Eesti Maaülikooli Aasta Tegu

Aasta Tegu on tunnustus, mille pälvib Eesti Maaülikooliga seotud projekt, asutus, tegu või sündmus, mis antud aastal on loonud erilist väärtust või jäänud muidu positiivselt silma. Aasta Teo valib rektor.

Aasta Tegu 2004 

Tehnoloogia arenduskeskuste riikliku programmi projekt “Tervislike Piimatoodete Biotehnoloogia Arenduskeskus“.

Piima kui tervisliku asendamatu toiduaine ja kõrgväärtusliku biotoorme biotehnoloogiliste tootmis- ja töötlemisvõimaluste uurimine ning uute toodete ja tehnoloogiate arendamise kavandamine Tervisliku Piima Biotehnoloogia OÜ raames on aidanud kaasa koostöö edendamisele ettevõtetega ja toonud au Eesti Põllumajandusülikoolile.

Aasta Tegu 2005

Võrtsjärve Sihtasutuse ja Ülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse koostööprojekt järvemuuseum.

Võimalus näha akvaariumides ujumas Eesti järvede ja jõgede kalu – see on tähtis meie õppetöös ja turismiretkede korraldamisel. Järvemuuseum on tähtis kogu Eestile.

Aasta Tegu 2006

Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse üliõpilaste selts Talveakadeemiate ja Suveakadeemia ning projekti „Õpi õues” läbiviimise eest.

Aasta Tegu 2007 

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Rõhu katsekeskuse, iluaia ja tervendava aia projekteerimise ja arendamise eest. 

Aasta Tegu 2008

Eesti Maaülikooli tudengiseltsid ühisprojekti  „Oma Kodu” loomise eest.

Tudengiseltside ühisruumide kujundamisel ja remontimisel juhtisid vägesid metsaüliõpilaste seltsi eelmine esimees Mikk Link, keskkonnaüliõpilaste seltsi eelmine esimees Elen Peetsmann ja  Kerda Kübarsepp maastikuarhitektuuriüliõpilaste seltsist. Tänaseks on nad kõik vilistlased. Mikk õpib Rootsis magistrantuuris, Kerda Kopenhageni ülikoolis magistrantuuris ja Elen töötab maaülikooli mahekeskuses. Seltse veavad edasi nende nooremad koolikaaslased.

Aasta Tegu 2009

Eesti Maaülikooli vilistlaste kokkutulek

Kokkutuleku korraldajaks oli Eesti Maaülikooli vilistlaskogu juhatus. Suurima vaeva nägijateks olid juhatuse esimees Jaan Õunapuu ning liikmed Külli Annamaa ja Anu Hellenurme. Suurüritus õnnestus tänu aasta jooksul tehtud hästi toimivale meeskonnatööle. On taasloodud tugevam side maaülikooli vilistlastega.

Aasta Tegu 2010 

Eesti Maaülikooli üliõpilaste võistlustöö „Ajas muutuv vanaema lillepeenar“ Tallinna lillefestivalil 2010. aasta suvel.

Aianduse eriala magistrandid Karin Kapp, Helen Hendrikson, Reelika Rätsep ja maastikuarhitektuuri eriala üliõpilane Anu Kägu on andnud oma aiakujundusega võimaluse reisida ajas ja märgata muutusi aianduses. Juhendaja aianduse lektor Ele Vool.

Aasta Tegu 2011 

Linnu- ja karusloomakasvatuse teadlane emeriitprofessor Harald Tikk on tunnistatud Eesti Maaülikooli 60. juubeliaastal maaülikooli ajastu inimeseks, kes on alustanud 1950. a õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli põllumajandusteaduskonnas, jätkanud 1951. a Eesti Põllumajandusakadeemia zootehnika teaduskonnas, teinud läbi  õppejõu-teadlase karjääriredeli kõik astmed ja on täna oma teadusvaldkonnas aktiivselt tegutsev emeriitprofessor.

Aasta Tegu 2012

2011. aastast edukalt käivitunud projekt „Elus teadus“, mille raames doktorandid populariseerivad koolinoortele teadustegevust ning tutvustavad Eesti Maaülikooli.

Aasta Tegu 2013

Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Reproduktiivmeditsiini Tehnoloogiate Arenduskeskuse teadlaste ühisprojekt, mille raames 

sündis Eesti esimene transgeenne lehmvasikas, kelle genoomis on inimese kasvuhormooni geen.

Aasta tegu 2014

Eesti Maaülikooli üliõpilaste korraldatud „Tudengimess“ ülikooli huvipooli ühendava silla loomise eest.

Aasta tegu 2015

SMEAR Estonia Jaam (Station for Measuring Ecosystem-Atmosphere Relations).
Koordinaator Eesti Maaülikoolis vanemteadur Steffen Manfred Noe

Aasta tegu 2016

Laureaadiks nimetati Tehnikainstituut, kes on läbi rahvusvahelise suhtluse intensiivistanud oma teadus- ja uurimistöid olulistes eluvaldkondades nagu energeetika, säästev ja bioenergeetika, ergonoomika. Instituudi aasta suursündmuseks koostöös taastuvenergia keskuse ja Eesti Maaviljeluse Instituudiga oli rahvusvaheline konverents „Biosystems Engineering“, kus 11 riigi esindajad arutlesid ühiskonna jätkusuutliku arengu teemal.