EESTI MAAÜLIKOOLI PÕHIKIRI

Redaktsioon vastu võetud ülikooliseaduse paragrahvi 14 lõike 3 punkti 1 alusel.

1. Üldsätted
2. Ülikooli struktuur
3. Juhtimine
4. Õppekorraldus
5. Liikmeskond
6. Vara ja finantseerimine
7. Järelevalve, aruandlus ja kontroll
8. Põhikirja rakendamine

I. ÜLDSÄTTED
1. Käesolev põhikiri (edaspidi Põhikiri) sätestab Eesti Maaülikooli (edaspidi Ülikool) tegevusvaldkonnad ning ülesanded ja struktuuri, Ülikooli juhtimise ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse alused, liikmeskonna põhiõigused ja -kohustused, vara valdamise ja käsutamise korra ning finantseerimise alused ja aruandluse ning kontrolli.
2. Ülikooli täielik nimi eesti keeles on Eesti Maaülikool ning inglise keeles Estonian University of Life Sciences.
3. Ülikooli asukohaks on Tartu linn. Ülikooli struktuuriüksused võivad paikneda väljaspool Tartut.
 

4. Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, käesoleva põhikirja ja teiste õigusaktide alusel. Ülikool on õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, kus toimub kõrgharidusstandardile vastav õpe kõrgharidustaseme kolmel astmel.
5. Ülikool võib iseseisvalt:
5.1. otsustada õppe-, teadus- ja arendustöö sisu, õppekorralduse ning õppekavade üle vastavalt kehtivale seadusele, kehtestada üliõpilaste vastuvõtu tingimused ja korra, õppetingimused ja -korra ning ülikooli lõpetamise tingimused ja korra;
5.2. määrata oma struktuuri ning selle kujundamise ja muutmise korra;
5.3. kehtestada õppejõudude kvalifikatsiooninõudeid ja nendele vastavuse hindamise tingimused ning korra; kehtestada õppejõudude, teadustöötajate ja doktorantide atesteerimise tingimused ja korra;
5.4. asutada oma põhitegevuse toetamiseks eraõiguslikke juriidilisi isikuid;
5.5. otsustada teisi tema pädevusse kuuluvaid küsimusi.
6. Ülikooli ülesanne on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe- ja teadus- ning muul loometegevusel põhinevaid teenuseid ning kujundada üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke.
7. Oma missiooni täitmisel teeb Ülikool koostööd nii teiste ülikoolidega kui ka ühiskonnaga, toetades tulemusliku teadus-, arendus- või muu loometegevusega ühiskonna arengut ning rahvuskultuuri püsimist ning luues ja arendades lõimitud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi nii rahvusvaheliseks koostööks, teaduslikule käsitlusele rajaneva kõrghariduse omandamiseks kui ka elukestvaks õppeks.
Oma eesmärgi saavutamiseks Ülikool:
7.1. teeb nüüdisaegsel tasemel teadus- ja arendustööd kõigis maaelu ja maamajanduse ning loodusressursside säästliku kasutamisega seotud valdkondades ja korraldab innovaatilist tegevust;
7.2. korraldab teaduspõhist akadeemilist ning ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses toimuvat rakenduskõrghariduslikku ja täiendusõpet ning annab välja vastavat haridust kinnitavaid lõpudokumente, tunnistusi ja tõendeid;
7.3. algatab ja korraldab teadus- ja arendustegevusega seotud programme ja projekte ning osaleb neis;
7.4. loob ja arendab välissidemeid, teeb koostööd ja sõlmib lepinguid teiste teadus- ja haridusasutuste ning isikutega nii Eestis kui ka välismaal;
7.5. nõustab ja teeb ekspertiise ning osutab teenuseid oma tegevusvaldkonnas;
7.6. arendab Ülikooli raamatukogu;
7.7. loob liikmeskonnale eeldused aktiivseks ja tulemuslikuks tööks ning kindlustab loomingulise vabaduse;
7.8. edendab oma eesmärkide saavutamiseks muud tulunduslikku ja mittetulunduslikku tegevust.
8. Ülikoolil on oma pangaarved, pitsat ning sümboolika.
9. Ülikooli põhikirja kinnitab ja teeb selles muudatusi Ülikooli nõukogu 2/3 nõukogu koosseisu liikmete poolthäältega.

II. ÜLIKOOLI STRUKTUUR
10. Ülikooli struktuuriüksused jagunevad akadeemilise struktuuri ja tugistruktuuri üksusteks. Akadeemilised struktuuriüksused korraldavad teadus- ja arendustegevust ning õppetööd, tugistruktuuri üksused juhivad, suunavad ja abistavad õppe-, teadus- ja arendustegevust ning korraldavad finants- ja haldusteenistust. Akadeemiliste ja tugistruktuuri üksuste koosseisu võivad kuuluda Ülikooli asutused.
 

II. 1. AKADEEMILINE STRUKTUUR
11. Akadeemilise struktuuri moodustavad instituudid, kolledžid, asutused ja keskused. Akadeemilise struktuuriüksuse moodustamise otsustab Ülikooli nõukogu.  

[Muudetud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
 

II. 1.1. Instituut
12. Instituut on akadeemiline struktuuriüksus. Instituut lähtub oma struktuuri ja töökorralduse määramisel ülikooliseadusest, Ülikooli põhikirjast, oma põhimäärusest ning teistest õigusaktidest.
 [Muudetud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
12.1. Instituudi tegevusvaldkonnad, ülesanded ja struktuuri, juhtimise, õppe- ning teadus- ja arendustegevuse alused, vara valdamise ja kasutamise korra, finantseerimise alused ja aruandluse ning kontrolli sätestab instituudi põhimäärus, mille võtab vastu ning esitab Ülikooli nõukogule kinnitamiseks instituudi nõukogu.
[Muudetud – nõukogu 30.08.2011 määrus nr 6 – jõustumine 01.01.2012]
12.2. Instituudi eesmärk on edendada teadust ning akadeemilisi tavasid ja osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja arendustegevusel põhinevaid teenuseid.
13. Instituudi ülesandeks on:
13.1. teha oma teadusvaldkondades tänapäeva tasemel õppe-, teadus- ja arendustööd ja arendada innovaatilist tegevust;
13.2. korraldada oma teadusvaldkondades rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelist teadus- ja arendustegevust;
13.3. tagada oma teadusvaldkondade ja erialade kompleksne areng instituudis, Ülikoolis ja Eestis;
13.4. korraldada õppetööd Ülikooli õppekavade alusel;
13.5. tagada õppetööga seotud ülesannete täitmine vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale;
13.6. algatada, korraldada ja teha lepingulist teadus- ja arendustööd;
13.7. arendada oma pädevuse piires koostööd teiste struktuuriüksuste, teiste teadus- ja arendusasutuste ning organisatsioonidega Eestis ja välismaal;
13.8. nõustada ja teha ekspertiise ning osutada teenuseid oma tegevusvaldkonnas vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale.
14. Instituudi kõrgem otsustuskogu on nõukogu;
14.1 nõukogu valimiste korra, liikmelisuse ja pädevuse sätestab instituudi põhimäärus.
[Muudetud – nõukogu 30.08.2011 määrus nr 6 – jõustumine 01.01.2012]
15. Instituudi tööd juhib direktor.
[Muudetud – nõukogu 29.10.2009 määrus nr 12 – jõustumine 31.10.2009]
15.1. [Kehtetu – nõukogu 29.10.2009 määrus nr 12 – jõustumine 31.10.2009]
15.2. [Kehtetu – nõukogu 29.10.2009 määrus nr 12 – jõustumine 31.10.2009]
15.3. [Kehtetu – nõukogu 29.10.2009 määrus nr 12 – jõustumine 31.10.2009]
16. Instituudi koosseisus võivad olla iseseisvate ülesannete täitmiseks vajalikud akadeemilise struktuuri ja tugistruktuuri üksused, mille tegevus vastab käesolevas põhikirjas sätestatud nõuetele.

II. 1.2. Teadus- ja arendusasutus
17. Teadus- ja arenduseasutuse tegevuse alused sätestab käesoleva põhikirja punkt 23.

II. 1.3. Keskus
18. Keskus on üldaineid õpetav ja/või teadustööd tegev akadeemiline struktuuriüksus, mis täidab oma põhimäärusega sätestatud ülesandeid terves ülikoolis. Keskus on iseseisev struktuuriüksus prorektori vastutusalas.
18.1. Keskuse tööd juhib keskuse juhataja, kelle valib ametisse Ülikooli nõukogu ja kellega sõlmib tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks õppeprorektor.
18.2. Keskuse põhimääruse kinnitab Ülikooli nõukogu.

II. 1.4. Kolledž
19. Kolledž on Ülikooli koosseisu kuuluv õppeasutus, mille ülesanded ja tegevuse alused on määratud tema põhimääruses.
[Muudetud – nõukogu 30.08.2011 määrus nr 6 – jõustumine 01.01.2012]

II. 1.5. Interdistsiplinaarne üksus
20. Ühe või mitme akadeemilise struktuuriüksuse nõukogu ettepanekul võib Ülikooli nõukogu asutada interdistsiplinaarseid üksusi, millel ei ole koosseisulisi ametikohti. Interdistsiplinaarne üksus koondab ühe nime alla mitmeid struktuuriüksusi hõlmava teadus- ja arendustegevuse ja/või õppetöö.
20.1 Interdistsiplinaarse üksuse eesmärgiks on algatada ja arendada interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust ja/või õppetööd ning leida selleks täiendavaid finantseerimisvõimalusi.
20.2. Interdistsiplinaarse üksuse tööd juhib juhataja. Juhataja ülesandeid täidab üksuse tegevusega seotud ühe akadeemilise struktuuriüksuse või tugistruktuuriüksuse töötaja, kelle nimetab rektor.
[Muudetud – nõukogu 29.03.2012 määrus nr 4 – jõustumine 02.04.2012]

20.3. Interdistsiplinaarse üksuse tegevuse alused ja korra sätestab Ülikooli nõukogu kinnitatud põhimäärus.

II. 2. TUGISTRUKTUUR
21. Tugistruktuuri kuuluvad raamatukogu, õppe-, teadus-, arendus-, haldus- ja finantstegevust korraldavad üksused ning teised üleülikoolilise tugifunktsiooniga üksused, mis tegutsevad neile antud õiguste ja kohustuste piires rektori käskkirjaga määratud eesmärgil ja ülesannete täitmiseks.
Tugistruktuuri üksuste juhid annavad oma tööst aru rektorile või tema poolt määratud isikule.
[Muudetud – nõukogu 30.08.2011 määrus nr 6 – jõustumine 01.01.2012]

II. 3. ÜLIKOOLI ASUTUS
22. Ülikooli asutus on struktuuriüksus, mis täidab iseseisvaid ülesandeid. Asutus tegutseb Ülikooli nõukogu poolt kinnitatud põhikirja alusel, teda finantseeritakse Ülikooli eelarve koosseisu kuuluva alaeelarve kaudu. Asutus võib olla nii akadeemilise kui ka tugistruktuuri üksus.
[Muudetud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

