Vastuvõtukatsed

VASTUVÕTUKATSED

Eesti Maaülikool korraldab 2017. aastal vastuvõtukatse järgmistele õppekavadele kandideerijatele:

  • keskkonna planeerimine ja maastikukujundus (vastuvõtukatse: joonistamine+vestlus)
  • veterinaarmeditsiin

Eesti Maaülikool korraldab vastuvõtukatse matemaatikas neile kandidaatidele, kes kandideerivad laia matemaatika riigieksami nõudega konkursil (geodeesia ja maakorraldus; maaehitus; tehnika ja tehnoloogia; tehnotroonika ning vesiehituse ja veekaitse õppekavad) ja kellel ei ole sooritatud konkursitingimustes nõutud laia matemaatika riigieksamit (või enne 2014.a. toimunud matemaatika riigieksamit) või on selle tulemus väiksem kui 20 punkti. Vastuvõtukatse matemaatikas võivad sooritada ka need laia matemaatika riigieksami nõudega konkursi kandidaadid, kes soovivad oma laia matemaatika riigieksamil saadud tulemust parandada. 
NB! Matemaatika vastuvõtukatse on mõeldud ainult laia matemaatika riigieksami nõudega konkursile kandideerijale

NB! Vastuvõtukatsele tulles tuleb esitada isikut tõendava dokument!

 

AJAKAVA

2017. aastal toimuvad vastuvõtukatsed vahemikus 4.-11. juuli. Täpsed kuupäevad avalikustatakse hiljemalt aprillis 2017.

 

SISUKIRJELDUS

VASTUVÕTUKATSE KESKKONNAPLANEERIMISE JA MAASTIKUKUJUNDUSE ÕPPEKAVAL

Kandidaat valib kandideerimisavaldust esitades SAISi kaudu endale sobiva katse tegemise aja, mis on tema jaoks siduv. Kui kandidaat ei vali ise kandideerimisavalduse esitamisel katse tegemise aega, määrab selle aja tema jaoks vastuvõtukomisjon ja teavitab kandidaati avalduses antud e-posti aadressi kaudu hiljemalt avalduste vastuvõtuperioodi lõppemisele järgneval tööpäeval.

Vastuvõtukatse on kaheosaline: joonistamine (kestus 2 tundi) ja sellele järgnev ja joonistusi käsitlev vestlus (10 minutit).

Joonistamise osas (120 minutit) saab kandidaat vastuvõtukatse komisjoni liikmelt neli erinevat teksti – ühe lihtsama, ühe keskmise raskusastmega ja kaks kõrge raskusastmega. Kandidaat peab välja valima kolm teksti, mille järgi tuleb kandidaadil teha kolm visandit (iga valitud teksti kohta/ põhjal üks). Visandid tehakse A4 formaadis valgele paberile (harilik koopiamasinapaber) kandidaadi poolt valitud joonistusvahendiga (nt harilik pliiats, värvipliiats, tintenpen vmt). Paberilehed saab kandidaat vastuvõtukatse komisjoni liikme käest, joonistusvahendid tuleb kandidaadil endal kaasa võtta. Joonistamine toimub samaaegselt teiste kandidaatidega ja horisontaalse laua taga istudes. Joonistamise järel annab kandidaat oma nimega varustatud visandid komisjoniliikme kätte.

Joonistamisele järgneb kohe individuaalse vestluse osa (10 minutit), mille käigus saab üliõpilaskandidaat kahele komisjoniliikmele selgitada oma visandite sisu ja seotust nende aluseks olnud tekstidega. Vestlemine toimub jooksva järjekorra alusel kuni kõik eelnenud joonistamise voorus osalenud kandidaadid on saanud oma visandite konteksti avada.

Vastuvõtukatse annab maksimaalselt 10 punkti. Komisjon hindab kandidaadi visandeid ja sellele järgnenud vestlust järgnevalt: iga visandi puhul on võimalik artistlikkuse eest saada 0-3 punkti ja lisaks võib komisjon anda veel ühe lisapunkti (kokku 10 punkti) visanditest ja vestlusest avaldunud kõrge erialase motiveerituse puhul.

 

VASTUVÕTUKATSE VETERINAARMEDITSIINI ÕPPEKAVAL

Vastuvõtukatse sisaldab bioloogia ja keemia kombineeritud küsimusi ja ülesandeid.

Vastuvõtukatse test sisaldab 20 küsimust või ülesannet bioloogiast ja 20 keemiast. Testi eest kokku on võimalik saada maksimaalselt 20 punkti, iga õige vastus annab 0,5 punkti. Töö kirjutamise ajal võib kasutada kalkulaatorit, kuid kõik teised seadmed (telefonid, nutitelefonid, tahvel- ja sülearvutid) on keelatud. Töö sooritamiseks on aega 3 tundi (180 minutit).

Vastuvõtukatse bioloogias sisaldab järgmisi gümnaasiumis õpitud teemasid:

1. RAKK. Rakuteooria. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses.

2. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Inimese sugurakkude areng. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng.

3. PÄRILIKKUS. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon. Mendeli seadused. Soo määramine inimesel. Inimesel esinevad geneetilised puuded. Geneetika ülesanded. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid.

4. INIMENE. Inimese organismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus.

5. ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE. Ökoloogilised tegurid. Organismide vahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemid.

Vastuvõtukatse keemias sisaldab järgmisi gümnaasiumis õpitud teemasid:

1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus; aatomorbitaalid, elektronvalem; aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metallilised ja mittemetallilised omadused; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; erinevad sidemetüübid keemilistes ühendites; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus.

2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid; lahuse happelisuse iseloomustamine pH abil; mittepöörduv ja pöörduv reaktsioon; keemiline tasakaal elektrolüütide lahustes; ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende lõpunikulgemise tingimused; soolade hüdrolüüs.

3. METALLID JA MITTEMETALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED JA ÜHENDID: metallide võrdlev iseloomustus; metallid redutseerijana; metallide keemilised omadused; keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad tegurid; mittemetallide võrdlev iseloomustus; allotroopia; reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine elektronbilansi meetodil; keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelier’ printsiip); lühiülevaade tähtsamatest mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel, lämmastik, fosfor, räni).

4. ORGAANILINE KEEMIA. Orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende nomenklatuurid. Happed ja alused. Orgaaniline katalüüs. Alkaanid: Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Süsinikahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid. Polaarse üksiksidemega süsinikuühendid (halogeenid, alkoholid, amiinid): asendusrühm; polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine; nukleofiil, elektrofiil; reaktsiooni mehhanismi analüüs; nukleofiilne asendusreaktsioon; alkoholide struktuur ja omadused; funktsionaalrühm; struktuuri- ja asendiisomeeria; alkohol kui hape; vesinikside; eetrite määratlemine; alküülamiinide struktuur ja omadused; amiin kui alus. Mittepolaarse kordse sidemega süsinikuühendid (alkeenid, areenid jne): küllastumatuse mõiste; alkeenid ja alküünid; kaksiksideme nukleofiilsus; elektrofiilne liitumine kaksiksidemele; areenid; aromaatsus; areenide asendusreaktsioonid; fenoolid, nende erinevus alkoholidest; delokalisatsioon. Karbonüülühendid ja karboksüülühendid: aldehüüdide ja ketoonide struktuur; polaarne kaksikside, selle reaktsioonid; aldehüüdide redoksomadused; sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus; karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid; funktsionaalderivaadid – estrid ja amiidid; estrite hüdrolüüs; rasvad, nende bioloogiline tähtsus; aminohapped; valgud, nende bioloogiline tähtsus. Polümeerid: polümeeride keemia põhimõtted; polümerisatsioon ja polükondensatsioon.

5. ARVUTUSÜLESANDED: Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi lisandite, lahuste koostise, saagise, kao ja ühe lähteaine ülehulga arvestamisega. Lahuste koostise arvutused lahuste lahjendamisel ja segamisel (ka lahuste tiheduse arvestamisega ja kristallhüdraatide korral).

 

VASTUVÕTUKATSE MATEMAATIKAS

Vastuvõtukatset hinnatakse 100-pallisüsteemis ja konkursipunktide saamiseks viiakse tulemused 10-pallisüsteemi.
Vastuvõtukatse eesmärgiks on hinnata üliõpilaskandidaadi valmisolekut ülikooli­õpinguteks. Hindame järgmisi oskusi/teadmisi: loogiline ja matemaatiline mõtlemine, jooniste, tabelite, diagrammide ja muu graafilise info kasutamise oskus ning tasapinnaliste ja ruumiliste kujunditega seotud arvutamise oskus.

Vastuvõtukatsel on vaja lahendada 20 küsimusest koosnev test ja 8 ülesannet. Katse maksimumpunktide arv on 100. Iga küsimus testis on valikvastustega ja õige vastus annab ühe punkti  ning iga ülesanne annab 10 punkti. Töö ajal võib kasutada kalkulaatorit, kuid kõik teised seadmed (telefonid, nutitelefonid, tahvel- ja sülearvutid) on keelatud. Testi lahendamise aeg on 30 minutit ja ülesannete lahendamise maksimumaeg on 150 minutit.

Vastuvõtukatse sisaldab järgmisi gümnaasiumis õpitud teemasid:
·         tehted murdudega (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine, taandamine);
·         algebraliste avaldiste lihtsustamine, korrutamise abivalemite kasutamine algebraliste avaldiste teisendamisel;
·         sirge võrrandi koostamine;
·         aritmeetiline- ja geomeetriline jada;
·         eksponent- ja logaritmfunktsioon;
·         trigonomeetrilised funktsioonid;
·         võrratus, võrratussüsteemid, võrratuste lahendite piirkonnad;
·         protsentülesanded;
·         funktsioon – algebraline avaldis, graafiline esitlus;
·         funktsiooni piirväärtus;
·         funktsiooni tuletis;
·         funktsiooni uurimine – määramispiirkond, ekstreemumid, käänupunktid, asümptoodid, graafik;
·         stereomeetria.
Vastuvõtukatse ettevalmistamiseks soovitame läbi lahendada erinevate aastate riigi­eksamite ülesandeid. Erilist tähelepanu tasub pöörata II osa ülesannetele, kuna nendest paljud on insenerile väga vajaliku ruumilise mõtlemise arendamiseks. Ülesanded leiad aadressilt: http://innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid