Tehnoloogia arenduskeskused

2003. aasta jaanuaris avas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus taotlejatele Tehnoloogia arenduskeskuste programmi. Selle meetme kaudu toetatakse ettevõtete ja teadusasutuste vahelist pikaajalist koostööd turule orienteeritud teadus- ja arendustegevuse elluviimisel.

Programmi rakendamist juhib ja kontrollib Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul koostatud juhtkomitee.

Tehnoloogia arenduskeskuste programmi raames finantseerib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ettevõtete ning teadusasutuste poolt ühiselt käivitatud ja juhitud tehnoloogia arenduskeskuseid. Nimetatud keskuste põhitegevuseks on keskuse asutanud partneritele vajaliku teadus- ja arendustegevuse elluviimine. Tehnoloogia arenduskeskuse uurimistöö põhirõhk on suunatud keskuse rakendusuuringutele, mille tulemused aitavad keskuse asutajatel tuua turule uusi või oluliselt parendatud tooteid ja teenuseid.

Eesti Maaülikool on partner kahes arenduskeskuses.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus
 

OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus


Kontakt:

Ene Tammsaar
Tel: 731 3403, 516 4210
E-post: ene.tammsaar@tptak.ee
Koduleht:  http://www.tptak.ee

Konsortsiumipartnerid:
 

Eesti Maaülikool      
Tartu Ülikool 
Piimandusühistu E-Piim       
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
OÜ Starter ST          
MAAG Piimatööstus AS
AS Dessert   
BioOil AS
Jõudluskontrolli Keskus       
Saaremaa Piimatööstus AS  
Viraito OÜ

 

OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (TPTAK) on loodud 2004. aastal EASi Tehnoloogia Arenduskeskuste (TAK) programmi raames. TPTAK–is integreerivad ettevõtted ja T&A asutused oma teadmisi ja kogemusi uute kõrge ekspordipotentsiaaliga toidutoodete ja loomasöötade ideoloogia loomiseks biotehnoloogia abil.

 

TPTAKi uurimistöödel on kaks arendussuunda, mis on ühendatud ühtsesse süsteemi. Esimese arendussuuna eesmärgiks on  välja töötada jätkusuutlikud aretuse ja söötmise strateegiad disainitud koostisega piima ja piimatoodete tootmiseks, suurendamaks piima biotehnoloogilisi omadusi ja tootmise kasumlikkust ning parandamaks inimese tervist. Teise arendussuuna eesmärgiks on toidutööstuse ettevõtete jaoks innovaatiliste biotehnoloogiliste rakenduste/platvormide väljatöötamine, kasutades mikrobioloogilist, biokeemilist ja kliinilist lähenemist. Eesmärkide täitmine saavutatakse interdistsiplinaarse teadus- ja arendustööga põllumajanduse, toiduteaduse ja meditsiini valdkonnas. TPTAK teeb teadus- ja arendustööd ning osutab teenuseid kogu toiduahela ulatuses- alates looma aretusest, söötmisest ja -pidamisest kuni tervis-soodsate toodete  loomise ideoloogia ja tervislikkuse tõestamiseks kliiniliste uuringute läbiviimiseni.

Aastatepikkune koostöö ettevõtete ja teadusasutuste vahel on näidanud, et selline koostöö vorm on edukas. Rahvusvahelise tunnustuse on pälvinud TPTAK-i poolt probiootikumiks arendatud Lactobacillus plantarum Tensia® kui ka Euroopa Liidu sööda registris registreeritud Lactobacillus plantarum E-98. Tunnustuse leidnud bakterid on TPTAK-i litsentsi alusel kasutusele võetud partnerite toodetes. E-Piim Tootmine AS kasutab Lactobacillus plantarum Tensia® oma Südamejuustus tootmisel ja Starter ST OÜ Lactobacillus plantarum E-98 silokindlustus lisandi NordSil tootmisel. Mõlemad tooted on saadaval nii Eestis kui rahvusvahelistel turgudel.

Alates 2013 aasta kevadest vastab Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus OÜ EN ISO/IEC 17025:2005 nõuetele kui katselabor toidu ja loomasööda mikrobioloogia ning vere immunokeemiliste uuringute valdkonnas.

 

Reproduktiivmeditsiini Arenduskeskus


Reproduktiivmeditsiini TAK AS
 

Kontakt:

Ülle Jaakma
Tel: 731 3466
E-post: Ylle.Jaakma@emu.ee
Koduleht: http://ccrmb.ee


Koostööpartnerid:

Tartu Ülikool
Tallinna Ülikool
Eesti Maaülikool
Asper Biotech
Genomic Toolbox
TBD Biodiscovery
Bestenbalt
Tartu Biotehnoloogia Park
Nova Vita Kliinik
Tartu Ülikooli Kliinikum
Elite Kliinik
Fertilitas
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
 

Reproduktiivmeditsiini TAK AS keskendub viljatuse diagnostika ja raviga seotud küsimustele ning inimeste ja loomade reproduktsiooni puudutavatele probleemidele. Ettevõtete ja teadusasutuste konsortsiumina loodud Reproduktiivmeditsiini TAK AS-i eesmärgiks on koostöö kaudu nii kliinilise- kui ka veterinaarreproduktiivmeditsiini ja biotehnoloogia valdkondades luua võimalusi olulisteks saavutusteks teaduses ja uute tehnoloogiate arendamisel ning aidata kaasa teadussaavutuste kommertsialiseerimisele.

Arendussuund 1. Mehe ja naise viljatuse diagnostikatestide arendus

Käesolevas arengusuunas tegeletakse peamiselt naise viljatust põhjustava endometrioosi ning mehe viljatust põhjustava prostatiidi põhjuste selgitamisega. Endometrioosi uuringute läbiviimiseks oleme saanud TÜ Eetika Komiteelt loa vastavate teadusuuringute läbiviimiseks. Käivitunud on aktiivne koeproovide kogumine TÜ Kliinikumi Naistekliinikust, Elite Kliinikust ja Fertilitasest. Prostatiidi diagnostikatestide alaprojektis oleme peamiselt tegelenud võimalike autoantigeensete valkude andmebaasi loomisega.

Tegeleme ka emaka limaskesta kvaliteedi probleemide uurimisega, tehes koostööd Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Karolinska Insituudi, Uppsala Ülikooli ja Valencia Ülikooliga. Oleme uurinud ning tuvastanud viljatutele naistele iseloomulikke geeniekspressiooni mustreid emaka limaskestas, mis võivad olla nende viljatuse põhjuseks.

Lisaks oleme koostanud mehe viljatust põhjustavate kromosoomiaberratsioonide ja geenide mutatsioonide andmebaasi, mis on aluseks uute kommertsiaalsete meeste viljatuse testide väljatöötamisele.
.
Arendussuund 2. Inimese ja loomade reproduktiivtehnoloogiate edasiarendamine

Kaasaegne viljatuse diagnostika ja ravi võimaldavad lapsi saada ka neil paaridel, kellel see loomulikul teel ei õnnestu. Viljatusravi tulemuslikkust saaks oluliselt tõsta, täiustades munarakkude ja embrüote ehk viljastatud munarakkude kehavälist kasvukeskkonda ning kindlaks tehes objektiivsed tunnused, mille alusel embrüote eluvõimet mõõta ja neist parimaid siirdamiseks välja valida. Ehkki loomade aretustöös puututakse viljatusraviga vähe kokku, on munarakkude kehaväline viljastamine ja embrüote kasvatamine ka seal väga aktuaalsed, sest võimaldavad geneetiliselt väärtuslikelt vanematelt rohkem järglasi saada.
Kvaliteetsete munarakkude saamise, optimaalse kasvukeskkonna tagamise ja embrüote selektsiooni küsimustega tegeldakse arendussuunas kokku 4 projekti raames.
.

Arendussuund 3. Mikroökoloogilised väljavaated reproduktiivmeditsiinis

Nais- ja meessuguteede normaalne mikrofloora on reproduktiivsüsteemi oluline osa. Normaalse mikrofloora suurim tähtsus seisneb kolonisatsiooniresistentsuse tagamises, mis tähendab kaitset võõraste mikroobide eest, aga ka oma mikrofloora tasakaaluoleku kindlustamist. Mikroökoloogilise tasakaalu häirumisel muutub organism infektsioonidele vastuvõtlikumaks, kuid teatud mikroökoloogilisi häireid (näiteks bakteriaalset vaginoosi) seostatakse ka raseduse ja sünnitusega seonduvate probleemidega, sealhulgas enneaegse sünnituse, enneaegse lootekestade rebendi, raseduse katkemise, aga ka viljakuse languse ja kehavälise viljastamise vähese tulemuslikkusega.
Arengusuuna üheks eesmärgiks on iseloomustada mehe ja naise normaalset genitaaltrakti mikrofloorat, kasutades selleks võrdlevalt traditsioonilisi (mikrobioloogilistel külvidel põhinevaid) ja innovatiivseid molekulaargeneetilisi (metagenoomikal põhinevaid) meetodeid. Järgnevalt selgitatakse suguteede mikrofloora muutusi erinevate mikroökoloogiliste häirete (bakteriaalne vaginoos naistel, krooniline prostatiit meestel) ja viljatuse korral. Nende tööde käigus saadakse uusi teadmisi suguteede mikrofloora koostise ja funktsioonide kohta, kuid samuti luuakse suguteede mikroorganismide kultuurikollektsioon.
.