (vt p 65), kooskõlastab selle juhendajaga ja esitab instituudi nõukogule kinnitamiseks kahe kuu jooksul immatrikuleerimisest arvates. Kinnitatud individuaalplaani lisab doktorant õppeinfosüsteemi ühe nädala jooksul pärast selle kinnitamist.
  6. Doktoriõpingute mahu jaotus õppeaastate lõikes on järgmine:
65.1. Esimese õppeaasta lõpuks peab olema läbitud üld- ja /või erialaõpet kokku vähemalt 18 EAP‑d. Uurimistöö andmete kogumine peab olema alanud ja kulgema vastavalt doktorandi individuaalplaanile.
65.2. Teise õppeaasta lõpuks peab olema läbitud üld- ja erialaõpet kokku vähemalt 36 EAP‑d. Uurimistöö andmete kogumine ja analüüsimine kulgeb vastavalt individuaalplaanile.
65.3. Kolmanda õppeaasta lõpuks peab olema läbitud üld- ja erialaõpet kokku vähemalt 54 EAP‑d. Enamik uurimistöö andmetest peab olema kogutud ja analüüsitud. Esimene teadusartikkel peab olema avaldamiseks esitatud ning toimub ülejäänud artiklite publitseerimiseks ettevalmistamine.
65.4. Neljanda õppeaasta jooksul toimub doktoritöö materjalide publitseerimine ning doktoritöö vormistamine.

IV.7. Õppeainetele registreerumine

  1. Õppeaine läbimiseks registreerub üliõpilane õppeainel osalejaks õppeinfosüsteemis. Valitud õppeainetest moodustub üliõpilase semestri õpingukava (vt p 35; ÕISis nimetatud „Minu tunniplaan“).
  2. Üliõpilane saab registreeruda õppeainetele, millele pole kehtestatud eeldusaineid või mille eeldusained on üliõpilane sooritanud positiivsele hindamistulemusele. Kui üliõpilasel on õppeaine eeldusaine sooritamata, saab õppeainet õpetava õppejõu nõusolekul üliõpilase registreerida õppeainele instituudi õppekorralduse spetsialist. Loomaarstiõppes ei lubata üliõpilasel osaleda kliiniliste õppeainete õppetöös, kui tal on positiivsele hindamistulemusele sooritamata ainekavas nõutud eeldusained. Kliiniliste õppeainete nimekirja kinnitab instituudi õppedirektor korraldusega.
  3. Semestri õppeainetele peab üliõpilane olema registreerunud hiljemalt semestri alguseks. Erandina on esimese semestri üliõpilastel õigus registreeruda õppeainetele kahe esimese nädala jooksul. Pärast õppeainetele registreerumise tähtaega akadeemiliselt puhkuselt naasnud või vaba õppekoha täitnud (vt p 28) üliõpilase registreerib tema soovil õppeainetele instituudi õppekorralduse spetsialist nädala jooksul pärast akadeemilise puhkuse lõppemist või  vaba õppekoha täitmist.
  4. Üliõpilasel on õigus tühistada õppeainetele registreerumine kahe nädala jooksul pärast õppeaines õppetöö algust.

IV.8. Edasijõudmine õppetöös ja õppekava täitmine

  1. Rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, ehitusinseneri-, loomaarsti- ja magistriõppe üliõpilase edasijõudmist õppetöös hinnatakse kaks korda õppeaastas: sügissemestri viimase päeva ja õppeaasta viimase päeva seisuga.
  2. Doktoriõppe üliõpilase õppekava täitmist hinnatakse üks kord aastas korralisel atesteerimisel, üldjuhul hiljemalt 31. augustil. Doktorantide atesteerimine toimub punktides 78–87 sätestatu kohaselt.
  3. Õppeaasta viimaseks päevaks täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane viiakse osakoormusega õppesse, välja arvatud loomaarstiõppes. Osakoormusega õppesse viidud üliõpilane hüvitab õppekulud ülikooli nõukogu määrusega ”Õppekulude hüvitamise kord ja tingimused tasemeõppes” kehtestatud korras.
  4. Üliõpilane viiakse üle järgmise õppeaasta üliõpilaseks, kui ta on õppekava kohaselt sooritamisele kuuluvate õppeainete läbimisega täitnud täiskoormuse või osakoormuse õppe nõuded (vt p 39, 40, 41) ja kui ta ei viibi akadeemilisel puhkusel.
  5. Üliõpilase üleviimine järgmise õppeaasta üliõpilaseks täis- või osakoormusega õppesse toimub üks kord aastas õppeaasta viimase päeva seisuga õppeinfosüsteemi sisestatud õppetulemuste alusel instituudi õppedirektori korraldusega.
  6. Üleviimine järgmise aasta üliõpilaseks täis- või osakoormusega õppesse peab olema vormistatud 15. septembriks.
  7. Õppekava täitmisel (vt p 37) arvestab ülikool varasemaid õpinguid ja töökogemust vastavalt ülikooli nõukogu määrusega „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning õpitulemuste ülekandmise tingimused ja kord“ sätestatud korras.
  8. Õppekava loetakse täidetuks, kui õppekavas ette nähtud õppeained on läbitud täies mahus.

IV.8.1. Doktorantide atesteerimine

  1. Atesteerimine on atesteerimiskomisjoni poolt hinnangu andmine doktorandi edasijõudmisele õppetöös ning teadus- ja arendustegevuses vastavalt individuaalplaanile. Positiivne atesteerimine on eelduseks õpingute jätkamisele doktoriõppes ja järgmisele õppeaastale üleviimisele.
  2. Atesteerimise viib läbi õppeprorektori korraldusega moodustatud atesteerimiskomisjon, millesse kuulub vähemalt viis liiget, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning sekretär. Atesteerimiskomisjoni sekretär ei osale hääletamisel. Komisjoni tööd juhib õppeprorektori määratud esimees. Õppekavati atesteerib doktoriõppekava doktorante eraldi atesteerimiskomisjon. Atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 hääleõiguslikest liikmetest, kusjuures viieliikmelise komisjoni korral mitte vähem kui kolm hääleõiguslikku liiget.  Atesteerimiskomisjoni liige ei või atesteerimisel jääda erapooletuks. Komisjoni otsus doktorandi atesteerimise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole otsustamisel osalenud komisjoni liikmetest. Juhul kui hääled jagunevad võrdselt poolt ja vastu, langetatakse otsus doktorandi kasuks.
  3. Atesteerimine toimub avalikul koosolekul, millest võtavad osa ka doktorandid ja nende juhendajad. Kui juhendaja ei saa osaleda, esitab ta oma hinnangu kirjalikult atesteerimiskomisjoni sekretärile ja juhendatavale hiljemalt  üks tööpäev enne atesteerimiskoosoleku toimumist. Doktorandi taotlusel võib mõjuvate põhjuste olemasolul atesteerimiskomisjon anda doktorandile loa koosolekul mitte osaleda.
  4. Doktoranti atesteeritakse üks kord aastas, hiljemalt arvestusliku õppeaasta lõpus. Atesteerimiskuupäeval akadeemilisel puhkusel viibivat doktoranti atesteeritakse kuu aja jooksul, arvates akadeemilise puhkuse lõppemisest.
  5. Atesteerimiskomisjoni esimees määrab atesteerimise kuupäeva(d), kellaaja(d) ja toimumiskoha(d), millest teavitatakse doktorante ja juhendajaid ülikooli akadeemilise listi ja doktorantide listi kaudu ning doktorikooli koduleheküljel hiljemalt kaks nädalat enne atesteerimiskuupäeva.
  6. Atesteerimiseks esitab doktorant vormikohase aruande ja kehtiva individuaalplaani hiljemalt nädal enne atesteerimist. Dokumendid tuleb esitada atesteerimiskomisjoni sekretärile  elektrooniliselt.
  7. Neljandal õppeaastal õppiv doktorant peab osalema atesteerimisel juhul, kui ta ei ole doktoritööd kaitsmiskomisjonile esitanud ja soovib taotleda õpingute pikendamist punktides 177 või 178 sätestatu alusel. Juhul kui neljanda õppeaasta doktorant osutub komisjoni poolt mitteatesteerituks, ei laiene talle õigus õpingute pikendamiseks punktide 177 või 178 alusel ja ta eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu p 156.5.3 alusel.
  8. Atesteerimiskomisjoni koosolekul esitab doktorant ülevaate oma edasijõudmisest õppetöös ning teadus- ja arendustegevuses.
  9. Atesteerimisel arvestatakse vastavalt doktorandi individuaalsele õppeplaanile ja esitatud aruandele järgmisi komponente:
86.1. individuaalse õppeplaani täitmist;
86.2. ilmunud teadusartikleid ajakirjades, mida refereerib Thomson Reuters Web of Science, või teistes rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades ning kogumikes, millel on rahvusvaheline levik, refereeritavus rahvusvahelistes andmebaasides ja avatus kaastöödele, arvestades doktorandi panust artikli(te) valmimisel. Komisjon võib atesteerimisel arvestada ka avaldamiseks esitatud artiklite käsikirju;
86.3. esinemisi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel suulise ettekandega;
86.4. esinemisi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel stendiettekandega;
86.5. osalemist rahvusvahelistel erialastel doktorikursustel;
86.6. stažeerimist välisriigi ülikoolis ja/või teadus- ja arendusasutustes, sh raamatukogudes;
86.7. üliõpilaste lõputööde juhendamist;
86.8. oma uurimissuuna tutvustamist avalikkusele muul viisil (esinemine erialastel konverentsidel, seminaridel ja infopäevadel, populaarteaduslike artiklite avaldamine, kooliõpilaste uurimistööde juhendamine, teadust populariseerivates projektides osalemine jms).
  1. Atesteerimiskomisjoni sekretär registreerib otsuse dokumendihaldussüsteemis kolme tööpäeva jooksul alates koosoleku toimumisest. Doktoriõppe peaspetsialist sisestab atesteerimisotsused ÕISi kolme tööpäeva jooksul alates otsuse registreerimisest.

IV.9. Õppimine külalisüliõpilasena või väliskülalisüliõpilasena

  1. Üliõpilasel on võimalus õppida külalisüliõpilasena tasuta Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Maaülikoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rektorite 17.09.1995. a protokolli „Õppimine külalisüliõpilasena“ alusel ning teistes kõrgkoolides, kellega on sõlmitud vastav kokkulepe.
  2. Eesti Maaülikooli üliõpilane, kes soovib õppida külalisüliõpilasena mõnes teises Eesti kõrgkoolis, esitab vormikohase avalduse oma instituudi õppedirektorile. Avalduses märgitakse õppeaine(d), mida soovitakse õppida teises kõrgkoolis.
  3. Üliõpilane esitab õppedirektori nõusolekuga avalduse vastuvõtvasse kõrgkooli. Saades vastuvõtvast kõrgkoolist nõusoleku, esitab üliõpilane selle oma instituudi õppekorralduse spetsialistile. Vastuvõtvas kõrgkoolis kinnitatud avalduse alusel vormistatakse üliõpilane instituudi õppedirektori korraldusega teises Eesti kõrgkoolis õppivaks külalisüliõpilaseks.
  4. Eesti Maaülikoolis õppimise ajal teises kõrgkoolis külalisüliõpilasena sooritatud õppeaine(d) arvestatakse õppekava täitmisena teisest kõrgkoolist väljastatud õpitulemuste väljavõtte alusel, mille üliõpilane esitab oma instituudi õppekorralduse spetsialistile. Õppekava täitmiseks õppeainete ülekandmise/arvestamise kord on sätestatud ülikooli nõukogu määruses „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning õpitulemuste ülekandmise tingimused ja kord“ (VÕTA).
  5. Üliõpilane, kes soovib õppida Eesti Maaülikoolis külalisüliõpilasena, esitab vormikohase ja kodukõrgkooli nõusolekuga avalduse hiljemalt semestri kahe esimese nädala jooksul õppeosakonda. Õppeosakond kooskõlastab avalduse õppeaine õpetamist koordineeriva instituudi õppedirektoriga ja informeerib üliõpilast õppes osalemise võimalikkusest. Positiivne otsus on külalisüliõpilaseks arvamise aluseks. Külalisüliõpilaseks arvatakse õppeprorektori korraldusega. Õppeaine(te)le registreerib külalisüliõpilase õppeosakonna töötaja.
  6. Külalisüliõpilase taotlusel väljastab talle tõendi õpitulemuste kohta  õppeaine(te) õpetamist koordineeriva instituudi õppekorralduse spetsialist või õppeosakonna töötaja.
  7. Väliskülalisüliõpilase (vt p 21) staatuse saamiseks (v.a doktoriõppes) esitab isik vormikohase avalduse ja kodukõrgkooli nõusolekuga õppe- või praktikalepingu ülikooli õppeosakonda. Õppeosakond kooskõlastab õppeainete õpetamist koordineeriva instituudiga avalduse ja lepingu, milles on toodud läbitavate õppeainete loetelu või läbitava praktika kirjeldus. Väliskülalisüliõpilane peab tõendama inglise keele oskust vähemalt Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud B2-tasemel. Väliskülalisüliõpilaseks registreeritakse õppeprorektori korraldusega, milles näidatakse kõrgkool, kust üliõpilane tuleb, Eesti Maaülikoolis õppimise periood ja programm või koostööleping, mille alusel õpe toimub. Õppeaine(te)le registreerib väliskülalisüliõpilase õppeosakonna töötaja või õppeaine õpetamist koordineeriva instituudi õppekorralduse spetsialist. Doktoriõppe väliskülalisüliõpilaseks arvatakse isiku esitatud vormikohase avalduse alusel, mille on kooskõlastanud doktorandi juhendaja Eesti Maaülikoolist.
  8. Väliskülalisüliõpilasel (v.a doktoriõppes õppival, praktikat sooritaval ja teisest Eesti kõrgkoolist tuleval väliskülalisüliõpilasel) on kohustus ülikoolis õppimise semestril läbida õppeaineid vähemalt 15 EAP mahus.
  9. Tõendi õpitulemuste kohta väljastab väliskülalisüliõpilasele õppeaine(te) õpetamist koordineeriva instituudi õppekorralduse spetsialist või õppeosakonna töötaja.

IV.10. Õppimine ja praktika välismaal

  1. Üliõpilasel on õigus õppida, sh teha teadustööd ja/või sooritada praktika välismaal
97.1. rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, fondide, valitsuste ja kõrgkoolide stipendiaadina;
97.2. üliõpilasvahetuse korras kõrgkoolide- või riikidevaheliste lepingute alusel;
97.3. eraviisiliselt.
  1. Kõrgkoolidevahelisi üliõpilasvahetuse lepinguid haldab ja üliõpilasvahetusi korraldab õppeosakond koostöös instituutide ja kolledžiga.
  2. Kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute ning ülikooli kaudu määratud stipendiumide alusel välismaale õppima ja/või praktikale minna soovivad üliõpilased osalevad ülikooli korraldatavatel konkurssidel.
  3. Vähemalt kolmeks kuuks välismaale õppima suunduval üliõpilasel on kohustus väliskõrgkoolis läbida õppeaineid, praktika või teha teadustööd 15 EAP mahus ning taotleda selle arvestamist oma õppekava täitmisel.
  4. Välismaale õppima siirduv üliõpilane täidab välismaale õppima asuva külalisüliõpilase ankeedi, milles on kirjas väliskõrgkoolis läbitavad ained ja need üliõpilase õppekavas ettenähtud ained, mille asendamist üliõpilane taotleb. Üliõpilane esitab ankeedi oma õppekava haldava instituudi õppedirektorile, kes edastab selle VÕTA komisjonile menetlemiseks. VÕTA komisjon teeb otsuse 14 päeva jooksul alates  ankeedi esitamisest. Kinnitatud ankeet esitatakse õppeosakonda vastava mobiilsusprogrammi koordinaatorile ja see on aluseks üliõpilase, ülikooli ja vastuvõtva kõrgkooliga õppelepingu sõlmimisele. Kui välismaal õppimise ajal muutub varem kinnitatud õpingute sisu, esitab üliõpilane õppedirektorile uue ankeedi ja lepingupooled lepivad kokku õppelepingu muutuses. Uus ankeet ja muudatused õppelepingus peavad olema kinnitatud enne välismaal õppimise aja lõppemist.
  5. Üliõpilane siirdub välismaale praktikale tema, koduülikooli ja vastuvõtva kõrgkooli või praktikabaasiga sõlmitud lepingu alusel. Üliõpilane kooskõlastab lepingu enne selle sõlmimist ülikoolipoolse praktikajuhendajaga. Ülikoolis allkirjastab praktikalepingu instituudi õppedirektor. Üliõpilane esitab  praktikajuhendajaga kooskõlastatud ning enda ja õppedirektori poolt allkirjastatud lepingu õppeosakonda.
  6. Üliõpilane arvatakse välismaal õppijaks või praktika sooritajaks punktis 101 või 102 nimetatud lepingu alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse kõrgkool või ettevõte, kuhu üliõpilane suundub, õppimise või praktika periood ja programm või koostööleping, mille alusel õpe või praktika toimub.
  7. Välismaale õppima/praktikale suunduv üliõpilane loetakse ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks, kusjuures
104.1. üliõpilase nominaalne õppeaeg pikeneb iga semestri võrra, mille jooksul üliõpilane õpib vähemalt kolm kuud väliskõrgkoolis ja kus sooritatud õppeaineid arvestab ülikool vähemalt 15 EAP mahus tema õppekava täitmise osana. Nominaalse õppeaja pikendamine vormistatakse instituudi õppedirektori korraldusega pärast väliskõrgkoolis õppimise aja lõppu ja õpitulemuste ülekandmist. Kui üliõpilane siirdub pärast väliskõrgkoolis õppimise aja lõppu akadeemilisele puhkusele, vormistatakse nominaalaja pikendus üliõpilase avalduse alusel pärast akadeemilise puhkuse lõppemist;
104.2. üliõpilane, kellel on kohustus hüvitada õppekulud, hüvitab välismaal õppimise ajal õppekulud ülikooli nõukogu määrusega „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“ sätestatud korras.
  1. Pärast õpinguid/praktikat esitab üliõpilane väliskõrgkooli või praktikabaasi poolt väljastatud akadeemilise õiendi või tõendi õppeosakonda vastava mobiilsusprogrammi koordinaatorile ja koopia sellest oma instituudi õppekorralduse spetsialistile kohe pärast väliskõrgkoolist naasmist.
  2. Akadeemilisel puhkusel viibivat üliõpilast välismaal õppijaks ei vormistata.

IV.11. Õppimine eksternina

  1. Eksternina (vt p 22) on võimalik õppida tasemeõppe õppeaineid ja täita õppekava. Erandiks on loomaarstiõpe, kus eksternina õppimist võimaldatakse ainult isikul, kelle varasemad õpingud loomaarstiõppe üliõpilasena on katkenud ja kellel on õppekava täies mahus täitmiseks vaja sooritada mitte rohkem kui kaks õppekavajärgset õppeainet ja lõpueksamid või lõputöö. Eksternina lõputöö kaitsmist ja/või lõpueksami(te) sooritamist võib taotleda vastavale õppekavale õppima asumiseks vajaliku eelneva haridustaseme nõuded täitnud isik.
  2. Eksterni staatuse saamiseks esitab isik avalduse õppekava haldava instituudi õppekorralduse spetsialistile hiljemalt kaks nädalat enne õppetöö algust. Avaldusel peab olema märgitud läbitavate õppeainete nimekiri. Avalduse kooskõlastab õppekava haldava instituudi õppedirektor, doktoriõppekava alusel eksternina õppima asumise korral lisaks ka eksterni juhendaja. Kooskõlastatud avalduse alusel vormistatakse eksterni staatust taotleva isikuga sõlmitav õppekulude hüvitamise leping (vt p 110 ja 111) õppeosakonnas.
  3. Eksterni staatust taotleva isiku avalduse võib jätta rahuldamata, kui isik ei vasta õppekavas ja/või ainekavas kehtestatud tingimustele või isikul on ülikooli ees rahalisi võlgnevusi;
  4. Isik arvatakse eksterniks õppeprorektori korraldusega, mille aluseks on ülikooli ja eksterni vahel sõlmitud õppekulude hüvitamise leping. Isik arvatakse eksterniks kuni jooksva õppeaasta lõpuni.
  5. Ekstern maksab õppeteenustasu vastavalt ülikooli nõukogu määrusele „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“.
  6. Peatükkides IV.1–IV.8, IV.13, V, VI ja IX.3–IX.5 nimetatud õppekorralduslikes küsimustes laienevad eksternile üliõpilase õigused ja kohustused.
  7. Ülikoolil on õigus katkestada eksterni õpe õppeprorektori korraldusega, kui ekstern ei ole täitnud ülikooli õppekorralduse ja/või sisekorra nõudeid.

IV.12. Õppekava või õppevormi vahetamine

  1. Üliõpilane saab teisel õppekaval või teises õppevormis õppima asuda, kui on vaba õppekoht. 
  2. Õppekava või õppevormi vahetuse eeldus on, et üliõpilane on täitnud senisel õppekohal õppides vähemalt osakoormusega õppe nõude ja üliõpilase senised õpisooritused võimaldavad jätkata õpinguid valitud õppekava alusel vähemalt osakoormusega õppes (vt p 39 ja 41), loomaarstiõppe korral täiskoormusega õppes (vt p 40), arvestades punktis 30 sätestatuga, et esimese õppeaasta esimese semestri vabu õppekohti ei täideta.
  3. Õppekava või õppevormi vahetamiseks peab üliõpilane enne semestri algust esitama õppeprorektori nimele avalduse, millel on õppekava haldava instituudi õppedirektori nõusolek ning märge, millisele õppekavale/erialale, mitmenda õppeaasta üliõpilaseks, millise õppekoormusega (täis- või osakoormusega õpe) ja millisele õppeaasta versioonile üliõpilane õppima asub. Õppekava või õppevormi vahetus vormistatakse õppeprorektori korraldusega.
  4. Õppekava või õppevormi saab vahetada nelja nädala jooksul alates semestri algusest.

IV.13. Õppekulude hüvitamine

  1. Õppekulud hüvitatakse vastavalt ülikooli nõukogu määrusele ”Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes”. 

V. Õpiväljundite saavutatuse hindamine

  1. Õpiväljundite saavutatuse hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse hindamiskriteeriumide alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppija omandatud teadmiste ja oskuste taseme kohta vastavalt ainekavas kirjeldatud õpiväljunditele.
  2. Üliõpilase hindamistulemused tehakse teatavaks üliõpilasele isiklikult, üldjuhul õppeinfosüsteemi vahendusel. Õpitulemusi võib avalikustada üliõpilase nime näitamata, kasutades selle asemel spetsiaalset koodi või ÕISis olevat üliõpilase õpinguraamatu numbrit. Üliõpilase õpitulemusi võib avalikustada nimeliselt vaid üliõpilase nõusolekul.

V.1. Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

  1. Hindamismeetod on õpiväljundite hindamise viis (näiteks suuline või kirjalik eksam või arvestus, kontrolltöö, referaat, test, aruanne, kursusetöö, kursuseprojekt jms).
  2. Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste taset ning ulatust.
  3. Hinnatavates õppeainetes kasutatakse hindamise jaoks sobivaid ja usaldusväärseid hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriume, millest õppijat teavitatakse enne õppetöö algust.

V.2. Hindamisskaalad

  1. Hindamine võib olla eristav või mitteeristav.
  2. Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutamise taset järgmise skaala alusel:
125.1. hinne A (5) ehk „suurepärane“ – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
125.2. hinne B (4) ehk „väga hea“ – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemates ja detailsemates teadmistes ja oskustes võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
125.3. hinne C (3) ehk „hea“ – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemates ja detailsemates teadmistes ja oskustes avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
125.4. hinne D (2) ehk „rahuldav“ – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
125.5. hinne E (1) ehk „kasin“ – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
125.6. hinne F (0) ehk „puudulik“ – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.
  1. Mitteeristava hindamise puhul määratakse tase, millele vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga „arvestatud“ ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga „mittearvestatud“.
  2. Õpitulemus, st õppija õpiväljundite saavutatud tase loetakse eristava hindamise korral positiivseks, kui see on sooritatud hindele A, B, C, D või E, mitteeristava hindamise korral on positiivne tulemus „arvestatud“.
  3. Eristava hindamise puhul antakse keskmise hinde arvutamisel hinnetele järgmised väärtused: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0, „mitteilmunud“ = 0.

V.3. Hindamiskorraldus ja hindamistulemuste vormistamine (v.a lõputöö kaitsmine ja lõpueksami sooritamine)

  1. Kõikide semestri õppeainele registreerunud üliõpilaste õppeaine läbimise tulemuslikkust hinnatakse õppeaine õpiväljundite saavutatuse lõpphindamisel (edaspidi: eksam), välja arvatud juhul, kui üliõpilane on punktis 67 sätestatu alusel registreeritud õppeainele õpetava õppejõu nõusolekul eeldusainet/eeldusaineid sooritamata ja üliõpilasel puudub eeldusaine(te) positiivne hindamistulemus ka enne õppeaines eksami toimumist.
  2. Üliõpilane lubatakse õppeaine eksamile, kui ta on täitnud ainekavas esitatud nõuded. Kui üliõpilast ei lubatud eksamile õppeaine ainekavas esitatud nõuete täitmata jätmise tõttu, võrdsustatakse see eksamile mitteilmumisega ja eksamiprotokolli (vt p 135) märgitakse „mitteilmunud“ (välja arvatud punktis 129 sätestatud juhul).
  3. Õppeaine toimumise semestril on õppejõud kohustatud võimaldama kaks korralise eksami aega ja vähemalt ühe korduseksami aja. Sama õppeaine korralised eksamid peavad toimuma erinevatel päevadel. Üliõpilane läbib õpiväljundite lõpphindamise õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel ühel korduseksamil. Õppejõud võib kohustada üliõpilast registreeruma eksamile õppeinfosüsteemis.
  4. Positiivsele tulemusele sooritatud eksami kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud. Negatiivsele tulemusele sooritatud eksami tulemust ei tühistata, korduseksami(te) sooritamisel vormistatakse uus hindamisprotokoll.
  5. Eksami ajad määratakse tunniplaanis või eksamiplaanis. Statsionaarses õppes peab erinevates õppeainetes toimuvate korraliste eksamite vahele jääma vähemalt kaks päeva.
  6. Instituudi õppedirektoril on õigus
134.1. nõuda aine õppejõult täiendava korduseksami aja määramist õppeaine toimumise semestrile järgneval semestril. Täiendava korduseksami toimumisest teavitatakse üliõpilasi ja lepitakse nendega kokku eksami toimumise aeg;
134.2. moodustada korduseksami sooritamiseks komisjon ja suunata üliõpilane korduseksami sooritamiseks komisjonieksamile.
  1. Eksami tulemus kantakse eksamiprotokolli, mis on õpitulemuste arvestamise alusdokument.
  2. Kui üliõpilane ei ilmu ettenähtud/valitud päeval eksamile, märgitakse eksamiprotokolli „mitteilmunud”. Märge „mitteilmunud“ tühistatakse, kui üliõpilane esitab mitteilmumise kohta mõjuva põhjusega tõendi vastava õppeaine õppejõule kahe tööpäeva jooksul, arvates mõjuva põhjuse äralangemisest. Mõjuva põhjusega mitteilmunud üliõpilasel on õigus sooritada eksam ja vajadusel korduseksam õppejõu määratud ajal järgmise semestri alguseks või vastavalt punktis 134 sätestatule.
  3. Kui üliõpilane on samas õppeaines kaks korda sooritanud eksami negatiivsele tulemusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta eksamile mitte ilmunud, tuleb üliõpilasel õppeaine uuesti läbida. Kui õppeaine läbimise tulemuslikkust hinnati komisjonieksamil punktis 141.4 või punktis 134.2 sätestatu alusel ja üliõpilane sooritas komisjonieksami negatiivsele tulemusele, ta eksmatrikuleeritakse ning õpingute jätkamise soovi korral tuleb enne reimmatrikuleerimise taotlemist sooritada vastava õppeaine eksam positiivsele tulemusele eksternina (vt ka p 160).
  4. Õppejõud kannab eksamitulemused õppeinfosüsteemis eksamiprotokolli ühe nädala jooksul pärast eksami toimumist. Kui tulemuste teatavaks tegemine ei osutu eelnimetatud perioodi jooksul võimalikuks, teatab õppejõud üliõpilastele kuupäeva, millal hindamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi. Eksamitulemused peavad olema sisestatud hiljemalt semestri lõpuks.
  5. Õppejõud allkirjastab õppeinfosüsteemist väljatrükitud eksamiprotokolli ja edastab selle õppeaine õpetamise eest vastutava instituudi õppekorralduse spetsialistile. Instituudi õppekorralduse spetsialist kinnitab eksamiprotokolli õppeinfosüsteemis ja tagab allkirjastatud protokolli säilitamise rektori kehtestatud korras.
  6. Õppejõud säilitab kirjalikke eksamitöid järgmise semestri lõpuni, arvates eksamitulemuste väljakuulutamisest, ja jooksva hindamise tulemusi kahe järgneva semestri vältel õppeaine toimumise semestri lõpust arvates (sh Moodle’is või muus e-õppekeskkonnas läbi viidud õppetöö hinnetetabelid). Moodle’is või muus e-õppe õpikeskkonnas läbi viidud ainekursuste hinnetetabel säilitatakse failina õppe toimumise semestrile järgneva kahe semestri vältel.
  7. Üliõpilasel on õigus:
141.1. tutvuda oma eksamitööga pärast eksamitulemuste avalikustamist, arvestades punktis 140 sätestatut;
141.2. saada tagasisidet hinde kujunemise kohta hiljemalt kolmandal tööpäeval tagasiside taotlemisest arvates;
141.3. hindega mittenõustumisel vaidlustada eksamitulemus vastavalt punktides 188–191 sätestatule;
141.4. nõuda eksami sooritamiseks komisjonieksamit, esitades selleks põhjendatud avalduse instituudi õppedirektorile, ning sooritada eksam instituudi õppedirektori korraldusega moodustatud komisjonile kahe nädala jooksul avalduse esitamisest arvates.
  1. Eksamineerijal on õigus eemaldada üliõpilane eksamilt punktis 184 nimetatud eksimuste korral ja märkida hindamisprotokolli negatiivne tulemus.
  2. Lõputöö kaitsmise ja lõpueksami sooritamise kord on sätestatud ülikooli nõukogu määrustes „Bakalaureuse- ja magistrikraadi ning rakenduskõrgharidusõppe diplomi andmise tingimused ja kord” ja „Doktorikraadi taotlemise ja kaitsmise tingimused ning kord Eesti Maaülikoolis“.

VI. Tasemeõppe lõpetamisel väljastatavad dokumendid

  1. Õppekava täies mahus täitnud üliõpilasele väljastab ülikool Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vormistatud diplomi ja akadeemilise õiendi.
  2. Diplomi vormistamise aluseks on õppekava täies mahus täitmise järel välja antud õppeprorektori korraldus üliõpilase eksmatrikuleerimise või eksternina lõpetanuks lugemise kohta.
  3. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitnule antakse rakenduskõrgharidusõppe diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).
  4. Bakalaureuseõppekava täitnule antakse bakalaureusekraadi tõendav diplom ja akadeemiline õiend ning isiku taotlusel ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).
  5. Magistriõppekava täitnule antakse magistrikraadi tõendav diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).
  6. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava täitnule antakse magistrikraadi tõendav diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).
  7. Doktoriõppekava täitnule antakse doktorikraadi tõendav diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).
  8. Diplom kiitusega (cum laude) antakse täies mahus rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, loomaarsti-, ehitusinseneri- või magistriõppekava täitnud üliõpilasele,
151.1. kes kaitses lõputöö või sooritas lõpueksami(d) hindele A ja
151.2. kelle keskmine kaalutud hinne on 4,60 või kõrgem, seejuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid.
  1. Kaalutud keskmise hinde arvutamisel antakse hinnetele järgmised väärtused: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1.

VII. Eksmatrikuleerimine

  1. Eksmatrikuleerimine on üliõpilase väljaarvamine üliõpilaste nimekirjast. Eksmatrikuleerimine vormistatakse õppeprorektori korraldusega.
  2. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse omal soovil, ülikooli algatusel või pooltest sõltumatutel asjaoludel.
  3. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse omal soovil õppeprorektori nimele esitatud kirjaliku avalduse alusel.
  4. Ülikooli algatusel eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppedirektori esildise alusel
156.1. seoses õppekava täitmisega täies mahus;
156.2. seoses õppe lõpukuupäeva möödumisega;
156.3. õpingute mittealustamise tõttu, kui esimese õppeaasta üliõpilane ei ole mõjuva põhjuseta õppeainetele registreerunud kahe nädala jooksul immatrikuleerimisest arvates (vt p 66 ja 68);
156.4. õppetööle mitteilmumise tõttu, kui üliõpilane on õppetöölt mõjuva põhjuseta puudunud terve semestri;
156.5. edasijõudmatuse tõttu, kui 
156.5.1. rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, ehitusinseneri- või magistriõppe üliõpilane ei ole õppeaasta viimaseks päevaks täitnud vähemalt osakoormusega õppe nõudeid (vt p 41);
156.5.2. loomaarstiõppe üliõpilane ei ole õppeaasta viimaseks päevaks täitnud täiskoormusega õppe nõudeid (vt p 39 ja 40);
156.5.3. doktoriõppe üliõpilast ei ole korralisel atesteerimisel positiivselt atesteeritud;
156.5.4. õppeaines on  komisjonieksam (vt p 134.2 ja p 141.4) sooritatud negatiivsele tulemusele;
156.5.5. lõpueksami kordussoorituse või lõputöö korduskaitsmise tulemus on negatiivne;
156.6 õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmisel;
156.7. üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu järgmistel juhtudel:
156.7.1. akadeemilise petturluse puhul punktis 184 toodud juhtudel;
156.7.2. dokumendi võltsimisel;
156.7.3. üldtunnustatud käitumisnormide või akadeemiliste tavade vastu olulisel määral eksimisel;
156.7.4. üliõpilasena toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
  1. õppekava sulgemisel, kui üliõpilane õppekava sulgemise ajal ei avalda soovi minna üle teisele õppekavale.
  2. Üliõpilase eksmatrikuleerimise üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu (vt p 156.7) otsustab õppeprorektor üliõpilase kirjaliku selgituse ning üliõpilasesinduse ja instituudi õppedirektori kirjaliku seisukoha alusel.
  3. Eksmatrikuleerimine pooltest sõltumatutel asjaoludel toimub instituudi õppedirektori esildise ja vastava dokumendi koopia alusel järgmistel põhjustel:
158.1. üliõpilasele on kohtu poolt määratud eestkostja põhjusel, et üliõpilane ei suuda vaimuhaiguse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida;
158.2. üliõpilase surma tõttu.

VIII. Reimmatrikuleerimine

  1. Reimmatrikuleerimine on endise üliõpilase taasarvamine üliõpilaste nimekirja poolelijäänud õpingute jätkamiseks. Reimmatrikuleerimist saab taotleda samale õppekavale, millel isik eksmatrikuleerimise ajal õppis, või mõnele teisele õppekavale.
  2. Reimmatrikuleerimine on võimalik vaba õppekoha olemasolul (vt p 27). Reimmatrikuleerida saab, kui selle õppekava arvestuslikust õppemahust on isikul täidetud vähemalt osakoormuse õppe nõue (vt p 41), loomaarstiõppes täiskoormusega õppe nõue (vt p 39 ja 40). Isik, kes taotleb reimmatrikuleerimist samale õppekavale, millelt ta eksmatrikuleeriti, reimmatrikuleeritakse sama või järgmise õppeaasta üliõpilaseks. Esimese aasta teisele semestrile reimmatrikuleerimisel arvestatakse ainult eelnevate õpingute katkestamise ajaks kogutud ainepunkte. Komisjonieksami negatiivsele hindamistulemusele sooritamise tõttu eksmatrikuleeritud isikul (vt p 156.5.4) tuleb enne reimmatrikuleerimise taotlemist sooritada eksternina vastava õppeaine eksam positiivsele tulemusele.
  3. Reimmatrikuleerida on võimalik ainult juhul, kui üliõpilane eksmatrikuleeriti õppekava nominaalkestuse jooksul.
  4. Kui üliõpilane oli eksmatrikuleeritud sobimatu käitumise tõttu, saab reimmatrikuleerimist taotleda pärast ühe aasta möödumist eksmatrikuleerimisest. Ülikoolist kahel korral sobimatu käitumise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilast ei reimmatrikuleerita.
  5. Kui üliõpilane eksmatrikuleeriti edasijõudmatuse tõttu, saab reimmatrikuleerimist taotleda mitte varem kui aasta möödumisel eksmatrikuleerimisest.
  6. Kui üliõpilane eksmatrikuleeriti õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu, saab reimmatrikuleerimist taotleda pärast õppeteenustasu võlgnevuse likvideerimist.
  7. Reimmatrikuleerimine vormistatakse isiku kirjaliku avalduse alusel õppeprorektori korraldusega. Avaldusel peab olema õppekava haldava instituudi õppedirektori nõusolek ja märge õppekava versiooni, õppeaasta ja õppekoormuse kohta (vt p 39, 40 ja 41).

IX. Üliõpilase õigused ja kohustused

IX.1. Akadeemiline puhkus

  1. Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustööst.
  2. Üliõpilasel on õigus saada üks kord igas õppeastmes akadeemilist puhkust omal soovil  kuni üks kalendriaasta. Lühim akadeemilise puhkuse periood on kuus kuud ja seda saab kasutada maksimaalselt kaks korda, välja arvatud punktis 172 sätestatud juhtudel. Omal soovil võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele alates esimese õppeaasta teisest semestrist. Akadeemilist puhkust omal soovil ei saa punktides 177 ja 178 sätestatu alusel pikendusajal õppiv üliõpilane.
  3. Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt igas õppeastmes akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel kuni kaks aastat. Akadeemilise puhkuse taotlusele lisab üliõpilane arstitõendi, millel on arsti soovitus akadeemilisele puhkusele siirdumiseks.
  4. Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt kuni üks aasta akadeemilist puhkust aja- või asendusteenistusse asumisel Kaitseressursside Ameti vastava tõendi alusel.
  5. Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt akadeemilist puhkust seoses lapse hooldamisega, sh raseduspuhkus, järgnevalt:
170.1. arstitõendi alusel kaks kuud enne eeldatavat sünnitustähtaega  kuni ühe kuu möödumiseni sünnitustähtajast;
170.2. pärast lapse sündi saab lapse sünnitõendi alusel taotleda akadeemilist puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
  1. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra.
  2. Kui omal soovil akadeemilisel puhkusel viibiv üliõpilane siirdub akadeemilisele puhkusele punktides 168, 169 või 170 nimetatud põhjustel, siis üliõpilase seni kestnud akadeemiline puhkus katkestatakse ning seda jätkatakse üliõpilase taotluse alusel pärast punktides 168, 169 või 170 nimetatud põhjusel saadud akadeemilise puhkuse lõppemist.
  3. Akadeemilisele puhkusele minek, selle katkestamine või ennetähtaegne lõpetamine ning sellega seotud õppe lõpukuupäeva muutus vormistatakse üliõpilase avalduse alusel instituudi õppedirektori korraldusega. 
  4. Akadeemilisel puhkusel viibides ei tohi  üliõpilane osaleda õppetöös ning sooritada  arvestusi ja eksameid, välja arvatud juhul, kui ta on:
174.1. keskmise, raske või sügava puudega isik;
174.2. alla kolme aasta vanuse lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;
174.3. akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.
  1. Akadeemilisel puhkusel viibivat üliõpilast ei eksmatrikuleerita punktide 156.5, 156.5.2 ja 156.5.3 ning punkti 156.6 alusel.
  2. Akadeemilisel puhkusel viibiva üliõpilase eksmatrikuleerimisel punktide 156.5.4 või 156.5.5 või punktide 156.1, 156.7, 156.8 või punkti 158 alusel loetakse eksmatrikuleerimise kuupäev ka akadeemilise puhkuse lõpetamise kuupäevaks.

IX.2. Õppeaja pikendamine akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks

  1. Kui täiskoormusega õppes õppival üliõpilasel on immatrikuleerimiskorralduses ettenähtud õppeaja lõppedes õppevõlgnevused, on üliõpilasel õigus taotleda akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks õppeaja pikendamist kuni 12 kuu ulatuses igas õppeastmes.
  2. Osakoormusega õppes on üliõpilasel õigus taotleda õppeaja pikendamist osakoormusega õppes õpitud aja võrra.
  3. Õppeaja pikendamiseks esitab üliõpilane avalduse enne õppe lõpukuupäeva möödumist.
  4. Õppeaja pikendamine vormistatakse üliõpilase avalduse alusel instituudi õppedirektori korraldusega.
  5. Pikendatud õppeajal hüvitab üliõpilane õppekulud ülikooli nõukogu määrusega „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“ sätestatud korras.

IX.3. Üliõpilase täiendavad õigused ja kohustused

  1. Üliõpilasel on õigus
182.1. pöörduda info ja nõustamise saamiseks ülikooli töötajate, tuutorite ja üliõpilasesinduse poole;
182.2. esitada õppejõududele, õppekavajuhile, instituudi õppedirektorile, õppeosakonna juhatajale, õppeprorektorile ja rektorile põhjendatud ettepanekuid õppetegevuse parendamiseks;
182.3. saada üliõpilasstaatust, õppetöö toimumist ja õpitulemusi kinnitavaid tõendeid instituudi õppekorralduse spetsialistilt või õppeosakonnast;
182.4. saada üliõpilaspilet üliõpilasesindusest;
182.5. kasutada auditooriume, arvutiklasse, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras;
182.6. õppekavaväliselt kuulata loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi, kusjuures õppejõud võib tingimuste (töökohad, õppevahendid jms) puudumisel üliõpilaste osavõttu õppekavavälisest õppest piirata;
182.7. saada õpi-, karjääri- ja psühholoogilist nõustamist;
182.8. valida oma esindajaid ja olla valitud üliõpilasesindusse ja/või ülikooli otsustuskogudesse;
182.9. taotleda ja saada vajaduspõhist õppetoetust või vajaduspõhist eritoetust vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele;
182.10. taotleda ja saada stipendiume Vabariigi Valitsuse määruse „Üliõpilaste stipendiumite liigi, suurus ja määramise üldtingimused“ kohaselt;
182.11. kasutada ülikooli põhikirjaga, sisekorraeeskirjadega ning teiste Eesti Vabariigi ja ülikooli õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.
  1. Üliõpilasel on kohustus
183.1. osaleda õppetöös (vt p 49 ja 51) ja anda tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta. Õpetamise ja õppeainete hindamise tagasiside täidetakse elektrooniliselt õppeinfosüsteemis kaks korda õppeaastas sügis- ja kevadsemestri lõpus. Üliõpilast teavitatakse hindamisperioodi algus- ja lõpukuupäevast üliõpilase ülikooli e-posti aadressile saadetud kirjaga;
183.2. omada ülikooli infosüsteemide kasutajakontot ja kasutada ülikooli infosüsteeme. Isiku ülikooli e-posti aadressile saadetud teated ja dokumendid (sh õppeteenustasu arved) loetakse edastatuks;
183.3. teavitada ülikooli oma kontaktandmete ja nime muutusest. Nime muutmiseks ülikooli dokumentides ja andmebaasides peab üliõpilane esitama vastavasisulise avalduse koos nime muutmist tõendava dokumendiga oma instituudi õppekorralduse spetsialistile või ülikooli õppeosakonda. Uued kontaktandmed sisestab üliõpilane õppeinfosüsteemi. Üliõpilane, kellel on kohustus hüvitada õppekulud, peab oma kontaktandmete muutusest teavitama kirjalikult ka ülikooli rahandusosakonda;
184.4. järgida ülikooliseaduse, ülikooli põhikirja ning muude Eesti Vabariigi ja ülikooli õigusaktidega kehtestatut ning kandma vastutust nende rikkumise eest.