221. Ülikooli asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

[Lisatud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

22.1. Asutuse tööd juhib direktor. Direktor valitakse avaliku konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Ülikooli asutuse direktoriga sõlmib töölepingu rektor.
[Muudetud – nõukogu 29.10.2009 määrus nr 12 – jõustumine 31.10.2009]  
22.2. Asutuse juht annab oma tegevusest aru asutuse põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras.
[Muudetud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

 

II. 3.1. TEADUS- JA ARENDUSASUTUS
23. Teadus- ja arendusasutus on Ülikooli akadeemiline struktuuriüksus, mis kuulub registreerimisele riigi- ka kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras. Asutuse põhimääruse järgseks tegevuseks on teadus- ja arendustegevus. Asutus võib Ülikooli nõukogu kehtestatud korras viia läbi või korraldada õppetegevust.
Teadus- ja arendusasutus tegutseb teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, käesoleva põhikirja, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.
Teadus- ja arendusasutust juhib direktor, kelle valib teadus- ja arendusasutuse teadusnõukogu avaliku konkursi korras. Direktori nimetab ametisse Ülikooli rektor, kes sõlmib temaga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.
[Muudetud – nõukogu 30.08.2011 määrus nr 6 – jõustumine 01.01.2012]

III. JUHTIMINE
24. Ülikooli juhib rektor, kollegiaalne otsustuskogu on ülikooli nõukogu.

III. 1. ÜLIKOOLI NÕUKOGU
25. Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on Ülikooli nõukogu. Ülikooli nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, akadeemiline sekretär, rektori määratud isikud, akadeemilistest struktuuriüksustest valitud esindajad ja üliõpilasesinduse valitud üliõpilaskonna esindajad. Ülikooli nõukogu istungitel osalevad sõnaõigusega kuratooriumi volitatud esindaja ja rektori kutsel istungil osalevad isikud.
25.1. Nõukogu tööd juhib rektor, tema äraolekul, vastavalt rektori asendamise korrale, üks prorektoritest.
25.2. Nõukogu sekretär on Ülikooli akadeemiline sekretär. Nõukogu sekretäri asendamise korra määrab rektor.
26. Ülikooli nõukogu pädevus:
26.1. Nõukogu ainupädevuses on:
26.1.1. kinnitada Ülikooli põhikiri ja selle muudatused;
26.1.2. määrata Ülikooli akadeemiline struktuur;
26.1.3. kinnitada Ülikooli struktuuriüksuste põhimäärused, Ülikooli asutuste põhikirjad ning üliõpilaskonna põhikiri;

[Muudetud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

26.1.4. võtta vastu Ülikooli arengukavad ja kinnitada nendega kooskõlas olevad akadeemiliste struktuuriüksuste ja Ülikooli asutuste arengukavad ning esitada need teadmiseks haridus- ja teadusministrile;
26.1.5. kinnitada Ülikooli õppekavad;
26.1.6.kinnitada ühisõppekava ja heaks kiita ühisõppekava koostöölepingu sõlmimine;
26.1.7. kehtestada õppekorralduseeskiri;
26.1.8. kehtestada üliõpilaste vastuvõtutingimused ja –kord, sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse § 168 lõikele 3 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
26.1.9. kehtestada üliõpilaste Ülikoolist väljaarvamise tingimused ja kord;
26.1.10. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015];
26.1.11. kinnitada täiendusõppe valdkonnad, vorm ja kord;
26.1.12. kehtestada kraadide kaitsmise kord ja tingimused;
26.1.13. kehtestada Ülikooli valitsemise ning õppe- ja teadustegevuse üldised eeskirjad;
26.1.14. võtta vastu otsuseid vähemalt kaht struktuuriüksust puudutavates õppe- ja teadustegevuse üldküsimustes;
26.1.15. kehtestada õppejõudude, teadustöötajate ja doktorantide atesteerimise tingimused ja kord;
26.1.16. kehtestada õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord;
26.1.17. kehtestada korraliste õppejõudude ja teadustöötajate töölevõtu konkursi eeskirjad;
26.1.18. valida korralised professorid;
26.1.19. õigus anda emeriitprofessori ning emeriitdotsendi nimetusi;
26.1.20. õigus anda audoktori nimetus isikutele, kellel on silmapaistvad teadusliku ja pedagoogilise töö tulemused ning kes on andnud suure panuse Ülikooli tegevusega seotud valdkondade arengule;
26.1.21. autasustada teenetemedaliga isikuid, kes on andnud olulise panuse Ülikooli, Eesti majanduse ja kultuuri või kõrghariduse arengusse, ning anda välja teisi autasusid;
26.1.22. otsustada Ülikooli poolt loodavate juriidiliste isikute asutamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine;
26.1.23. kinnitada Ülikooli eelarve, finantsplaan ning majandusaasta aruanne;

[Muudetud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

26.1.24. kehtestada ülikooli astuva isiku õppekulude hüvitamise määr;
26.1.25. määrata varade summad, mida rektoril, prorektoril ja struktuuriüksuste juhtidel on õigus käsutada;
26.1.26. otsustada kinnisvara omandamine, võõrandamine ja piiratud asjaõigusega koormamine ning krediidi võtmine;
26.1.27. määrata vara, mille ülikool võib anda tähtajaliselt teise isiku kasutusse;
26.1.28. avaldada umbusaldust rektorile;
26.1.29. valida rektori kohusetäitja kuni uue rektori ametisse astumiseni;
26.1.30. kehtestada Ülikooli asutuse direktori töölevõtu konkursi tingimused ja kord;
[Lisatud – nõukogu 29.10.2009 määrus nr 12 – jõustumine 31.10.2009]

26.1.31. [Kehtetu – nõukogu 18.12.2014 määrus nr 1-5/23 – jõustumine 01.01.2015]


26.2. Nõukogu:
26.2.1. kuulab ära kuratooriumi ettepanekud;
26.2.2. otsustab rektori, Ülikooli nõukogu liikmete või instituutide nõukogude poolt seisukoha võtmiseks esitatud küsimusi;
26.2.3. kuulab ära rektori, prorektorite ja vajaduse korral instituutide direktorite, asutuste juhtide ja vastutusala direktorite aruanded;
26.2.4. otsustab teisi põhikirja ja seadustega või seaduse alusel tema pädevusse antud küsimusi.
26.3. Nõukogu võib lisaks punktis 26.1. nimetatutele võtta oma ainupädevusse ka teisi Ülikooli eesmärkidele ja ülesannetele vastavaid küsimusi, mis ei kuulu seaduse või Ülikooli põhikirja järgi kellegi teise pädevusse.
27. Nõukogu õigusaktid ja nende jõustumine.
27.1. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu määrusi ja otsuseid.
27.1.1. Nõukogu seisukoht, mis sisaldab üldisi eeskirju, vormistatakse määrusena, millele kirjutavad alla rektor, rektori puudumisel prorektor, ja ülikooli nõukogu sekretär ning see tehakse Ülikooli liikmeskonnale teatavaks Ülikooli dokumendiregistris hiljemalt nende allakirjutamise või sellele järgneva tööpäeva jooksul.
27.1.2. Nõukogu seisukoht üksikküsimustes vormistatakse otsusena, millele kirjutavad alla rektor, rektori puudumisel prorektor, ja nõukogu sekretär ning see tehakse teatavaks asjaosalistele hiljemalt allakirjutamise või sellele järgneva tööpäeva jooksul.
27.2. Ülikooli nõukogu otsused ja määrused jõustuvad nende teatavakstegemisest Ülikooli liikmeskonnale või asjaosalistele.
28. Ülikooli nõukogu seisukohaga mittenõustumise korral on rektoril ühekordse veto õigus: ta ei kirjuta määrusele või otsusele alla ja esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks nõukogu järgmisele istungile, kus tehtud otsus on lõplik. Rektor peab oma otsuse tegema hiljemalt 7 päeva jooksul pärast istungi toimumist.

III. 1.1. Ülikooli nõukogu moodustamine
29. Ülikooli nõukogu arvulise koosseisu ja akadeemilise struktuuriüksuse esindusnormi määrab rektor pärast ametisse asumist või Ülikooli akadeemilise struktuuri muutmist. Igal akadeemilisel struktuuriüksusel on Ülikooli nõukogus kuni neli esindajat. Üliõpilaste esindusnorm on 20% nõukogu koosseisust ning kõikide kõrgharidusastmete üliõpilased peavad olema esindatud vähemalt ühe üliõpilasega. Rektoril on õigus määrata oma volituste kehtivuse ajaks nõukogusse nimeliselt kuni 10% liikmetest.
30. Akadeemiliste struktuuriüksuste esindajad valitakse kaheks aastaks. Esindajad valib akadeemilise struktuuriüksuse nõukogu salajase hääletuse teel isikute hulgast, kes töötavad valitavatel ametikohtadel täistööajaga. Kandidaate võivad üles seada akadeemilised struktuuriüksused, mis tegutsevad oma põhikirja/põhimääruse alusel.
31. Ülikooli nõukogu liikme Ülikoolist lahkumisel, tema töölepingu lõpetamisel või esindamistähtaja möödumisel valib akadeemilise struktuuriüksuse nõukogu uue esindaja, kelle volitused hakkavad kehtima pärast nõukogu nimelise koosseisu kinnitamist.
32. Üliõpilasesindus valib oma esindajad Ülikooli nõukogusse salajase hääletuse teel üheks õppeaastaks.
33. Ülikooli nõukogu nimelise koosseisu kinnitab rektor hiljemalt uue õppeaasta alguseks.

III. 1.2. Ülikooli nõukogu tegevuse alused
34. Ülikooli nõukogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt nõukogus kinnitatud kodukorrale.
34.1. Ülikooli nõukogu kodukord sätestab nõukogu kokkukutsumise, päevakorra kinnitamise, küsimuste arutelu, hääletamise ja teiste küsimuste arutamise.
34.2. Istungid on korralised ja erakorralised. Nõukogu kokkukutsuja saadab istungi päevakorra ja ettevalmistatud materjalid välja hiljemalt 6 päeva enne nõukogu istungit.
34.2.1. Korralised istungid toimuvad vähemalt kuus korda õppeaastas nõukogu kinnitatud päevakorra alusel. Nõukogu korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, viimase äraolekul teda asendav prorektor.
34.2.2. Erakorralise istungi kutsub kokku rektor või nõukogu 1/4 koosseisu nõudmisel nõukogu sekretär.
35. Ülikooli nõukogu on otsustusvõimeline, kui otsustamisel on kohal üle poole nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Otsus võetakse vastu, kui selle poolt on hääletanud üle poole istungil kohal olnud liikmetest, juhul kui seadus või käesolev põhikiri ei näe ette teisiti.
36. Nõukogu istungeid protokollib Ülikooli nõukogu sekretär, nõukogu protokollid vormistatakse hiljemalt 7 päeva jooksul pärast istungi toimumist. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja nõukogu sekretär.
37.Ülikooli nõukogu moodustab alalised komisjonid: akadeemilise, õppe-, teadus- ja arendus- ning eelarvekomisjoni ja muud komisjonid. Alalised komisjonid valitakse õppeaasta esimesel istungil ja kinnitatakse üheks õppeaastaks. Nõukogu võib komisjoni esimehe ettepanekul alalise komisjoni koosseisu muuta. Alalised komisjonid on 7-liikmelised. Akadeemilisse komisjoni võivad kuuluda ainult korralised professorid, ülejäänud komisjonides peab olema vähemalt üks üliõpilane. Komisjoni esimehed nimetab rektor prorektorite hulgast.
Komisjoni hääleõiguslikest liikmetest peavad vähemalt 2/3 olema nõukogu liikmed. Nõukogu liige, v.a prorektor, võib olla ainult ühe komisjoni liige. Komisjoni töösse võib kaasata eksperte, kes ei ole komisjoni liikmed.
37.1. Akadeemilise komisjoni tegevusvaldkonda kuuluvad õppejõudude ja teadustöötajate ametinõuete, korraliseks professoriks kandideerimise, aunimetuste andmise, akadeemilise eetika ja tavadega seotud küsimused.
37.2. Õppekomisjoni tegevusvaldkonda kuuluvad üliõpilaste vastuvõttu, õppekorraldust, õppekavasid, täiendõpet ja muud õppetööd puudutavad küsimused.
37.3. Teadus- ja arenduskomisjoni tegevusvaldkonda kuuluvad arengukava, struktuurimuudatuste, välissuhete, teadustöö korralduse ja Ülikooli üldise arenguga seotud muud küsimused.
37.4. Eelarvekomisjoni tegevusvaldkonda kuuluvad eelarve koostamise põhimõtete, eelarve täitmisega seonduvad ja teised finantsmajanduslikud küsimused.
38. Komisjonid arutavad vastavalt pädevusele oma tegevusvaldkonna olulisemaid küsimusi ja valmistavad neid ette nõukogus arutamiseks, avaldavad seisukohti ja annavad arvamusi nõukogu päevakorras olevate küsimuste kohta, teevad ettepanekuid rektorile ja Ülikooli nõukogule. Kui nõukogu päevakorras olevat alalise komisjoni tegevusvaldkonna küsimust pole komisjoni istungil arutatud, on komisjoni esimehel õigus taotleda küsimuse edasilükkamist nõukogu järgmisele istungile. Alaliste ja teiste Ülikooli nõukogu poolt moodustatud komisjonide töökorralduse määrab Ülikooli asjaajamiseeskiri.

III. 2. REKTOR
39. Ülikooli juhib rektor, kes teostab kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu. Rektor vastutab Ülikooli üldseisundi ja arengu eest ning annab aru Ülikooli nõukogule ja seaduses sätestatud institutsioonidele.
39.1. Rektori ametitunnus on rektori ametiraha.
39.2. Rektori äraolekul täidab rektori kohuseid prorektor, kellele on tehtud ülesandeks asendada rektorit vastavalt rektori asendamise korrale.
40. Rektor:
40.1. esindab Ülikooli ja tegutseb Ülikooli nimel põhikirjas sätestatud õiguste ulatuses erivolitusteta;
40.2. esindab Ülikooli kui tööandjat;
40.3. on Ülikooli nõukogu ja valitsuse esimees;
40.4. tagab Ülikooli nõukogu määruste ja otsuste täitmise;
40.5. määrab Ülikooli nõukogu arvulise koosseisu ja nimetab kuni 10% nõukogu liikmetest;
40.6. moodustab Ülikooli valitsuse ning määrab selle tegevuse alused ja korra;
40.7. kinnitab Ülikooli sisekorra-, asjaajamise ja raamatupidamise sise-eeskirjad;
40.8. määrab prorektorite ja vastutusala direktorite arvu ning tegevusvaldkonnad;
40.9. nimetab ametisse prorektorid, sõlmib nendega kuni viieks aastaks töölepingud;

40.91. kehtestab instituudi direktori töölevõtu konkursi tingimused ja korra;

[Lisatud – nõukogu 18.12.2014 määrus nr 1-5/23 – jõustumine 01.01.2015]

40.10. nimetab ametisse vastutusala direktorid;
40.11. määrab rektori asendamise korra;
40.12. annab Ülikooli-sisese töö korraldamiseks korraldusi ja käskkirju;
40.13. tunnistab kehtetuks korralduse, mis on vastuolus seaduse või muude õigusaktidega, või saadab selle korralduse välja andnud isikule kehtetuks tunnistamiseks;
40.14. tagab Ülikooli eelarve ning majandusaasta aruande koostamise ja esitab need Ülikooli nõukogule kinnitamiseks;
40.15. lahendab Ülikooli teisi üldküsimusi ning põhikirjaga, seadusega või seaduse alusel tema pädevusse antud küsimusi.
41. Rektori valimised on korralised ja erakorralised. Rektori valib viieks aastaks Ülikooli rektori valimiskogu salajasel hääletusel. Valimiskogu liikmeteks on kõik Ülikooli nõukogu liikmed, kõikide akadeemiliste struktuuriüksuste nõukogude liikmed, kõik Ülikooli korralised professorid, dotsendid, juhtivteadurid, vanemteadurid ning üliõpilasesinduse poolt valitud üliõpilaste esindajad.
Ülikooli rektori valimiskogu koosseisust moodustavad üliõpilaste esindajad ühe viiendiku, seal hulgas Ülikooli nõukogu ja akadeemiliste struktuuriüksuste nõukogude liikmed ning üliõpilasesinduse poolt valitud üliõpilasesindajad.
42. Ülikooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale.
43. Valimisi korraldab 5-liikmeline valimiskomisjon.
43.1. Korralisteks valimisteks moodustab Ülikooli nõukogu hiljemalt kuus kuud enne ametis oleva rektori volituste lõppemist valimiskomisjoni ja määrab selle esimehe. Valimiskomisjoni esimees kuulutab Ülikooli nõukogu nimel valimised avalikult välja viis kuud enne ametis oleva rektori volituste lõppemist vähemalt kolmes Eesti suuremas päevalehes. Korralised valimised toimuvad vastavalt rektori valimise reglemendile, mille kinnitab Ülikooli nõukogu hiljemalt kuus kuud enne ametis oleva rektori volituste lõppemist.
43.2. Erakorraliste valimiste korraldamiseks moodustab Ülikooli nõukogu hiljemalt 10. päeval pärast rektori töökohustustest vabastamise päeva valimiskomisjoni ja määrab selle esimehe. Valimiskomisjoni esimees kuulutab Ülikooli nõukogu nimel valimised avalikult välja hiljemalt kolm kuud enne põhikirja punktis 45.2 nimetatud päeva.
Erakorralised valimised korraldatakse vastavalt rektori erakorralise valimise reglemendile, mille kinnitab Ülikooli nõukogu hiljemalt kaks kuud enne erakorralisi valimisi.
44. Kandidaate võivad valimiskomisjonile esitada akadeemiliste struktuuriüksuste nõukogud, üliõpilasesindus, avalik-õiguslike ülikoolide ja Eesti teadusasutuste nõukogud, Ülikooli ametis olev rektor ja endised rektorid. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek.
45. Valimiste tähtajad:
45.1. Korralised valimised toimuvad hiljemalt kolm kuud enne ametis oleva rektori volituste lõppemist.
45.2. Erakorralised valimised toimuvad rektori ennetähtaegse vabastamise korral põhikirja punktis 49 nimetatud juhul ning muudel seaduses ettenähtud juhtudel hiljemalt neli kuud pärast rektori töökohustustest vabastamist.
46. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu hääleõiguslikest liikmetest.
47. Rektor astub ametisse ametivande andmisega Ülikooli nõukogu ees.
48. Ülikooli nõukogu vanim liige sõlmib Ülikooli nimel rektoriga kuni viieks aastaks lepingu, millega määratakse kindlaks rektori õigused ja kohustused, rektorile makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused. Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.

[Muudetud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]


49. Rektori vabastab enne lepingutähtaja möödumist ametist Ülikooli nõukogu:
49.1. umbusalduse avaldamisega;
49.2. muudel seaduses ettenähtud juhtudel.
50. Umbusaldust võib avaldada juhul, kui rektor on süüliselt rikkunud seadust või põhikirja või ei tule toime töökohustuste täitmisega.
51. Umbusalduse küsimuse võivad Ülikooli nõukogu ees tõstatada ühiselt vähemalt kolme akadeemilise struktuuriüksuse nõukogud.
52. Küsimuse arutamiseks valib Ülikooli nõukogu ajutise esimehe.
53. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletusel. Umbusaldamise poolt peab olema hääletanud vähemalt 2/3 nõukogu koosseisu liikmetest.
54. [Kehtetu – nõukogu 29.10.2009 määrus nr 12 – jõustumine 31.10.2009]
55. Rektori volitused lõpevad lepingutähtaja möödumise päeval, omal soovil ametist tagasiastumise päeval või ametist enne lepingutähtaja möödumist vabastamise päeval. Rektori ennetähtaegse ametist vabastamise korral täidab rektori kohustusi kuni rektori kohusetäitja valimiseni prorektor, kes vastavalt rektori asendamise korrale on rektori esimene asendaja. Prorektor kui rektori esimene asendaja esindab Ülikooli erivolituseta.

[Muudetud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

56. Rektori ennetähtaegse vabastamise korral täidab rektori kohustusi kuni uue rektori ametisse astumiseni rektori kohusetäitja.
56.1. Rektori kohusetäitja valitakse salajase hääletuse teel Ülikooli nõukogu esimesel istungil, mis toimub pärast rektori ennetähtaegset vabastamist. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole Ülikooli nõukogu koosseisu liikmetest. Rektori kohusetäitjaga sõlmib Ülikooli nõukogu vanim liige lepingu kuni uue rektori ametisse astumiseni. Leping sõlmitakse Ülikooli nõukogu esimesel istungil pärast erakorralisi valimisi. Rektori kohusetäitja esindab Ülikooli erivolituseta.

[Muudetud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

56.2. Rektori kohusetäitja ennetähtaegsel vabastamisel põhikirja punktis 49 toodud alustel kohaldatakse põhikirja punkti 56.1.
57. Rektoriks valitud isiku tööleping peatatakse rektoriks oleku ajaks ja tal on õigus jätkata pärast rektoriametist vabastamist töötamist endisel ametikohal Ülikoolis.

III. 3. PROREKTOR
58. Prorektor:
58.1. juhib rektori poolt määratud akadeemilisi tegevusvaldkondi ning koordineerib oma vastutusala struktuuriüksuste tööd;
58.2. vastutab oma tegevusvaldkonna arengu eest ning annab aru rektorile ja nõukogule;
58.3. esindab Ülikooli rektorilt saadud volituste alusel suhetes kolmandate isikutega ning annab oma vastutusala piires korraldusi;
58.4. asendab rektorit või teisi prorektoreid vastavalt rektori asendamise korrale.
59. Prorektori nimetab ametisse, sõlmib temaga määratud ajaks töölepingu ning vabastab ametist rektor. Prorektoriga sõlmitakse tööleping rektori volituste ajaks. Prorektori tööleping senisel ametikohal Ülikoolis peatatakse prorektoriks oleku ajaks ja tal on õigus prorektori volituste lõppemisel jätkata töötamist endisel ametikohal Ülikoolis.

III. 4. VASTUTUSALA DIREKTOR
60. Vastutusala direktor:
60.1. juhib rektori poolt määratud tugistruktuuri tegevusvaldkonda ja vastava valdkonnaga seotud struktuuriüksusi;
60.2. vastutab oma tegevusvaldkonna arengu ja struktuuriüksuste seisundi eest ning annab aru rektorile.
60.3. Vastutusala direktori määrab ametisse, sõlmib temaga töölepingu ja vabastab ametist rektor.

III. 5. VALITSUS
61. Ülikooli valitsus on rektori moodustatud operatiivse juhtimise organ.
61.1. Valitsuse moodustab ja selle tegevuse alused ning korra määrab rektor oma käskkirjaga.
61.2. Valitsuse esimees on rektor, liikmed on prorektorid, Ülikooli instituutide direktorid ja üliõpilasesinduse esimees ning rektori määratud hääle- ja/või sõnaõigusega liikmed.
61.3. Valitsuse seisukohad ja otsused on rektorile ja Ülikooli nõukogule soovituslikud.

IV. ÕPPEKORRALDUS
62. Õppetegevust reguleerivad õppekorralduseeskiri, kraadide kaitsmise tingimused ja kord ning muud Ülikoolis õppekorraldust reguleerivad eeskirjad, mille on kehtestanud Ülikooli, instituudi või kolledži nõukogu.

[Muudetud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

62.1. Õppekorralduseeskiri sätestab:
62.1.1. õppetegevuse alused, sh õppija staatuse ja õppevormid;
62.1.2. täis- ning osakoormusega õppe üldnõuded;
62.1.3. õppejõudude ja üliõpilaste õppetööga seonduvad õigused ja kohustused;
62.1.4. üliõpilaste immatrikuleerimise, eksmatrikuleerimise, reimmatrikuleerimise ja akadeemilise puhkuse taotlemise korra;
62.1.5. eksamite ja arvestuste sooritamise, lõputööde kaitsmise ning lõpueksamite sooritamise korra ja muud õppetööga seotud üldreeglid.
62.2. Kraadide kaitsmise tingimused ja kord sätestab muuhulgas bakalaureuse-, magistri- ning bakalaureuse- ja magistriastme integreeritud õppekaval põhineva õppe lõpetajale antavate akadeemiliste kraadide ning doktoritööde kaitsmise tingimused ja korra.
63. Õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad, mis on kinnitatud Ülikooli nõukogus ja kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi. Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks õppe eesmärgid, nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, nende lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused.
64. Vastuvõtueeskiri sätestab rakenduskõrghariduse, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe vastuvõtutingimused ja -korra. Vastuvõtueeskirja kehtestab Ülikooli nõukogu, lähtudes akadeemiliste struktuuriüksuste ettepanekutest.
65. Ülikooli nõukogu teeb haridus- ja teadusministrile ettepaneku riikliku koolitustellimuse õppekohtade arvu ja rahastamise kohta. Riikliku koolitustellimuse täitmiseks sõlmitakse Ülikooli, ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel kolmeks aastaks haldusleping. Halduslepingu lisana sõlmitakse tulemusleping. Nimetatud lepingud sõlmitakse ülikooliseaduses ette nähtud mahus ja korras.
66. Ülikool võib lisaks riiklikule koolitustellimusele luua riikliku koolitustellimuse väliseid õppekohti, mille kulud katab tellija. Tasumäärad kinnitab Ülikooli nõukogu.

V. ÜLIKOOLI LIIKMESKOND
67. Ülikooli liikmeskonna moodustavad Ülikooli töötajad, üliõpilased, emeriitprofessorid, emeriitdotsendid ning teised õigusaktides nimetatud isikud.
[Muudetud – nõukogu 29.10.2009 määrus nr 12 – jõustumine 31.10.2009]

V. 1. ÜLIKOOLI TÖÖTAJAD
68. Ülikooli töötajad on Ülikoolis töölepingu alusel töötavad õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad.
V. 1. 1. Õppejõud ja teadustöötajad
69. Ülikooli õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad. Õppejõud jagunevad korralisteks õppejõududeks ja külalisõppejõududeks.
70. Ülikooli teadustöötajate ametikohad on nooremteaduri, teaduri, vanemteaduri ja juhtivteaduri ametikoht.
Ülikooli rektor ja prorektorid ning Ülikooli teadus- ja arendusasutuste juhid loetakse teadustöötajateks kui nad osalevad teadusteema või uurimisprojekti täitmises.
Ülikooli teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises. Muude teadusasutuste töötajad ning teised nõutavat kvalifikatsiooni omavad isikud osalevad magistri- ja doktoriõppe läbiviimises Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.
[Muudetud – nõukogu 30.08.2011 määrus nr 6 – jõustumine 01.01.2012]
71. Korraline õppejõud ja teadustöötaja valitakse ametisse konkursi korras.
[Muudetud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
71`. [Kehtetu – nõukogu 29.11.2012 määrus nr 10 – jõustumine 07.12.2012]
72. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

72.1. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

72.2. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

72.3. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

73. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

74. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

75. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

76. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

77. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

 

V. 1. 1. 1. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
78. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

79. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

80. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

V. 1.1.2. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
81. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
82. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

V. 1.1.3. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
83. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
84. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
85. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

V. 1.1.4. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
86. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
V. 1.1.5. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
87. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

V. 1.1.6. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
88. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
89. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
89.1. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
89.2. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
89.3. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

V.1.1.7. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
 

V. 2. ÜLIÕPILASED
90. Üliõpilane on isik, kes on vastu võetud ülikooli rakenduskõrghariduse; bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe täis- või osakoormusega õppesse.
91. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
91.1. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
91.2. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
91.3. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
91.4. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
91.5. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
91.6. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
91.7. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
91.8. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
91.9. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
91.10. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
91.11. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
91.12. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
92. [Kehtetu – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]
93. Ülikooli üliõpilased moodustavad üliõpilaskonna.
94. Üliõpilaskond on institutsioon, mis teostab üliõpilaste õigust omavalitsusele - otsustada ja korraldada iseseisvalt kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega üliõpilaselu küsimusi lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
95. Üliõpilaskonnal on põhikiri.

