Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes

VASTU VÕETUD Eesti Maaülikooli nõukogu
17. märtsi 2016 määrusega nr 1-5/4
(jõustumine 01.09.2016)

MUUDETUD Eesti Maaülikooli nõukogu
23. veebruari 2017 määrusega nr 1-5/3
(jõustumine 27.02.2017)

ÕPPEKULUDE HÜVITAMISE TINGIMUSED JA KORD TASEMEÕPPES


Võetud vastu ülikooliseaduse paragrahvi 133 lõike 4 ja Eesti Maaülikooli põhikirja punkti 26.2.4 alusel.
I. ÜLDSÄTTED
1. Määrus sätestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra Eesti Maaülikooli (edaspidi ülikool) tasemeõppes.
2. Õppekulude hüvitamise kohustus on:
2.1. üliõpilasel, kes
2.1.1. õpib eesti õppekeelega õppekaval täiskoormusega ja kellel on uue semestri alguseks täitmata eelnevate semestrite ettenähtud õppe kumulatiivsest mahust rohkem kui kaheksa ainepunkti, välja arvatud doktoriõppes õppival üliõpilasel. Õppekulude hüvitamise kohustus on täitmata õppe mahu osas, mis ületab kaheksat ainepunkti;
2.1.2. õpib eesti õppekeelega õppekaval osakoormusega;
2.1.3. õpib inglise õppekeelega õppekaval, välja arvatud doktoriõppes täiskoormusega õppival üliõpilasel ja välja arvatud juhul, kui üliõpilasele on määratud punktis 40 nimetatud sihtstipendium;
2.1.4. asus uuesti õppima samale kõrgharidusastmele enne, kui möödus õppekava, millel üliõpilane varem õppis, kolmekordne või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava korral õppekava kahekordne nominaalkestus samale kõrgharidusastmele õppima asumisest, ja ta ei ole varasemalt samal kõrgharidusastmel õppides hüvitanud õppekulusid vähemalt poole õppekava nominaalkestuse ulatuses;
2.1.5. on immatrikuleerimisele eelneva kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud samalt õppekavalt ja on õppinud eelmisel õppekohal vähemalt ühe semestri;
2.2. eksternil, välja arvatud doktoritöö kaitsmisel.
3. Õppekulude hüvitamise määra nimetatakse õppeteenustasuks.
4. Õppeteenustasu kehtestab ülikooli nõukogu oma otsusega igaks õppeaastaks vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust, arvestades kolledži ja instituutide nõukogude ettepanekuid.
5. Õppeteenustasu kehtestatakse
5.1. immatrikuleeritud üliõpilastele
5.1.1. ainepunkti hinnana eesti õppekeelega õppekavadel, välja arvatud doktoriõppe õppekavadel;
5.1.2. semestritasu ja ainepunkti hinnana inglise õppekeelega õppekavadel, välja arvatud doktoriõppe õppekavadel;
5.1.3. semestritasuna doktoriõppe õppekavadel;
5.2. [kehtetu – EMÜ nõukogu 23.02.2017 määrus nr 1-5/3, jõustumine 27.02.2017]
5.3. ainepunkti hinnana eksternile õppeteenuse osutamiseks. Ülikooli nõukogu võib kehtestada eksternile õppeteenuse osutamiseks ainepunkti hinnast erineva õppeteenustasu lõputöö kaitsmiseks või lõpueksami(te) sooritamiseks.
6. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja nende riikide pikaajalise elaniku elamisloaga välismaalastele kehtib ühesuurune õppeteenustasu. Ülikooli nõukogu võib kehtestada kõrgema õppeteenustasu Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanikest üliõpilastele, kellel ei ole mõnes Euroopa Liidu riigis pikaajalise elaniku elamisluba.
7. Õppeteenustasu määr võib erineda õppekavati.
II. ÕPPETEENUSTASU MAKSMINE
8. Õppeteenustasu makstakse arve alusel, mille ülikool esitab õppeteenustasu maksjale elektroonselt vähemalt 14 päeva enne maksetähtpäeva saabumist. Instituut või kolledž esitab rahandusosakonda õppedirektori või kolledži direktori korralduse või arve esildise õppekulude hüvitamise lepingu või õppeaja pikendamise korralduse alusel hiljemalt 21 päeva enne maksetähtpäeva saabumist.
II.1. Õppeteenustasu maksmise tingimused üliõpilastele õppekavaga ettenähtud õppeajal
II.1.1. Üldsätted
9. Õppeteenustasu makstakse hiljemalt maksetähtpäevaks, milleks on sügissemestril 15. oktoober ja kevadsemestril 1. märts. Üliõpilasel, kes hüvitab õppekulud semestritasuna, on õigus maksta õppeteenustasu õppeaasta eest korraga, sel juhul on õppeteenustasu maksmise tähtpäev 15. oktoober.
10. Täiskoormusega õppes makstakse õppeteenustasu instituudi õppedirektori või kolledži direktori korralduse alusel. Osakoormusega õppes, inglise õppekeelega õppekaval ning vastavalt punktidele 2.1.4 ja 2.1.5 uuesti õppima asumisel makstakse õppeteenustasu ülikooli ja üliõpilase vahel sõlmitud õppekulude hüvitamise lepingu alusel. Leping sõlmitakse kolme nädala jooksul üliõpilase immatrikuleerimisest või osakoormusesse viimisest alates.
11. Kui üliõpilane loobub õppekohast (esitades kirjaliku avalduse) enne õppeteenustasu maksetähtpäeva, siis tal õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole. Kui üliõpilane loobub õppekohast pärast maksetähtpäeva, on ta kohustatud maksma jooksva semestri õppeteenustasu.
12. Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud juhtudel (vt p 17, 20, 24, 27).
II.1.2. Eesti õppekeelega õppekaval täiskoormusega õppivad üliõpilased (v.a doktorandid)
13. Üliõpilasel on kohustus maksta õppeteenustasu, kui õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast eelmiste semestrite õppemahust on semestri alguseks täitmata rohkem kui kaheksa ainepunkti. Õppeteenustasu makstakse jooksval semestril iga eelmistel semestritel üle kaheksa ainepunkti puudu jäänud ainepunkti eest, arvestusega, et õppe maht on üldjuhul 30 ainepunkti semestris ja 60 ainepunkti õppeaastas ning ainepunkte arvestatakse semestrite kohta kumulatiivselt.
14. Üliõpilase õppeteenustasu arvestamisel loetakse õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu hulka ainult õppekavas ette nähtud õppeained ning vabaained maksimaalselt õppekavas ette nähtud mahus. Õppeteenustasu arvestamisel loetakse õppekava täidetud mahu hulka varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega täidetud õppekava maht.
15. Punktis 13 nimetatud õppekava täitmise nõuet ei kohaldata semestritel, mille jooksul üliõpilane õpib vähemalt kolm kuud väliskõrgkoolis, milles sooritatud õppeaineid arvestab ülikool vähemalt 15 ainepunkti mahus tema õppekava täitmise osana, ning välisriigis õppimisele järgneval semestril.
16. Osakoormusest täiskoormusesse üle viidud üliõpilasel esimesel täiskoormusega õppimise semestril õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole, alates täiskoormuses õppimise teisest semestrist maksab üliõpilane õppeteenustasu vastavalt punktis 13 sätestatule.
17. Semestri kestel algava akadeemilise puhkuse korral on üliõpilasel kohustus maksta õppeteenustasu jooksva semestri eest eelmisel semestril õppekava kohaselt täitmata ainepunktide alusel vastavalt punktile 13. Akadeemilise puhkuse lõppemise korral jooksva semestri õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole juhul, kui akadeemilise puhkuse algusele eelneva õppetööl oldud semestri eest on õppeteenustasu juba makstud.
II.1.3. Eesti õppekeelega õppekaval osakoormusega õppivad üliõpilased (v.a doktorandid)
18. Üliõpilane maksab õppeteenustasu ainepunkti hinna alusel vastavalt semestri alguses registreeritud õppeainete mahule. Kui üliõpilane kogub semestri jooksul suuremas mahus ainepunkte, lisab ülikool puuduva summa järgmisel semestril esitatavale arvele. Lõpetamise korral esitab ülikool arve enne lõputöö kaitsmist (lõpueksami sooritamist).
19. Täiskoormusest osakoormusesse üle viidud üliõpilane maksab alates osakoormusesse viimise semestrist õppeteenustasu vastavalt punktis 18 sätestatule ning tal ei ole kohustust tasuda õppeteenustasu eelmisel semestril õppekava kohaselt täitmata jäänud õppemahu alusel.
20. Enne maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral üliõpilasel jooksva semestri eest õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole. Pärast maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral makstakse õppeteenustasu kogu jooksva semestri eest. Enne maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral makstakse õppeteenustasu jooksva semestri eest, pärast maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest õppeteenustasu ei maksta. Üliõpilane, kellel on lubatud akadeemilisel puhkusel viibimise ajal osaleda õppetöös ning sooritada eksameid ja arvestusi, maksab õppeteenustasu ainepunkti hinna alusel õppeainete eest, mille õppetöös ta akadeemilise puhkuse ajal osaleb.
21. Välismaal õppimise aja eest makstakse lepingujärgset õppeteenustasu.
II.1.4. Inglise õppekeelega õppekaval õppivad üliõpilased (v.a doktorandid)
22. Täiskoormusega õppiv üliõpilane maksab õppeteenustasu semestritasuna jooksva semestri eest. Osakoormusega õppiv üliõpilane maksab õppeteenustasu ainepunkti hinna alusel punktis 18 sätestatud korras.
23. Kui esimesele aastale immatrikuleeritud üliõpilane katkestab õpingud enne vastava õppeaasta 15. oktoobrit, on ülikoolil õigus nõuda 200 eurot õppeteenustasu.
24. Enne maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral üliõpilasel jooksva semestri õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole. Pärast maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral makstakse õppeteenustasu kogu jooksva semestri eest. Enne maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral makstakse õppeteenustasu jooksva semestri eest, pärast maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest õppeteenustasu ei maksta.
25. Välismaal õppimise aja eest makstakse lepingujärgset õppeteenustasu.
II.1.5. Doktoriõppes õppivad üliõpilased
26. Doktoriõppes osakoormusega õppiv üliõpilane maksab õppeteenustasu semestritasuna jooksva semestri eest.
27. Enne maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral üliõpilasel jooksva semestri õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole. Pärast maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral makstakse õppeteenustasu kogu jooksva semestri eest. Enne maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral makstakse õppeteenustasu jooksva semestri eest, pärast maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest õppeteenustasu ei maksta.
28. Semestritasu maksmise kohustus kehtib ka ajal, mil osakoormusega õppiv doktoriõppe üliõpilane on arvatud väliskõrgkoolis õppijaks ning õpingute pikendamisel.
II.2. Eksternid
29. Ekstern maksab õppeteenustasu ainepunkti hinna alusel ülikooli ja eksterni vahel sõlmitud õppekulude hüvitamise lepingu alusel vastavalt avaldusel märgitud õppeainete mahule. Lepingu sõlmimisel võetakse õppeteenustasu määramise aluseks eksterniks arvamise õppeaastal eksternile kehtestatud õppekulude hüvitamise määr. Lepingu pikendamisel on õppeteenustasu määramise aluseks vastaval õppeaastal kehtiv õppekulude hüvitamise määr.
II.3. Õppeteenustasu maksmise alused uuesti õppima asumisel
30. Üliõpilane, kes on eksmatrikuleeritud ja kahe aasta jooksul uuesti immatrikuleeritud samale
30.1. eesti õppekeelega õppekavale, maksab õppeteenustasu nii täis- kui osakoormusega õppides samadel alustel eestikeelsetel õppekavadel osakoormusega õppivate üliõpilastega;
30.2. inglise õppekeelega õppekavale, maksab õppeteenustasu samadel alustel inglise õppekeelega õppekavadel õppivate üliõpilastega;
30.3. doktoriõppe õppekavale, maksab õppeteenustasu samadel alustel doktoriõppes õppivate üliõpilastega.
31. Üliõpilane, kes asus uuesti õppima samale kõrgharidusastmele enne, kui möödus õppekava, millel üliõpilane varem õppis, kolmekordne või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava korral õppekava kahekordne nominaalkestus samale kõrgharidusastmele õppima asumisest, ja ta ei ole varasemalt samal kõrgharidusastmel õppides hüvitanud õppekulusid vähemalt poole õppekava nominaalkestuse ulatuses, maksab õppeteenustasu
31.1. eesti õppekeelega õppekaval nii täis- kui osakoormusega õppides samadel alustel eestikeelsetel õppekavadel osakoormusega õppivate üliõpilastega;
31.2. inglise õppekeelega õppekaval õppides samadel alustel inglise õppekeelega õppekavadel õppivate üliõpilastega;
31.3. doktoriõppe õppekaval õppides samadel alustel doktoriõppe õppekavadel osakoormusega õppivate üliõpilastega.
32. Punktides 30 ja 31 nimetatud juhtudel ei saa taotleda õppeteenustasu maksmisest vabastamist punktide 36.1 ja 36.2 alusel.
II.4. Õppeteenustasu maksmine õpingute pikendamisel
33. Eesti õppekeelega õppekaval täiskoormusega õppiv üliõpilane maksab õpingute pikendusaja esimesel semestril õppeteenustasu iga eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast õppemahust puudu oleva ainepunkti eest. Järgneva(te)l pikendusaja semestri(te)l puuduolevate ainepunktide alusel õppetasu ei maksta.
34. Eesti õppekeelega õppekaval osakoormusega õppiv üliõpilane maksab õpingute pikendamisel õppeteenustasu vastavalt registreeritud ainepunktide mahule.
35. Inglise õppekeelega õppekaval õppiv, sh sihtstipendiumi saajaks määratud üliõpilane (vt p 40 ja 42) maksab õpingute pikendamisel õppeteenustasu registreeritud ainepunktide mahu alusel.
III. ÕPPETEENUSTASU MAKSMISEST VABASTAMINE
36. Üliõpilase taotluse alusel vabastatakse õppeteenustasu maksmisest nii täis- kui ka osakoormusega õppiv üliõpilane, kui ta alustab õpinguid täiskoormusega eesti õppekeelega õppekaval ja kui ta on:
36.1. keskmise, raske või sügava puudega isik;
36.2. alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja.
Õppeteenustasu maksmisest vabastamise taotlusele peab üliõpilane lisama soodustust tõendava dokumendi (lapse sünnitunnistus, kehtiv puuet tõendav dokument).
37. Instituudi õppedirektor või kolledži direktor võib isiku avalduse alusel oma korraldusega:
37.1. vabastada eksterni osaliselt või täielikult kaitstava lõputöö või sooritatava lõpueksami eest õppeteenustasu maksmisest.
37.2. vabastada pikendusajal eesti õppekeelega õppekaval täiskoormusega õppiva üliõpilase osaliselt või täielikult õppeteenustasu maksmisest kaitstava lõputöö või sooritatava lõpueksami mahus.
38. Punktides 36 ja 37.2 nimetatud õppeteenustasu maksmisest vabastamist saab taotleda sügissemestril 20. septembrini ja kevadsemestril 4. veebruarini.
39. Inglise õppekeelega õppekaval täiskoormusega õppiv üliõpilane, kelle õppe nominaalkestust on pikendatud väliskõrgkoolis õpitud semestri(te) võrra, vabastatakse pikendatud semestri(te)l õppeteenustasu maksmisest, kui õppeteenustasu on juba makstud määruse punkti 25 alusel. Õppeteenustasu maksmisest vabastamise vormistab instituudi õppedirektor või kolledži direktor oma korraldusega, märkides korraldusse õppeteenustasu maksmisest vabastamise põhjuse ja semestri(d).
40. Ülikoolil on õigus määrata inglise õppekeelega õppekaval täiskoormusega õppivale üliõpilasele mitterahaline sihtstipendium, millega vabastatakse üliõpilane õppeteenustasust.
41. Sihtstipendiumite arvu õppekavati kinnitab ülikooli nõukogu oma otsusega igaks õppeaastaks Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit kandidaatidele ja väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike pärit kandidaatidele.
42. Sihtstipendium määratakse vastuvõtutingimuste täitmise alusel moodustatud paremusjärjestuse alusel. Sihtstipendiumi saab määrata ühele isikule samal õppekaval õppimiseks ainult üks kord. Sihtstipendium määratakse üliõpilaste vastuvõtukomisjoni ettepanekul instituudi õppedirektori korraldusega õppe nominaalajaks.
43. Üliõpilane kaotab õppedirektori korralduse alusel õiguse sihtstipendiumile, kui ta ei täida semestrite ettenähtud õppe kumulatiivsest mahtu. Sihtstipendiumi õiguse kaotanud üliõpilane on kohustatud alates sihtstipendiumi õiguse kaotamise semestrist tasuma õpingute eest õppeteenustasu käesoleva määrusega inglise õppekeelega õppekaval õppivatele üliõpilastele sätestatud korra kohaselt.
IV. VASTUTUS ÕPPETEENUSTASU MAKSMATA JÄTMISE EEST
44. Õppeteenustasu tähtaegselt maksmata jätmisel tasutakse viivist 0,05% päevas viivitatud summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Maksmisele kuuluvate viiviste üle peab arvestust rahandusosakond.
45. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse õppeteenustasu tähtajaks maksmata jätmisel vastavalt õppekorralduseeskirjale, kui ta on viivitanud õppeteenustasu maksmisega üle 30 päeva alates arvel märgitud maksetähtajast.
46. Kui õppekulude hüvitamise lepingu alusel õppekulud hüvitav kolmas isik lõpetab lepingu, läheb õppeteenustasu maksmise kohustus üle õppekohal õppivale üliõpilasele.
47. Õppeteenustasu laekumist kontrollib rahandusosakond. Võlglaste nimekirjad edastab rahandusosakond instituutidele ja kolledžile iga kuu 15. kuupäevaks (v.a juulis ja augustis).
48. Ülikoolil on õigus loovutada õppekulude hüvitamise või õppeteenuse osutamise lepingust tulenevad võlanõuded võlgade sissenõudmisega tegelevale äriühingule.
49. Kui üliõpilane ei sõlmi õppekulude hüvitamise lepingut kolme nädala jooksul alates eesti õppekeelega õppekaval täiskoormusega õppiva üliõpilase üleviimisest osakoormusega õppesse või inglise õppekeelega õppekaval õppiva üliõpilase, punktides 30 ja 31 nimetatud üliõpilase või osakoormusega õppima asuva üliõpilase immatrikuleerimisest, kuid ei esita eksmatrikuleerimise avaldust, nõuab ülikool üliõpilaselt õppeteenustasu ainepunkti hinna alusel vastavalt nende õppeainete mahule, millele üliõpilane on jooksva semestri alguseks registreerinud. Kui doktoriõppe õppekaval õppiv üliõpilane kolme nädala jooksul osakoormusesse immatrikuleerimisest või osakoormusesse üleviimisest alates ei sõlmi õppekulude hüvitamise lepingut, kuid ei esita eksmatrikuleerimise avaldust, nõuab ülikool üliõpilaselt õppeteenustasu semestritasu alusel. Kui üliõpilane ei ole sügissemestri õppeteenustasu maksnud 15. oktoobriks või kevadsemestri õppeteenustasu 1. märtsiks, siis ta eksmatrikuleeritakse vastavalt punktis 45 sätestatule.
50. Üliõpilasel on õigus vaidlustada instituudi õppedirektori või kolledži direktori korraldus õppeteenustasu määramise kohta ülikooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras.
V. RAKENDUSSÄTTED
51. Enne 2013/2014. õppeaastat vastuvõetud üliõpilastele, kellega on sõlmitud õppeteenuse osutamise või õppekulude hüvitamise leping, rakendatakse määrust juhul, kui määruses on ette nähtud soodsamad tingimused.
52. Määrust ei rakendata enne 2013/2014. õppeaastat bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse eesti õppekeelega õppekavale vastuvõetud üliõpilastele, kes õpivad täiskoormusega, on riigieelarvelisel õppekohal ja nendega ei ole enne 2016/2017. õppeaastat ülikool sõlminud lepingut õppekulude hüvitamiseks.
53. Tunnistada kehtetuks Eesti Maaülikooli nõukogu 25. aprilli 2013 määrus nr 1-5/8 „Õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes“.
54. Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2016. a.