IX.4. Akadeemiline petturlus

  1. Akadeemiline petturlus on
184.1. õpitulemuste kontrolli ajal selliste abivahendite ja -materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole lubanud kasutada;
184.2. teadmiste lubamatu vahetamine (nt etteütlemine, mahakirjutamine jm) üliõpilaste  vahel õpitulemuste kontrolli ajal;
184.3. teise üliõpilase eest õpitulemuste kontrolli (eksami, arvestuse jm) sooritamine, kusjuures petturina käsitletakse nii seda üliõpilast, kes teise üliõpilase eest õpitulemuste kontrolli sooritas, kui ka seda üliõpilast, kelle eest õpitulemuste kontrolli sooritas teine isik;
184.4. võltsitud andmete esitamine üliõpilastöös;
184.5. kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all (plagiaat);
184.6. kellegi teise või iseenda varasema kirjaliku töö osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta (plagiaat);
184.7. iseenda identse töö taasesitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud.
  1. Akadeemilise petturluse (v.a lõputöö või -eksam) kahtluse korral on õppejõul õigus nõuda üliõpilaselt kirjalikku selgitust ning esitada õppedirektorile kirjalik taotlus koos tõendusmaterjaliga akadeemilise petturluse juhtumi menetlemiseks.
  2. Kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petturluse (v.a lõputöö või -eksam), siis, arvestades üliõpilase, õppeainet õpetava(te) õppejõu(dude) ja/või eksamineerija kirjalikke seletuskirju, õppedirektor
186.1. teeb üliõpilasele noomituse või
186.2. teeb õppeprorektorile esildise üliõpilase eksmatrikuleerimiseks;
186.3. teavitab kirjalikult (välis)külalisüliõpilase käitumisest üliõpilase koduülikooli.
  1. Lõputöös ja lõpueksamil ilmnenud akadeemilise petturluse menetlemine on  sätestatud ülikooli nõukogu määrustega „Bakalaureuse- ja magistrikraadi ning rakenduskõrgharidusõppe diplomi andmise tingimused ja kord“ ja „Doktorikraadi taotlemise ja kaitsmise tingimused ning kord Eesti Maaülikoolis“.

IX.5. Õppetegevusega seonduvate otsuste ja õppeteenustasu määramise otsuse vaidlustamine

IX.5.1. Õppetegevusega seonduvate otsuste vaidlustamine

  1. Õppetegevusega seonduvate otsuste vaidlustamiseks (v.a lõpueksami või lõputöö kaitsmisel saadud hinde vaidlustamiseks) pöördub üliõpilane viie tööpäeva jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist otsuse teinud isiku või otsustuskogu esimehe poole, kes esitab oma põhjendatud otsuse viie tööpäeva jooksul kaebuse esitamisest arvates.
  2. Kui otsuse teinud isiku või otsustuskogu esimehe põhjendatud otsus üliõpilast ei rahulda, esitab üliõpilane kirjaliku apellatsiooni oma instituudi õppedirektorile viie tööpäeva jooksul pärast vaidlustatavast otsusest teadasaamist.
  3. Õppedirektor konsulteerib apellatsioonile vastamiseks ülikooli juristiga, doktorandi atesteerimisotsuse vaidlustamise korral ülikooli nõukogu akadeemilise komisjoniga.
  4. Õppedirektor on kohustatud üliõpilasele edastama hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast apellatsiooni esitamist põhjendatud korralduse, milles teavitab, kas ta
191.1. jätab vaidlustatud otsuse jõusse;
191.2. saadab otsuse selle teinud isikule või otsustuskogule uuesti läbivaatamiseks;
191.3. tühistab otsuse ja teeb samas asjas uue otsuse.
  1. Õppedirektori otsus ülikoolis edasikaebamisele ei kuulu.
  2. Lõputöö (v.a doktoritöö) kaitsmise ja lõpueksami sooritamise tulemuse vaidlustamine toimub ülikooli nõukogu määruse „Bakalaureuse- ja magistrikraadi ning rakenduskõrgharidusõppe diplomi andmise tingimused ja kord Eesti Maaülikoolis“ kohaselt.
  3. Doktoritöö kaitsmise tulemuse vaidlustamine toimub ülikooli nõukogu määruse „Doktorikraadi taotlemise ja kaitsmise tingimused ning kord Eesti Maaülikoolis“ kohaselt.

IX.5.2. Õppeteenustasu määramise otsuse vaidlustamine

  1. Üliõpilase mittenõustumisel instituudi õppedirektori otsusega õppeteenustasu määramise või õppeteenustasu maksmisest vabastamise kohta on üliõpilasel õigus esitada instituudi õppedirektorile kirjalik protest viie tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
  2. Õppedirektor konsulteerib protestile vastamiseks ülikooli juristiga ja teeb oma põhjendatud otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta üliõpilasele teatavaks viie tööpäeva jooksul protesti esitamisest arvates.
  3. Õppedirektori otsus ülikoolis edasikaebamisele ei kuulu.

X. Rakendussätted

X.1. 2012/2013. või varasemal õppeaastal kaugõppesse immatrikuleeritud üliõpilaste õppeaeg ja õppekoormus

  1. Kaugõppes 2012. või varasemal aastal moodustatud õppekohtadel võib õppe kestus olla nominaalkestusest pikem, kui see oli kinnitatud ülikooli nõukogu otsusega.
  2. 2012/2013. või varasemal õppeaastal kaugõppesse immatrikuleeritud üliõpilasel loetakse õppekaval, mille õppeaasta maht õppeplaani järgi on alla 60 EAP, täiskoormusega õppeks vähemalt 45 EAP sooritamist õppeaastas, osakoormusega õppeks 30–45 EAP sooritamist õppeaastas (vt ka p 198).

X.2. Erisused enne 2008/2009. õppeaastat loomaarstiõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele

  1. Eeskirja punktis 40 ja punktis 72 loomaarstiõppele kehtestatud nõudeid ning punkti 156.5.2 rakendatakse alates 2008/2009. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele.

X.3. Eeskirja jõustumine

  1. Tunnistada kehtetuks Eesti Maaülikooli nõukogu 19. juuni 2014. a määrus nr 1-5/13 „Õppekorralduseeskiri”.
  2. Tunnistada kehtetuks Eesti Maaülikooli nõukogu 17. detsembri 2009. a määrus nr 14 „Eesti Maaülikooli doktorantide atesteerimise tingimused ja kord”.
  3. Käesolev eeskiri jõustub 1. septembril 2016. a.