[Muudetud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

96. Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus.
96.1. Üliõpilasesindus ja tema poolt üliõpilaskonna põhikirja alusel moodustatud üliõpilaskonna täitevorganid esindavad üliõpilaskonda suhetes ülikooliga, Eesti ja rahvusvaheliste ühenduste, asutuste ja isikutega.
96.2. Üliõpilasesindus käsutab iseseisvalt Ülikooli eelarves ette nähtud vahendeid üliõpilasomavalitsuse teostamiseks seadustest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks, tehes seda rektori antud volituse alusel ja üliõpilaskonna kehtestatud korras.

VI. VARA JA FINANTSEERIMINE
97. Ülikool on oma vara omanik, kes valdab, kasutab ja käsutab oma vara Eesti Vabariigi seadustes, käesolevas põhikirjas ning Ülikooli nõukogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
98. Kinnisvara omandamise, võõrandamise või koormamise piiratud asjaõiguse või hoonestusõigusega otsustab Ülikooli nõukogu.
99. Ülikool omandab vallasvara rektori, prorektori, struktuuriüksuse juhi või teiste isikute otsusel, kellel on rahaliste vahendite käsutamise õigus, tehes seda nende käsutuses olevate vahendite ulatuses.
100. Ülikooli vara valduse muutmise otsustab rektor struktuuriüksuse ettepanekul. Kui struktuuriüksus ei ole nõus tema valduses oleva vara üleandmisega teisele valdajale, otsustab küsimuse Ülikooli nõukogu.
101. Ülikooli vara valduse üleandmisel teistele isikutele on Ülikooli struktuuriüksustel eesõigus taotleda nimetatud vara üleandmist enda valdusse.
102. Ülikool võõrandab vara, mis ei ole tarvilik Ülikooli eesmärgi saavutamiseks, juhindudes põhimõttest suurendada kasu, mida Ülikool võib neist toimingutest või tehingutest saada , vältides kahju ning tagades, et varadega seostatavad tehingud on kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvad ja kontrollitavad.
103. Varade summad, mida Ülikooli rektoril, prorektoritel ja struktuuriüksuste juhtidel on õigus käsutada, määrab Ülikooli nõukogu.
104. Ülikool võib anda tähtajaliselt teise isiku kasutusse ainult sellist oma vara, mis on Ülikooli nõukogu otsuse alusel vajalik Ülikooli eesmärgi saavutamiseks, kuid mida ajutiselt ei ole võimalik või otstarbekas selleks kasutada. Ülikooli kinnisvara võib üürile anda kuni 15 aastaks, vallasvara kuni 10 aastaks. Üürile andmise õigus on rektoril või rektori volitatud isikul.
105. Ülikoolil on õigus osutada teistele isikutele oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid, millest saadud tulud lähevad ülikooli eelarvesse ja mida kasutatakse vastavalt Ülikooli nõukogus kehtestatud korrale.
106. Ülikooli finantseerimine toimub riigieelarvest eraldatud raha, õppekulude hüvitamisest laekunud raha, teadus- ja arendustegevusest saadud tulude, Ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste eest laekuva raha ning muude tulude arvelt.
107. Ülikooli kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve.

VII. JÄRELEVALVE, ARUANDLUS JA KONTROLL
108. Haldusjärelevalvet Ülikooli tegevuse õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium, kellel on õigus kaasata haldusjärelevalve teostamisele eksperte.

[Muudetud – nõukogu 27.11.2014 määrus nr 1-5/16 – jõustumine 01.01.2015]

109. Haridus- ja teadusministril on õigus peatada rektori ning Ülikooli nõukogu ebaseaduslike aktide kehtivus ja nõuda nende muutmist. Vaidluse korral lahendab küsimuse kohus.
110. Ülikool annab oma tegevusest aru ja esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande seaduses sätestatud mahus ja korras.
111. Sihtfinantseeringute kulutamise aruande esitab Ülikool finantseerija nõudel.
112. Ülikooli struktuuriüksuste aruandlus toimub õigusaktides kehtestatud korras.

VIII. PÕHIKIRJA RAKENDAMINE
113. Ülikooli struktuuriüksuste põhikirjad ja põhimäärused ning põhikirjas nimetatud eeskirjad ja korrad viiakse Ülikooli põhikirjaga vastavusse 2 kuu jooksul, arvates käesoleva põhikirja või selle muudatuste jõustumisest. Enne põhikirja jõustumist valitud isikud ja otsustuskogud tegutsevad valimisperioodi lõpuni, kui käesolev põhikiri ei sätesta teisiti.
114. Ülikooli põhikirja V peatüki punktides 1.1.1. kuni 1.1.3. esitatud nõudeid õppejõudude kohta kohaldatakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist toimuvatel õppejõudude valimistel. Enne 2009. aasta 1. jaanuari õppejõududega sõlmitud töölepingud kehtivad kuni töölepingus määratud tähtaja lõpuni.
115. Käesoleva põhikirja punkti 71 viimases lauses sätestatut, punkti 71` ja V.1.1.7. kohaldatakse alates 2012. aasta 1. jaanuarist Ülikooli immatrikuleeritud doktorantidele.
[Lisatud – nõukogu 30.08.2011 määrus nr 6 – jõustumine 01.01.2012]



/allkiri/
Mait Klaassen                                                                                         /allkiri/
Rektor                                                                                                    Lea Michelson
                                                                                                               Akadeemiline sekretär