Eesti Maaülikooli arengukava

Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2025

Eesti Maaülikooli akadeemiline keskus on koondunud Tähtvere linnakusse, ajakohastatud on uurimis- ja õppetööks vajalik taristu, tõusnud on teadustöö ja doktoriõppe kvaliteet. Ingliskeelsete õppekavade avamine, välisõppejõudude ja -teadurite ning vahetusüliõpilaste arvu suurenemine ning edu väliskoostööprojektide taotlemisel on loonud aluse ülikooli rahvusvahelise tuntuse suurendamiseks. Järgneval perioodil on eesmärk pöörata rohkem tähelepanu ülikooli liikmeskonna arengu igakülgsele toetamisele, koostöö süvendamisele ülikooli fookusvaldkondade vahel ning ülikooli osatähtsuse suurendamisele ühiskonna ja majanduse arengu suunamisel. Demograafilised ja rahvastiku regionaalse paiknemise muutused, sisse- ja väljaränne suurendavad järgnevatel aastatel ülikooli turundustegevuste tähtsust.

 

Arengukava määrab kindlaks ülikooli strateegilised valdkonnad, kaugeleulatuvad sihid ja peamised eesmärgid aastani 2025. Alaeesmärgid, tegevused, mõõdikud ja sihttasemed strateegiliste valdkondade lõikes on esitatud aastani 2020.

 

Arengukava juhtmotiiv on ülikooli soov olla rahvusvaheliselt tunnustatud ülikool biomajanduse valdkonnas. Ülikooli arengumootor on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus, millele tugineb õppetöö kõigil kõrghariduse astmetel, ja ühiskonna arengut soodustav tegevus oma vastutusvaldkondades. Ülikool on edukas vaid ühtse ja motiveeritud liikmeskonnana, kelle arengut toetab hästitoimiv organisatsioon ning head õpi- ja töökeskkonda pakkuv ülikoolilinnak.  

 

Arengukava keskendub ühiskonna teenimisele ja ülikooli konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö efektiivsuse tõstmisele ja ülikooli tugevuse – biomajanduse valdkondade väärtusahelapõhine käsitluse – arendamisele ja võimendamisele (joonis 1).

 

Eesti Maaülikool vastutab teadus- ja arendustegevuste eest loodusressursside säästliku kasutamisega ning maaelu ja -majandusega seotud valdkondades. Ülikool arendab välja võimekuse käsitleda teadus- ja arendustegevuses ning õppetöös erinevaid biomajanduse valdkondi piisava sidususega ja väärtusahelapõhiselt. Kirjeldatud võimekuse suurendamine parandab akadeemilise tegevuse kvaliteeti ja tulemuslikkust, suurendab ülikooli rahvusvahelist nähtavust ja mõju ning ettevõtetega koostöös läbiviidavate rakendusuuringute, tootearenduse ja teadmussiirde mahtu.

 

Ülikool edendab kuude fookusvaldkonda – põllumajandus, keskkond, metsandus, toit ja tervis, tehnika ja tehnoloogia ning maamajandus – koondunud akadeemilise tegevuse vastutusvaldkondade koostööd ja suurendab töörühmade võimekust akadeemilistes struktuuriüksustes. Nii on võimalik õppe- ja teadusraha kasutamisel paremini arvestada töörühmast kui tervikust lähtuvate vajadustega, vähendada projektipõhisuse negatiivset mõju ning tõsta vastutusvaldkondade juhtide ja akadeemiliste töötajate vastutust teadus- ja arendustegevuse ja sellel tugineva õppetöö korraldamisel ning valdkondade seisundi, konkurentsivõime ja järjepidevuse tagamisel. Teadustöötajate kaasamine õppetöösse ja õppejõudude õppetöökoormuse optimeerimine loovad eelduse teadustöö mahu suurenemiseks – paraneb kraadiõppe efektiivsus ning teadlaste ja õppejõudude järelkasv, suureneb rahvusvahelistumine ning projektide taotlemise, täitmise ja teadmusteenuste pakkumise võime.

 

Eesti Maaülikool kujuneb atraktiivseks, populaarsete erialadega ülikooliks, kus on piisav teadlaste ja õppejõudude järelkasv ning mille lõpetajatel on hea konkurentsivõime tööturul.

 

Joonis 1.  Eesti Maaülikooli arengusihid ja valdkondlikud seosed ülikooli tugevuse suurendamiseks


 

 

Missioon

Loome ja jagame teadmisi biomajanduse edendajatele looduse ja inimese hüvanguks.

Visioon

Maaülikool on rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikool biomajanduse valdkonnas.

Põhiväärtused

Usaldusväärsus

Ülikool on oma tegevustes objektiivne, eetiline, aus, vastutustundlik, õiglane ja professionaalne. Ülikool hoolib oma üliõpilastest ja töötajatest ning hoolitseb akadeemilise järjepidevuse ja traditsioonide kestmise eest. Ülikool on säästliku ja loodushoidliku mõtteviisi kujundaja.

Akadeemiline vabadus

Ülikoolis on kõigil võimalus esitada oma seisukohti ja uurimistöö tulemusi vabana välistest piirangutest ja ettekirjutustest ning arendada parimal viisil teadmust ja teenida ühiskonda.

Avatus

Ülikool on avatud koostööle ja teadmiste edasiandmisele. Ülikool on võrdsete võimaluste, salliva õhkkonna ja sünergia looja ja hoidja.

Loovus

Ülikool on innovaatiline ja avatud uutele ideedele. Ülikool arendab akadeemilise pere ja üliõpilaste akadeemilise uudishimu toetamiseks loovat keskkonda.

Eesti keel ja kultuur

Ülikool väärtustab rahvuskultuuri säilimist ja arendamist, eesti teaduskeele loovat arendamist ja emakeelset ülikooliharidust. Ülikool annab kvaliteetse teadustöö ja haridusega ning ühiskonna teenimisega Eestimaa kestliku arengu heaks endast parima.

 

Strateegilised valdkonnad ning sihid ja eesmärgid aastani 2025

Ülikool on kavandanud kaugeleulatuvad sihid ja nende saavutamiseks vajalikud eesmärgid viies strateegilises valdkonnas.

1. Teadus- ja arendustegevus

Siht: Rahvusvahelisel tasemel teadustöö.

Eesmärk: Ülikool jõuab vähemalt ühte rahvusvaheliselt aktsepteeritud ülikoolide edetabelisse.

 

2. Õppetöö

Siht: Kõrgelt hinnatud ülikooliharidus, tööturul nõutud lõpetajad.

Eesmärk: Üliõpilaste ja vilistlaste rahulolu on vähemalt sama kõrge kui teistes Eesti ülikoolides.

 

3. Liikmeskond

Siht: Arenev, motiveeritud ja ühtne liikmeskond.

Eesmärk: Motiveeritud ning pädevad üliõpilased ja töötajad, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased ja õppejõud.

 

4. Ühiskond

Siht: Maaülikool on oma fookusvaldkondades arengu suunaja. Maaülikool toetab majanduse, kultuuri ja sotsiaalset arengut.

Eesmärk: Ülikool on oma fookusvaldkondades partnerite esimene valik.

 

5. Organisatsioon

Siht: Liikmeskonna põhitegevusi toetav organisatsioon, tänapäevane ja atraktiivne õpi- ja töökeskkond. Optimaalne akadeemiline struktuur ülikooli eesmärkide saavutamiseks.

 

Sihtide ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused aastani 2020

 

1. Teadus- ja arendustegevus

Siht

Eesmärk

Alaeesmärk

Tegevus

Mõõdik

Sihttase

Rahvusvahelisel tasemel teadustöö

Ülikool jõuab vähemalt ühte rahvusvaheliselt aktsepteeritud ülikoolide edetabelisse.

 

Ülikooli rahvusvaheline nähtavus ja konkurentsivõime on suurenenud.

 

  • Rahvusvahelise koostöö suurendamine:
    • ühispublikatsioonid;
    • välis-järeldoktorid;
    • välisteadlased ja -õppejõud;
    • rahvusvaheliste konverentside toomine Eestisse;
    • loodusteaduslike kogude aktiivne rakendamine teadustöös, kogude teadusandmete rahvusvaheline kättesaadavus (DOI numbrid, teadusandmete andmekeskuste loomine).

Publikatsioonide arv akadeemilise töötaja koha kohta aastas  (WoS-i ja Scopuse osas eraldi arvestus).

≥1

(ülikooli keskmine)

Rahvusvaheliste konverentside arv fookusvaldkonna kohta viie aasta jooksul.

≥1

Välistöötajate osakaal akadeemiliste töötajate hulgas.

≥10%

Ülikool toetab noorteadlaste akadeemilist karjääri.

  • Ülikool rahastab neid noorteadlasi, kes PUTi stardiprojekti toetust ei saanud, aga said hindamiskomisjonilt hindeks vähemalt 80% maksimumist.

 

Rahastatud noorteadlaste arv.

³3

Kogutulu akadeemilise töötaja koha kohta on suurenenud.

  • Ülikool defineerib oma kompetentsid ja neil baseeruvad teadusteenused ja avaldab need kodulehel ja trükistena.
  • Osalemine kõikides fookusvaldkondades ülikoolide ja ettevõtete koostöös:
    • rakendusuuringud;
    • innovatsiooniprogrammid;
    • TAK-id;
    • kompetentsikeskused;
    • innovatsiooniklastrid.

Kogutulu akadeemilise töötaja koha kohta.

≥ kolme suurema Eesti ülikooli keskmine

ELi projektide arv fookusvaldkonna kohta.

≥1

Teadus- ja arendustöö tekkepõhine tulu (kolme aasta keskmine).

Kasv algtasemest 25%

 

 

 

 

Valdkondadevaheliste koostööprojektide arv fookusvaldkonna kohta.

≥1

 

2. Õppetöö

Siht

Eesmärk

Alaeesmärk

Tegevus

Mõõdik

Sihttase

Kõrgelt hinnatud ülikooliharidus, tööturul nõutud lõpetajad

Üliõpilaste ja vilistlaste rahulolu on vähemalt sama kõrge kui teistes Eesti ülikoolides.

 

Haridus on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud.

 

  • Õppekvaliteedi kontrollisüsteemi arendamine.
  • Teadustöötajate kaasamine õppetöösse ja õppejõudude õppetöökoormuse optimeerimine.
  • Ettevõtjate, vilistlaste ja praktikute kaasamine:
    • õppekavade arendus,
    • õppetöö,
    • koolituskavad,
    • praktikavõimaluste mitmekesistamine.

Üliõpilaste rahulolu õppekavaga, ÕIS-is õppeainetele antud keskmine hinne.

≥4,0

 

Õppejõudude kontakttundide koormuse langus.

≥10%

  • Ingliskeelsete õppekavade avamine.

Ingliskeelsete õppekavade arv.

³3

Välisüliõpilaste osakaal üliõpilaste koguarvust, sh väliskülalisüliõpilased.

≥12%

Ingliskeelsete moodulite arendamine.

Ingliskeelsete moodulite arv instituudi kohta semestris.

≥1

  • Tööturul olevatele inimestele tasemeõppe võimaldamine paindliku õppekorralduse (tsükliõpe, e-õpe, õhtune õpe, kaugõpe vms) abil.

Üliõpilaste õpingute katkestamise vähenemine pärast esimest õppeaastat.

≥10%

Magistriõppesse astujate arv.

≥350

Doktoriõppe efektiivsus on vähemalt sama kõrge kui kolme suurema Eesti ülikooli keskmine.

  • Osalemine ülikoolidevahelistes doktorikoolides.

Ülikoolidevahelises doktorikoolis osalevate doktorantide osakaal.

≥90%

Õppekava nominaalkestusega (n+2) lõpetanud doktorantide osakaal.

40%

(2022. a)

  • Doktoritööde juhendamise kvaliteedi tõstmine.

Täiendusõppe meetmete tegevustes osalevate juhendajate osakaal.

≥90%


 

3. Liikmeskond

Siht

Eesmärk

Alaeesmärk

Tegevus

Mõõdik

Sihttase

Arenev, motiveeritud ja ühtne liikmeskond

Motiveeritud ning pädevad üliõpilased ja töötajad, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased ja õppejõud.

Vastutusvaldkondade ja töörühmade juhid on rahvusvaheliselt tunnustatud õppejõud ja teadlased.

  • Akadeemilistele ametikohtadele rahvusvaheliste konkursside väljakuulutamine.

 

Akadeemiliste ametikohtade täidetus rahvusvaheliste konkurssidega.

≥90%

Kõik töötajad on hõlmatud regulaarse ametialase enesetäiendusega.

  • Akadeemiliste töötajate regulaarne erialane enesetäiendus väljaspool ülikooli.

 

Välisülikoolides enesetäiendusel käinud akadeemiliste töötajate osakaal.

≥90%

  • Töötajate tunnustussüsteemi arendamine.
  • Ülikooli personalikoolituskava arendamine ja täitmine.
  • Ülikooli liikmeskonna ühiste traditsioonide kujundamine ja hoidmine.

Töötajate rahulolu määr.

≥80%

  • Ülikooli eesmärke toetava töötasustamise süsteemi korrastamine ja rakendamine 2016. sügiseks.

Keskmine palgatase ametikohtade lõikes.

≥ kolme suurema Eesti ülikooli keskmine

 

4. Ühiskond

Siht

Eesmärk

Alaeesmärk

Tegevus

Mõõdik

Sihttase

Maaülikool on oma fookusvaldkondades arengu suunaja. Maaülikool toetab majanduse, kultuuri ja sotsiaalset arengut

Ülikool on oma fookusvaldkondades partneritele esimene valik.

Fookus-valdkondades elukestva õppe vajaduse katmine Eestis.

  • Ülikool korraldab regulaarselt igas fookusvaldkonnas sektoriaalseminare ja konverentse.

Partnerite osakaal, kelle jaoks maaülikool on fookusvaldkondades sektoriaalseminaride ja konverentside lõikes esimene valik.

≥90%

 

 

 

Ettevõtluskoostöö suurenemine.

Ülikooliga koostööd tegevate ettevõtete arv.

≥31

  • Täienduskoolituste programmide ja -moodulite loomine.

Koolitustel osalenute arv.

≥2500

  • Ülikooli turundamine, sh koostöö koolidega.

Maine partnerite hulgas oma fookusvaldkondade eestkõnelejana ja arengu suunajana.

Maineuuringud 2016 ja 2020.

2016. a uuringu tulemuse alusel

Maine paranemine õpilaste hulgas (EMOR).

≥4

 

5. Organisatsioon

Siht

Eesmärk

Tegevus

Liikmeskonna põhitegevusi toetav organisatsioon, tänapäevane ja atraktiivne õpi- ja töökeskkond

Funktsionaalne ülikoolilinnak ja välibaasid.

 

Ajakohastatud õppe- ja teadusinfrastruktuur.

