Lodjasõit Järvseljale

4. juunil viis lodjaseltsi lodi Jõmmu Eesti Maaülikooli metsateadlased ja -üliõpilased Järvselja metsa. Selle sümboolse lodjaretkega meenutati emakeelse metsandusliku kõrghariduse algaastaid sada aastat tagasi.

Just nii sõitsid sajandi eest Tartu Ülikooli metsaosakonna toonased metsandustudengid ja -õppejõud Kastre-Peravalla metsadesse õppepraktikatele. Sõit algas Tartust ja kulges mööda Emajõge allavoolu, Ahja jõest üles välja Ahijärvele. Sealt edasi suunduti juba jalgsi läbi metsa ligemale 12 kilomeetri kaugusel asuvasse metskonna keskusesse. Rohkem kui kuupikkuse praktika jooksul vahepeal Tartus ei käidud ning linna tagasisõit toimus praktikate lõppedes samuti mööda veeteed. Karmid tingimused praktika ajal ning ka Järvselja rohked parmud ja sääsed selekteerisid välja need, kellele sobis metsamehe raske kuid väärikas amet. Siiski pidas metsaosakonnale alusepanija ja õppemetskonna rajamise algataja professor Andres Mathiesen just seda parimaks õppepraktikate ja metsanduslike katsetööde läbiviimise paigaks. Ning see valik on ennast igati õigustanud.  

Mitmekesise ja omanäolise metsa ning pikaaegsete metsade majandamise traditsioonide poolest oli Järvselja ehk tolleaegse nimega Kastre-Peravald tuntud juba varem. Nendes Kastre mõisale kuulunud metsades oli juba 19. sajandi lõpukümnenditel läbi viidud ulatuslikud metsakuivendustööd, mis äratasid tähelepanu kogu tolleaegses Tsaari-Venemaal. Järvselja oli ka koht, kus moodustati 1924. aastal Eesti esimene metsakaitseala ehk nn Järvselja looduskaitse-kvartal, mis on tänapäeval tuntud ka kui ürg- ehk põlismets. Järvselja metsades on säilinud mitmeid pärandkultuuri- ja metsakatseobjektid ning rohked loodusväärsused. Täna ei vaja Järvselja kant metsandusega seotud inimestele ning paljudele loodushuvilistele enam pikemat tutvustamist. Järvselja on metsa mõttes üks uuritumaid paiku maailmas, väga oluline katsebaas nii teadlastele kui mitme ülikooli tudengitele, ühtlasi koduks rohketele eksoot-puuliikidele ja mitmetele Eesti kõige kõrgematele puudele omast liigist.

Neljapäeva hommikul kell 8 alustas lodi teekonda Järvselja suunas. Reisi vältel tulid jutuks nii ajalooline vaade kui ka paljud teised teemad, mis seotud metsandusega täna. Ahijärvelt suunduti Järvseljale. Seal liitusid retkelistega õppejõud, üliõpilased, rektor Mait Klaassen ning teisedki metsasõbrad ning ühiselt istutati maha juubelimets.

 

Maaülikool kinkis metsandushariduse 100 aasta juubeli puhul Tartu ülikoolile ja linnale sületäie puid

Intervjuu: Lodjaretk akadeemilise metsandushariduse aastapäevaks

Ajaloolise lodjasõidu fotod 

 

Teekonda jäädvustas Martin Vool: