ÜLIKOOLI NÕUKOGU MÄÄRUS


Tartu 29. mai 2014 nr 1-5/8

 

Doktorikraadi taotlemise ja kaitsmise tingimused ning kord Eesti Maaülikoolis 

Vastu võetud ülikooliseaduse paragrahvi 14 lõike 3 punkti 5, paragrahvi 31 lõike 1 ja Eesti Maaülikooli põhikirja punkti 26.1.12 alusel.

I REGULEERIMISALA

1. Eesti Maaülikooli doktorikraadi taotlemise ja kaitsmise tingimused ning kord (edaspidi „kord”) sätestab doktorikraadi taotlemise ja kaitsmise tingimused ning korra, sealhulgas doktoritööde kaitsmiskomisjonide (edaspidi „kaitsmiskomisjon”) tegevuse alused ja nõuded doktoritööle Eesti Maaülikoolis (edaspidi „ülikool”).

II DOKTORIKRAADI NIMETUS

2. Doktoriõppe lõpetajale antakse doktorikraad. Doktorikraad on teaduskraad, mille nimetus on „filosoofiadoktor” (Doctor of Philosophy; PhD). Sellele lisatakse õppekava nimetus ja kitsam õppekavajärgne eriala sulgudes.

III DOKTORIKRAADI TAOTLEMISE ÜLDNÕUDED

3. Doktorikraadi taotlejal peab olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
4. Isik võib taotleda doktorikraadi, kui ta on täitnud doktoriõppekava, st sooritanud kõik õppekavasse kuuluvad õppeained ja koostanud doktoritöö.
5. Õppekava täitmisel võib ülikool arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust ülikooli nõukogu kehtestatud määruse kohaselt.

IV DOKTORIKRAADI ANDMINE

6. Doktorikraad antakse ülikooli nõukogus kinnitatud ja Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppekava, sealhulgas ühisõppekava alusel.
7. Doktorikraade annavad ülikooli nõukogu moodustatud doktoritöö kaitsmiskomisjonid. Kaitsmiskomisjonid moodustatakse õppekavati. Ühisõppekava lõpetamisel annab doktorikraadi ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud korras moodustatud kaitsmiskomisjon. Ühisõppekava koostöölepingu alusel kaitstavate doktoritööde kaitsmise protseduurireeglid ja doktoritööde publitseerimise kord lepitakse kokku vastavas partneritevahelises lepingus.

V DOKTORANDI JUHENDAMISE JA OPONEERIMISE ÕIGUS

8. Doktoranti võib juhendada isik, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja kes vastab ülikooli professori, dotsendi, vanemteaduri või juhtivteaduri ametinõuetele.
9. Doktorandil võib olla mitu juhendajat, kuid põhijuhendaja peab olema ülikooli töötaja. Doktorandi põhijuhendaja on eelneval õppeaastal toimunud doktorantide juhendajate konkursi edukalt läbinud isik, kes vastab punktis 9 nimetatud tingimustele. Doktorantide juhendajate konkursi tingimused ja kord määratakse rektori käskkirjaga.
10. Doktorandi juhendaja(d), sh kaasjuhendaja(d) kinnitatakse õppeprorektori korraldusega doktorandi immatrikuleerimisel doktorandi avalduse ja instituudi vastuvõtukomisjoni otsuse alusel. Juhendaja(te) muutmine, sh kaasjuhendaja(te) lisamine õpingute jooksul vormistatakse õppeprorektori korraldusega instituudi nõukogu ettepanekul.
11. Doktoritöö teema koos doktorandi individuaalplaaniga kinnitab instituudi nõukogu pärast doktorandi immatrikuleerimist.
12. Doktoritöö oponendiks on doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga isik väljastpoolt ülikooli, kus töö on valminud, üldjuhul väljastpoolt Eestit. Oponendil peab olema kaitsmisele tulevale doktoritööle vastava teadusvaldkonna pädevus.


VI DOKTORITÖÖ KAITSMISKOMISJON

13. Kaitsmiskomisjoni kuulub vähemalt kolm doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga liiget, sh üldjuhul vähemalt üks liige väljastpoolt ülikooli.
14. Ettepaneku kaitsmiskomisjoni koosseisu ja esimehe määramise kohta teeb ülikooli nõukogule õppeprorektor.
15. Iga konkreetse doktoritöö kaitsmisel võib kaitsmiskomisjoni koosseisu täiendada lisaliikmetega, kellel on doktoritööga seotud valdkonnas doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja vastava teadusvaldkonna pädevus. Koosseisu täiendamise otsuse teeb kaitsmiskomisjon.
16. Kaitsmiskomisjoni lisaliikmed on üldjuhul väljastpoolt instituuti, kus töötab doktorandi juhendaja. Komisjoni lisaliikmeks ei määrata doktorandi juhendajat. Doktoritöö oponent võib olla kaitsmiskomisjoni lisaliige.
17. Kaitsmiskomisjoni asjaajamisega tegeleb sekretär, kelle ülesanne on muuhulgas registreerida kõik kaitsmisega seotud dokumendid ülikooli asjaajamiseeskirja kohaselt. Kaitsmiskomisjoni sekretär määratakse õppeprorektori korraldusega kaitsmiskomisjoni esimehe ettepanekul.
18. Kaitsmiskomisjoni sekretär võib kuuluda kaitsmiskomisjoni koosseisu.
19. Doktoritööde kaitsmiskomisjoni volituste periood on viis aastat.
20. Kaitsmiskomisjoni töös on vaheaeg 20. juunist kuni 21. augustini. Nimetatud perioodil kaitsmiskomisjon doktoritöid vastu ei võta ega menetle.
21. Kaitsmiskomisjoni esimehe ja sekretäri tasustamise ning doktoritöö oponendi/oponentide ja retsensendi/retsensentide tasustamise ning reisikulude hüvitamise korra kehtestab rektor oma käskkirjaga.
22. Kui kaitsmiskomisjoni tegevus ei vasta siinsele korrale, võib ülikooli nõukogu lõpetada kaitsmiskomisjoni volitused enne tähtaja lõppu.

VII NÕUDED DOKTORITÖÖLE
23. Doktoritöö on iseseisev uurimis- või arenduslik töö, milles on esitatud konkreetse teadus- või eluvaldkonna tähtsa probleemi uudne lahendus.
24. Doktoritöö on üks järgmistest valikutest:
24.1. kokkuvõtva ülevaateartikliga varustatud varem avaldatud teemakohaste teadusartiklite kogum, mis trükitakse ära ülikooli doktoritööde seerias;
24.2. ülikooli doktoritööde seerias ilmunud väitekiri, mis sisaldab viiteid publikatsioonidele;
24.3. väljaspool ülikooli ilmunud monograafia.
25. Doktoritöö põhitunnus on tulemuste publitseerimine oma eriala juhtivates rahvusvahelistes väljaannetes, kui seda ei piira seadus või leping.
26. Kokkuvõtva ülevaateartikliga varustatud teemakohaste teadusartiklite kogumi (punkt 24.1) puhul on eelduseks vähemalt kolme (3) teadusartikli ilmumine rahvusvahelistes teadusajakirjades, kogumikes (millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetuskolleegium, need on rahvusvaheliselt eelretsenseeritud, rahvusvaheliselt levinud ja kättesaadavad, on avatud kaastöödele) või üldtunnustatud teaduskirjastuste eelretsenseeritud raamatutes. Vähemalt kaks (2) teadusartiklit peab olema esindatud andmebaasis Thomson Reuters Web of Science. Teaduspublikatsioonide kaalukust hindab kaitsmiskomisjon.
27. Ülikooli doktoritööde seerias ilmunud väitekiri (punkt 24.2) peab samuti toetuma vähemalt kolmele punktis 26 nimetatud nõuetekohasele publikatsioonile, mis esitatakse kaitsmiskomisjonile koos doktoritööga.
28. Ilmunud monograafia (punkt 24.3) puhul on eelduseks vähemalt kolm punktis 26 nimetatud nõuetekohast publikatsiooni, sh vähemalt üks doktoritöö tulemusi tutvustav artikkel rahvusvahelises eelretsenseeritavas ajakirjas või kogumikus.
29. Ilmunud monograafia (punkt 24.3) puhul ei nõuta eraldi doktoritöö teksti. Trükis avaldatud ja kaitsmiseks esitatud monograafia originaalsust ning levikut peavad kinnitama publitseeritud retsensioonid, analüüsivad artiklid ja avalikud esinemised. Doktorikraadi taotlemise võimaluse ühe või mitme isiku kollektiivse monograafia põhjal otsustab kaitsmiskomisjon.
30. Kui kaitsmiseks esitatud monograafia (punkt 24.3) on ilmunud rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskirjastuse (Elsevier, Kluwer, Blackwell Science, CABI Publishing, Wiley, Springer, Academic Press jt), autoriteetse ülikooli või teadusakadeemia kirjastuse (Cambridge University Press jt) väljaandena, ei ole kraaditaotlejal vaja täiendavalt avaldada kolme eelretsenseeritud artiklit rahvusvahelise levikuga väljaannetes. Monograafia teaduslikku kaalukust hindab kaitsmiskomisjon.
31. Kraaditaotleja peab olema vähemalt ühe Thomson Reuters Web of Science’i andmebaasis kajastatud teadusartikli esimene autor. Mitme autoriga teadusartiklite korral tuleb ära näidata kraaditaotleja panus nende valmimisse.
32. Doktoritöös sisalduva uurimistöö tulemuste teaduspublikatsioonidena avalikustamisega loetakse samaväärseks:
32.1. patendid, mis on registreeritud regioonis või riigis, kus leiutise patentsuse suhtes on tehtud ekspertiis;
32.2. esitatud patenditaotlused, kui neile on rahvusvahelise patenditaotluse korral lisatud rahvusvahelise otsingu teinud patendiameti positiivne kirjalik arvamus leiutise patentsuse kohta või rahvusliku patenditaotluse korral regionaalse või rahvusliku patendiameti positiivne otsus leiutise patentsuse kohta.
33. Patente hinnatakse samaväärseks teaduspublikatsiooniga sõltuvalt registreerimise tasemest:
33.1. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) ja Euroopa Liidus registreeritud patent võrdsustatakse igale autorile kahe artikliga ajakirjades, mida indekseerib Thomson Reuters Web of Science;
33.2. Eesti Vabariigis registreeritud patent võrdsustatakse igale autorile ühe artikliga ajakirjades, mida indekseerib Thomson Reuters Web of Science.
34. Punktis 32 kirjeldatu kohaselt saab kuni kaks teaduspublikatsiooni kolmest asendada leiutise patendi või patenditaotlusega. Patentide kaalukust ja seotust doktoritöö teemaga hindab kaitsmiskomisjon.
35. Doktoritöö on üldjuhul kirjutatud inglise keeles ja peab sisaldama
35.1. ülevaadet uurimisprobleemi olemusest;
35.2. uurimistöö eesmärke ja hüpoteese;
35.3. metoodika kirjeldust;
35.4. uurimistöö tulemusi ja arutelu;
35.5. kokkuvõtet, milles on loetletud töö põhitulemused ja edaspidised uurimisvõimalused;
35.6. kasutatud kirjanduse loetelu;
35.7. autori akadeemilist elulugu (curriculum vitae) eesti ja inglise keeles.
35.8. eestikeelset ammendavat kokkuvõtet töö erinevate osade sisu kohta, eestikeelne doktoritöö vastavalt ingliskeelset kokkuvõtet.

36. Doktoritöö tehnilise vormistuse nõuded kehtestatakse rektori käskkirjaga. Doktoritöö peab olema keeleliselt toimetatud (v.a varem publitseeritud ja toimetatud teadusartiklid), toimetajate nimed näidatakse ära tiitellehe pöördel.
37. Doktoritöö minimaalne trükiarv on 50.
38. Doktoritöö PDF-fail avaldatakse ülikooli raamatukogu kodulehel (v.a seadustest tulenevatel ja avalikustamist takistavatel erijuhtudel) vähemalt kaks nädalat enne kaitsmist.
39. Doktoritöö säilitatakse ülikooli raamatukogus trükisena ja elektroonselt.


VIII. DOKTORIKRAADI TAOTLEMINE
VIII.1. Taotluse esitamine
40. Doktorikraadi taotleja esitab kaitsmiskomisjoni sekretärile järgmised dokumendid:
40.1. vormikohane avaldus kaitsmiskomisjoni esimehe nimele, milles on märgitud taotletav kraad, täidetud õppekava nimetus või kitsam õppekavajärgne spetsialiseerumine. Avaldus sisaldab doktorandi kinnitust, et sama doktoritööd ei ole teistes kõrgkoolides varem kaitstud ja et tegemist on doktorandi originaalse uurimistööga;
40.2. akadeemiline elulugu koos ilmunud teaduspublikatsioonide loeteluga Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) klassifikaatori kohaselt;
40.3. doktoriõppe peaspetsialisti koostatud õppetulemuste väljavõte ÕIS-ist;
40.4. kaasautori(te) kinnitus doktorandi panusest publikatsioonidesse;
40.5. juhendaja(te) kirjalik põhjendatud kinnitus doktoritöö nõuetele vastavuse kohta;
40.6. vajaduse korral kirjalik põhjendatud vormikohane taotlus, et doktoritöö kaitsmine kuulutataks kinniseks. Kaitsmise kinniseks kuulutamise/mittekuulutamise otsustab õppeprorektor kaitsmiskomisjoni esimehe ettepanekul;
40.7. doktoritöö trükivalmis käsikiri ühes eksemplaris ja selle PDF-fail;
40.8. doktoritöö teemal avaldatud tähtsamate publikatsioonide koopiad ühes eksemplaris ja PDF-failidena, kui need ei sisaldu käsikirjas;
40.9. doktoritöö populaarteadusliku eesmärgiga koostatud ja laiale lugejaskonnale suunatud, keeleliselt toimetatud lühikokkuvõte (kuni 2000 tähemärki) eesti ja inglise keeles (MS Word failidena);
40.10. soovi korral täiendavad materjalid.
VIII.2. Taotluse menetlemine
41. Kaitsmiskomisjoni sekretär edastab doktoritöö elektroonselt kaitsmiskomisjoni liikmetele, kes esitavad oma seisukoha hiljemalt kahe nädala jooksul doktoritöö saamisest.
42. Kaitsmiskomisjon võtab ühe kuu jooksul alates taotleja esitatud ja punktis 40 nimetatud dokumentide saamisest vastu ühe järgmistest kirjalikest otsustest:
42.1. lubab doktoritöö kaitsmisele;
42.2. suunab doktoritöö eelretsenseerimisele;
42.3. ei luba doktoritööd kaitsmisele.
43. Punktis 42 nimetatud otsuse edastab kaitsmiskomisjon doktorandile koos põhjenduste ja soovitustega.
44. Doktoritöö võib kaitsmisele lubada ka siis, kui selle aluseks olevad teaduspublikatsioonid ei ole veel trükis ilmunud, kuid kaitsmiskomisjonile on esitatud ametlik kinnitus nende avaldamiseks vastuvõtmise kohta (accepted). Doktoritöö aluseks olevate teiste publikatsioonide hulgas võib olla ka toimetustele esitatud (submitted) artikleid, mille kohta puudub ilmumisotsus.
45. Kirjalik(ud) retsensioonid eelretsenseerimisele suunatud doktoritöö sisu ja tulemuste ammendava publitseerimise kohta esitatakse kaitsmiskomisjonile ühe kuu jooksul pärast doktoritöö eelretsenseerimisele saatmist.
46. Kahe nädala jooksul pärast retsensiooni(de) saamist võtab kaitsmiskomisjon vastu ühe järgmistest kirjalikest otsusest:
46.1. lubab doktoritöö kaitsmisele;
46.2. nõuab doktoritöö ümbertöötamist ja parandamist koos põhjenduste ning soovitustega puuduste kõrvaldamiseks ja võtab pärast paranduste sisseviimist vastu uue otsuse kaitsmisele lubamise kohta;
46.3. ei luba doktoritööd kaitsmisele. Sellekohane otsus peab olema põhjendatud.
47. Kui doktoritöö lubatakse kaitsmisele, määrab kaitsmiskomisjon doktoritöö oponendi(d), doktoritöö kaitsmise aja ja kaitsmiskomisjoni lisaliikmed. Töö oponendiks võib olla ka retsensent.
48. Kraaditaotleja juhendaja(d) ei osale kaitsmiskomisjoni töös.
49. Kaitsmiskomisjoni sekretär esitab üks kuu enne doktoritöö kaitsmist õppeosakonnale kaitsmiskomisjoni esimehe ja sekretäri allkirjaga ning ülikooli dokumendihaldussüsteemis registreeritud otsuse doktoritöö kaitsmisele lubamise kohta.
50. Kaitsmiskomisjoni sekretär toimetab köidetud doktoritöö oponendi/oponentide ja kaitsmiskomisjoni liikmete kätte vähemalt üks kuu enne kaitsmist. Oponent/oponendid esitab oma kirjaliku arvamuse kaitsmisele esitatud doktoritöö kohta kaitsmiskomisjonile hiljemalt kaitsmispäeval enne kaitsmist.
51. Kaitsmiskomisjoni sekretär edastab vähemalt üks kuu enne kaitsmist teabe doktoritöö kaitsmise aja ja koha kohta. Samuti esitab ta doktoritöö eesti- ja ingliskeelse lühikokkuvõtte koos viitega doktoritöö täisteksti kättesaadavuse kohta ülikooli kommunikatsioonispetsialistile, kes avaldab selle ülikooli kodulehel ja ülikooli ajalehes.
52. Doktoritöö kaitsmise koha ja vajaliku tehnika organiseerib struktuuriüksus, kus töötab doktorandi juhendaja.


IX DOKTORIKRAADI KAITSMINE
53. Doktoritöö kaitsmine saab toimuda, kui kohal on kraadi taotleja ja oponent (oponendid) ning vähemalt kolm kaitsmiskomisjoni hääleõiguslikku liiget, sh kaitsmiskomisjoni esimees. Kaitsmiskomisjoni liige võib kaitsmisel osaleda ka reaalajas toimuva kahesuunalist pilti ja heli võimaldava side abil (nt Skype, videokonverents vms).
54. Kaitsmine, v.a punktis 60 nimetatud kinnine arutelu, salvestatakse heli- või videofailina ning säilitatakse vastavalt rektori käskkirjaga kehtestatud dokumentide loetelule. Kinnise kaitsmise korral kehtestatakse failidele juurdepääsupiirang.
55. Kui kohal ei ole piisav arv kaitsmiskomisjoni liikmeid, määrab kaitsmiskomisjoni esimees uue kaitsmise aja hiljemalt ühe kuu jooksul.
56. Doktoritöö kaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni istungil avaliku akadeemilise diskussioonina. Erandina võib doktoritöö kaitsmine toimuda kinnisel istungil, kui doktoritöö sisaldab riigi- või ärisaladusi või muid salastatud andmeid.
57. Doktorikraadi kaitsmine toimub keeles, mida aktsepteerivad oponent/oponendid ja kaitsmiskomisjoni liikmed.
58. Doktorikraadi kaitsmist juhib kaitsmiskomisjoni esimees või tema volitatud kaitsmiskomisjoni liige.
59. Kaitsmisprotseduuri osad:
59.1. esitatud dokumentide tutvustamine kaitsmiskomisjoni sekretäri poolt;
59.2. kraaditaotleja ettekanne;
59.3. akadeemiline diskussioon kraaditaotleja ja oponendi /oponentide vahel;
59.4. diskussioon komisjoni liikmete ja kohalviibijate (v.a kinnisel kaitsmisel) osavõtul;
59.5. saabunud kirjalike arvamuste tutvustamine;
59.6. kaitsmiskomisjoni otsuse vastuvõtmine ja teatavaks tegemine;
59.7. kraaditaotleja lõppsõna.
60. Kaitsmiskomisjon arutab kinnisel arutelul (osalevad komisjoni liikmed ja oponent/oponendid) kraaditaotleja ettekannet ja suutlikkust kaitsta akadeemilises diskussioonis oma doktoritöö põhiseisukohti. Arvestades oponendi/oponentide hinnangut doktoritööle ja diskussioonile, võtab komisjon avalikul hääletusel vastu ühe järgmistest kirjalikest otsustest:
60.1. doktoritöö kaitsmine oli edukas (hinne „kaitstud”). Anda kraaditaotlejale doktorikraad;
60.2. doktoritöö kaitsmine ei olnud edukas (hinne „mittekaitstud”). Mitte anda kraaditaotlejale doktorikraadi;
60.3. jätta otsus tegemata akadeemilise petturluse kahtluse korral. Saata doktoritöö ekspertidele hinnangu andmiseks.
61. Punktides 60.2 ja 60.3 nimetatud otsus peab sisaldama põhjendust, mis ei lubanud doktorikraadi anda.
62. Doktorikraadi andmise otsus loetakse positiivseks, kui doktorikraadi andmise poolt on hääletanud üle poole istungil osalenud kaitsmiskomisjoni otsustusõiguslikest liikmetest. Kui poolt- ja vastuhääli on võrdselt, langetatakse otsus doktorandi kasuks.
63. Punktis 60.3 sätestatud juhul küsib kaitsmiskomisjon vähemalt kaks eksperthinnangut ning kraaditaotleja ja juhendaja(te) seletuskirjad, pärast mille saamist teeb kaitsmiskomisjon avalikul hääletusel hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kaitsmist ühe järgmistest kirjalikest otsustest:
63.1. akadeemilise petturluse kahtlus ei leidnud kinnitust ja
63.1.1. doktorikraadi kaitsmine oli edukas (hinne „kaitstud”). Anda doktorikraadi taotlejale doktorikraad;
63.1.2. doktoritöö kaitsmine ei olnud edukas (hinne „mittekaitstud”). Mitte anda doktorikraadi;
63.2. akadeemilise petturluse kahtlus leidis kinnitust. Teha õppeprorektorile ettepanek doktorikraadi taotleja eksmatrikuleerida akadeemilise petturluse tõttu õppekorralduseeskirjas ettenähtud alustel.
64. Punktidel 63.1.2 või 63.2 tuginev kaitsmiskomisjoni otsus peab sisaldama põhjendust.
65. Kaitsmiskomisjoni sekretär vormistab kaitsmiskomisjoni protokolli ja otsuse ülikooli dokumendihaldussüsteemis.
66. Kaitsmiskomisjoni sekretär esitab kaitsmiskomisjoni kõigi liikmete poolt allkirjastatud ja ülikooli dokumendihaldussüsteemis registreeritud otsuse doktorikraadi andmise või andmata jätmise kohta paberkandjal õppeosakonda kolme kaitsmisele järgneva tööpäeva jooksul. Positiivse otsuse korral on see aluseks doktoridiplomi vormistamisel.
67. Kahe nädala jooksul pärast kaitsmist edastab kaitsmiskomisjoni sekretär õppeosakonnale järgmised kaitsmisdokumendid:
67.1. avaldus kraadi taotlemiseks (kaitsmiskomisjoni esimehe nimele), milles on märgitud taotletav kraad, täidetud õppekava nimetus või kitsam õppekavajärgne spetsialiseerumine;
67.2. akadeemiline elulugu koos ilmunud teaduspublikatsioonide loeteluga ETIS-e klassifikaatori kohaselt;
67.3. õppetulemuste väljavõte ÕIS-ist;
67.4. juhendaja(te) kirjalik arvamus doktoritöö kohta;
67.5. oponendi/oponentide kirjalik(ud) arvamus(ed) doktoritöö kohta;
67.6. kaitsmiskomisjoni istungi allkirjastatud protokoll (koopia).
68. Doktoridiplomi vormistab õppeosakond ja see antakse kätte ülikooli akadeemilisel aktusel.
69. Negatiivse otsuse korral ei saa korduskaitsmist taotleda varem kui aasta pärast. Korduskaitsmine toimub käesolevas korras sätestatud doktorikraadi taotlemise ja doktoritöö kaitsmise eeskirjade kohaselt.

X DOKTORIKRAADI TAOTLEMINE JA KAITSMINE ÜHISJUHENDAMISEKS SÕLMITUD LEPINGU ALUSEL
70. Leping üliõpilase doktoriõppe ühisjuhendamiseks (edaspidi „ühisjuhendamise leping”) sõlmitakse Eesti Maaülikooli, väliskõrgkooli ja Eesti Maaülikooli doktoriõppe üliõpilase vahel eesmärgiga võimaldada doktoritöö kaitsmist ühisjuhendamise lepingus kokku lepitud tingimustel Eesti Maaülikooli ja väliskõrgkooli ühiskomisjoni ees. Lepingus sätestatakse ka ühiskomisjoni otsus kraaditaotlejale vastavate Eesti Maaülikooli ja väliskõrgkooli lõpudokumentide ning akadeemilise kraadi andmiseks.
71. Ühisjuhendamise lepingu allkirjastavad üliõpilane, mõlema kõrgkooli esindajad ja doktoritöö juhendajad. Eesti Maaülikooli esindajana allkirjastab ühisjuhendamise lepingu õppeprorektor Eesti Maaülikooli doktoriõppe vastava õppekava kaitsmiskomisjoni esimehe kirjalikul nõusolekul.
72. Enne allkirjastamist saadab doktoritöö juhendaja ühisjuhendamise lepingu elektroonselt doktoriõppe peaspetsialistile, kes kontrollib vajaduse korral koos ekspertidega 10 tööpäeva jooksul alates lepingu saamisest selle vastavust käesolevale korrale. Kui ühisjuhendamise lepingus kokkulepitud doktoritöö kaitsmise tingimused ja kord vastavad käesolevale korrale, edastatakse leping vastava õppekava kaitsmiskomisjonile. Kui ühisjuhendamise lepingus kokkulepitud doktoritöö kaitsmise tingimused ja kord ei vasta käesolevale korrale, suunatakse leping heakskiitmiseks ülikooli nõukogule.
73. Ühisjuhendamise lepingu heakskiitmise eelduseks on, et lepingus lepitakse kokku vähemalt järgmistes tingimustes:
73.1. doktorandi õppesse registreerimise tingimused Eesti Maaülikoolis ja väliskõrgkoolis ning planeeritav õppeaeg;
73.2. uurimistöö teema ja Eesti Maaülikoolis läbitav õppekava;
73.3. doktoritöö juhendajad Eesti Maaülikoolis ja väliskõrgkoolis ning nende kohustused doktorandi juhendamisel;
73.4. doktorandi individuaalne õppeplaan, sh kohustuslikud õppeained ja eeldatav ajakava;
73.5. varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused;
73.6. õpingute ja teadustöö, sh konverentsidel osalemise, lähetuste jne rahastamise tingimused;
73.7. vastastikuse teavitamise ja aruandluse nõuded (atesteerimiseks esitatavad dokumendid jne);
73.8. kraadi taotlemise kord;
73.9. doktoritöö vormistamise ja publitseerimise tingimused ning kord, sh väitekirja keel;
73.10. doktoritööd puudutavad intellektuaalomandi õigused;
73.11. doktoritöö kaitsmise tingimused ja kord, sh kaitsmiskoosoleku keel ning koht;
73.12. ühiskomisjoni moodustamise, otsuste tegemise ja otsuste vaidlustamise kord;
73.13. lõpetamisel väljastatavad lõpudokumendid ja akadeemilised kraadid;
73.14. lepingu lõpetamise tingimused ja kord.
74. Isik, kes on Eesti Maaülikooli ja väliskõrgkooliga sõlminud ühisjuhendamise lepingu, mis on kraadi taotlemise hetkel kehtiv, võib taotleda doktoritöö kaitsmist ühisjuhendamise lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras, kui ta
74.1. taotleb doktorikraadi ühisjuhendamise lepingus kokku lepitud Eesti Maaülikooli õppekaval;
74.2. on täitnud käesoleva korra punktides 3 ja 4 nimetatud tingimused.
75. Kui isik soovib doktoritööd kaitsta ühisjuhendamise lepingu alusel, toimub doktorikraadi taotlemine, doktoritöö vormistamine, publitseerimine ja kaitsmine ning kraadi andmise otsustamine ühisjuhendamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras.
76. Doktorikraadi andmise õigus on Eesti Maaülikooli vastava õppekava kaitsmiskomisjonil, mida täiendatakse väliskõrgkooli esindajatega ühisjuhendamise lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras. Kui doktoritöö juhendaja on kaitsmiskomisjoni liige, ei ole tal õigust hääletada doktorikraadi andmise otsustamisel. Kaitsmiskomisjoni koosolekud võivad toimuda ka reaalajas toimuva kahesuunalist pilti ja heli võimaldava side abil (nt Skype, videokonverents).
77. Ühisjuhendamise lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras on doktoritöö kaitsnud isikule Eesti Maaülikooli diplomi väljaandmise aluseks kaitsmiskomisjoni protokoll, mis peab sisaldama kraaditaotleja nime, doktoritöö pealkirja originaal- ja eesti keeles ning inglise keeles, kui doktoritöö originaalkeel ei ole inglise keel, juhendaja(te), oponendi/oponentide ja väitekirja kaitsmisel viibinud otsustusõiguslike komisjoni liikmete nimesid koos teaduskraadidega, institutsionaalse kuuluvusega, ühiskomisjoni esimehe nime ning põhjendatud otsust kraadi andmise kohta.
78. Ühisjuhendamise lepingus kokku lepitud doktoritööde kaitsmise tingimuste ja korra rikkumisel võib kaitsmiskomisjoni otsuse kohta Eesti Maaülikoolis doktorikraadi andmisel esitada apellatsiooni käesoleva korra punktis 79 sätestatud korras.

XI DOKTORITÖÖ KAITSMISE TULEMUSTE VAIDLUSTAMINE
79. Kirjalikke kaebusi käesoleva korra rikkumise kohta võivad rektorile esitada kraaditaotleja, doktorandi juhendaja(d), oponent/oponendid ja kaitsmiskomisjoni liikmed viie tööpäeva jooksul alates kaitsmiskomisjoni otsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Kaebuse läbivaatamiseks moodustab rektor apellatsioonikomisjoni, mille esimeheks on õppeprorektor ja mille liikmetel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Komisjon esitab oma seisukoha 30 päeva jooksul alates kaebuse laekumise päevast. Kui komisjon leiab, et kaitsmiskorda on rikutud, võib rektor nõuda kaitsmiskomisjonilt kaitsmistulemuste tühistamist. Apellatsioonikomisjoni ettepanekul tehtud uus otsus ei kuulu ülikoolis edasikaebamisele.
80. Doktoritöö kaitsmiskomisjon võib oma otsuse doktorikraadi andmise kohta igal ajal tühistada, kui doktoritöös esitatud andmed osutuvad võltsituks või plagieerituks. Sellekohane otsus esitatakse õppeosakonnale ja avalikustatakse.
81. Doktorikraadi andmise otsuse tühistamise korral võltsimise või plagiaadi tõttu kaotab kraadi taotleja õiguse taotleda Eesti Maaülikoolis doktorikraadi.

XII RAKENDUSSÄTTED
XII.1. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine
82. Tunnistada alates 1. septembrist 2014 kehtetuks ülikooli nõukogu 25.03. 2010 määrused nr 8, 9, 10 ja 11.
83. Siinses korras sätestamata küsimusi otsustavad vastavad kaitsmiskomisjonid.

XII.2. Määruse jõustumine
84. Määrus jõustub 1. septembril 2014.