  • Linnaku ja välibaaside arendamine ülikooli teadus- ja arendustegevuse strateegia ning territoriaal-ruumilise arengukava alusel rohelise ülikooli põhimõtteist lähtuvalt.
  • Amortisatsioonifondi loomine hoonete ja aparatuuri ajakohastamiseks hiljemalt 2017. a jaanuaris.
  • Võimaluste loomine aktiivseks ja sisukaks õppetöövälise aja kasutamiseks linnakus ning sotsiaalse suhtlemise arendamiseks igas õppehoones hiljemalt 2017. a sügiseks.

Optimaalne akadeemiline struktuur ülikooli eesmärkide saavutamiseks.

  • Akadeemilise struktuuri vastavusseviimine akadeemilise tegevuse vastutus- ja fookusvaldkondadega ajavahemikus 2016-2017.
  • Ülikooli uue eelarvemudeli käivitamine 2017. a eelarveaastast.
 

 

Arengukava elluviimine

 

Ülikooli arengukava on dokument, mille alusel töötatakse välja akadeemiliste struktuuriüksuste ja ülikooli asutuste arengukavad ja valdkondlikud strateegiad või tegevusplaanid lühema ajavahemiku või kitsamate tegevusvaldkondade jaoks. Arengukava täitmist koordineerib teadusprorektor.

Igaks kalendriaastaks koostatakse strateegiliste valdkondade lõikes tegevusplaan, mis esitatakse koos ülikooli eelarvega ülikooli nõukogule kinnitamiseks. Sihtide ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste elluviimise ja sihttasemete kohta antakse ülevaade ülikooli majandusaasta aruandes akadeemiliste struktuuriüksuste kaupa. Tegevusplaani täitmine kinnitatakse koos majandusaasta aruandega ülikooli nõukogus.

 

Arengukava lisa: SWOT-analüüs

Analüüsi tegemisel valiti võrdluseks maaülikoolile lähedase profiiliga ülikoolid: Sveriges lantbruksuniversitet, Helsingin yliopisto, Wageningen UR, Norges miljø- og biovitenskapelige universitet. Tugevuste ja nõrkuste leidmiseks võrreldi World University Rankings edetabelis kasutatavaid mõõdikuid ja selgitati välja need, mis põhjustavad olulisi erinevusi võrdlusülikoolide ja maaülikooli vahel. Väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi analüüsiti PESTEL (poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, tehnoloogilised, keskkonna ja juriidilised tegurid) raamistikus.

 

1. Tugevused

1.1. Võimekus erinevate biomajanduse valdkondade sidusaks ja väärtusahelapõhiseks käsitluseks.

 

2. Nõrkused

2.1. Keskpärasus (vähe tippe).

 

3. Võimalused

3.1. Rahvusvahelise turu ja finantseerimisvõimaluste olemasolu.

a) EL-i prioriteedid sobivad ülikooli profiiliga – bioteaduste eelisarendamine, säästlik energiamajandus.

b) Kolmandate riikide teadlased otsivad väljundit EL-is.

3.2. Ühiskonna stabiilsus ja usaldusväärne ning turvaline elukeskkond.

3.3. Avaliku ja erasektori nõudluse suurenemine teadustöö tulemuste järele.

 

4. Ohud

4.1. Riiklik poliitika.

a) Riiklik kõrghariduspoliitika ei võimalda suuremat erasektori kaasamist.

b) Teadus- ja arendustegevus on riiklikult alafinantseeritud ja projektipõhine.

4.2. Puudub teadus- ja arendustegevuse rahastuse võimekuse ja huviga erakapital.

4.3. Rahvastiku vähenemine.

4.4. Ebamõistlik konkurents Eesti ülikoolide vahel.

 

SWOT-analüüsi ja planeeritud tegevuste paremaks seostamiseks koostati strateegiate maatriks. Enamus kavandatud tegevusi on seotud nõrkuste vähendamisega kasutades võimalusi või vähendades ohte. Tugevuse puhul on tegemist potentsiaaliga, mis vajab lähitulevikus väljaarendamist.

Arengukava täistekst .pdf versioonis
Tegevuskava 2016. aastaks .pdf versioonis