1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab kõrgharidustaseme astmetel toimuva õppe (edaspidi tasemeõpe) õppekorralduse Eesti Maaülikoolis (edaspidi ülikool).

2. Eeskiri tugineb ülikooliseadusele, rakenduskõrgkooli seadusele, kõrgharidusstandardile, täiskasvanute koolituse seadusele ja ülikooli põhikirjale ning on kooskõlas teiste Eesti Vabariigi ja ülikooli õigusaktidega.

3. Õppekorralduseeskirja, selle muudatused ja muud õppetegevust korraldavad üldised eeskirjad kinnitab ülikooli nõukogu.

4. Ülikooli täiendusõppe korraldust reguleerivad alusdokumendid on Eesti Maaülikooli avatud ülikooli põhimäärus, täiendusõppe kordning täiendusõppe dokumentide vormid ja nende väljaandmise kord.

5. Eeskirjaga ülikooli instituutide direktoritele antud õigusi omab ja kohustusi täidab ülikooli kolledžis direktor. Eeskirjaga instituudi õppedirektorile ja õppekorralduse spetsialistile antud õiguste ja kohustuste täitmist korraldab kolledžis direktor.

6. Ülikooli ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem (ÕIS).

II. ÕPPEKORRALDUSE ÜLDISED ALUSED

II.1. Õppevorm ja õppesüsteem

7. Tasemeõpe toimub ülikooli nõukogus kinnitatud ning Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse kantud õppekavade alusel rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, loomaarstiõppes, ehitusinseneriõppes, magistriõppes ja doktoriõppes.

8. Tasemeõpe toimub täis- või osakoormusega statsionaarses õppes või kaugõppes. Õppetöö tulemustele esitatavad nõuded ei sõltu õppekoormusest ja õppevormist.

9. Statsionaarne õpe on õppevorm, mille puhul on üliõpilasele ette nähtud õppetööst osavõtt igal õppenädalal.

10. Kaugõpe on õppevorm, kus õppetöö on korraldatud sessioonidena, valdavalt iseseisvalt ning rõhk on üliõpilase iseseisval õppetööl.

11. Õppetöö toimub rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes kursusesüsteemis, kus üliõpilane peab õppekava täitmiseks läbima õppeained õppeplaaniga ettenähtud järjekorras.

12. Doktoriõppes toimub õppetöö ainesüsteemi põhjal, kus üliõpilasel on õigus läbida vastavad õppeained vabalt valitud järjekorras.

II.2. Kõrgharidusastmed

II.2.1. Rakenduskõrgharidusõpe

13. Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.

14. Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on neli aastat ja õppekavas määratud õppe maht 240 ainepunkti (vt punkt 43).

15. Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega.

16. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise kohta ning eestikeelse ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

17. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

II.2.2. Bakalaureuseõpe

18. Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

19. Bakalaureuseõppe nominaalkestus on olenemata õppevormist kolm aastat ja õppekavas määratud õppe maht 180 ainepunkti (vt punkt 43). Kaugõppes võib õppe kestus olla neli aastat. Õppe kestus kaugõppes on kinnitatud ülikooli nõukogu otsusega.

20. Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureuseeksami sooritamise või bakalaureusetöö kaitsmisega.

21. Bakalaureuseõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja bakalaureusekraadi andmise kohta, eestikeelse akadeemilise õiendi ja isiku taotlusel ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

22. Bakalaureuseõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

II.2.3. Magistriõpe

23. Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi.

24. Magistriõppe nominaalkestus on olenemata õppevormist kaks aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120 ainepunkti (vt punkt 43).

25. Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmise või magistrieksami sooritamisega.

26. Magistriõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta ning eestikeelse ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

27. Magistriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

II.2.4. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe

II.2.4.1. Loomaarstiõpe

28. Loomaarstiõppe nominaalkestus on kuus aastat ja õppekavas määratud õppe maht 360ainepunkti (vt punkt 43).

29. Loomaarstiõpe lõpeb lõpueksami(te) sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.

30. Loomaarstiõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta ning eestikeelse ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

31. Loomaarstiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

II.2.4.2. Ehitusinseneriõpe

32. Ehitusinseneriõppe nominaalkestus on olenemata õppevormist viis aastat ja õppekavas määratud õppe maht 300 ainepunkti (vt punkt 43). Kaugõppes võib õppe kestus olla kuus aastat. Õppe kestus kaugõppes on kinnitatud ülikooli nõukogu otsusega.

33. Ehitusinseneriõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega.

34. Ehitusinseneriõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta ning eestikeelse ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

35. Ehitusinseneriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

II.2.5. Doktoriõpe

36. Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused.

37. Doktoriõppe nominaalkestus on neli aastat ja õppekavas määratud õppe maht 240 ainepunkti (vt punkt 43).

38. Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmisega.

39. Doktoriõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja doktorikraadi andmise kohta ning eestikeelse ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

II.3. Õppekava

40. Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, õppeainete lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused.

41. Õppekavale esitatavad nõuded on kehtestatud kõrgharidusstandardis ja ülikooli õppekava statuudis.

42. Õppekavas võib teha muudatusi õppekava statuudis kehtestatud korras igaks õppeaastaks ning muudatustega õppekava on õppekava vastava õppeaasta versioon.

43. Õppe nominaalkestus on õppekava täitmiseks ette nähtud arvestuslik aeg. Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). Õppeaasta maht on 60 ainepunkti. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, millesse on arvestatud kontaktõpe (sh e-õpe), praktiline töö (sh praktika), iseseisev töö ja õpiväljundite hindamine.

II.4. Õppeained

44. Õppeaine on konkreetset teadusala või selle osa käsitlev süstematiseeritud teadmiste ja oskuste hulk, mille omandamist hinnatakse (vt ptk V.5.). Õppeaine lõpeb eristava või mitteeristava hindamisega. Õppeaine erivorm on lõputöö.

45. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, eriala valikaineteks ja vabaaineteks. Kohustuslik aine on õppeaine, mis õppekava täitmiseks tuleb tingimata omandada. Eriala valikaine on õppekavaga määratud õppeainete hulgast üliõpilase poolt õppekava täitmiseks valitav õppeaine. Vabaaine on üliõpilase poolt õppekava täitmiseks vabalt valitav õppeaine oma ülikoolist või mõnest teisest kõrgkoolist.

46. Õppeaine mahtu arvestatakse ainepunktides (vt punkt 43). Üliõpilane saab ainepunkte õppeaine ainekavas esitatud tingimuste kohaselt omandatud õpiväljundite saavutatuse lõpphindamise tulemusena.

47. Õppeained registreeritakse ülikooli õppeinfosüsteemis. Iga õppeaine kirje (eesti ja inglise keeles) sisaldab järgmisi andmeid: õppeaine kood, õppeaine nimetus, õppekeeled, eeldusaine(d), õppeaine maht, õppeaine eesmärgid ja oodatavad õpitulemused (teadmised ja oskused, mis omandatakse õppeaine läbimisel), õppeaine annotatsioon, õpetavate õppejõudude nimed ning õpiväljundite saavutatuse lõpphindamise viis (eristav või mitteeristav).

48. Iga õppeaine kohta on ainekava, mille koostamise aluseks on õppekavast tulenevad õppeaine eesmärgid. Ainekavas on loetletud kontaktõppemaht jaajakava, käsitletavad teemad, iseseisvate tööde teemad, kohustuslik ja soovitatav kirjandus/õppematerjal, õpiväljundite saavutamist kontrollivad tegevused ja nende viisid (näiteks suuline või kirjalik eksam või arvestus, kontrolltöö, test, referaat, aruanne, kursusetöö, kursuseprojekt jms). Ainekavas on näidatud nõuded, mis peavad olema õpiväljundite saavutatuse lõpphindamiselepääsemiseks täidetud (eeldusained, osalemine seminaridel, kirjalikud tööd jms), hinde kujunemise põhimõtted ja võlgnevuste likvideerimise võimalused. Vajaduse korral võib ainekavasse lisada erakorralise õppetöö (külalisõppejõudude loengud jm).

49. Ainekava koostab õppeaine vastutav õppejõud. Ainekava järgimine on õppejõule kohustuslik.

50. Ainekava on avalik, kättesaadav ülikooli õppeinfosüsteemis. Õppejõud tutvustab ainekava üliõpilastele õppetöö avaloengul.

51. Järgmisel õppeaastal õpetamisele tulevate õppeainete ainekavad peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud hiljemalt 1. aprilliks. Ainekava koostamise ja kaasajastamise eest vastutab õppeaine vastutav õppejõud. Ainekava õigeaegse sisetamise eest õppeinfosüsteemi vastutab õppeainet õpetava instituudi õppedirektor.

II.5. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)

52. Üliõpilane võib taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist õppekava täitmisel õppeaine läbimisena ja nõukogu kinnitatud vastuvõtueeskirjaga kehtestatud vastuvõtutingimuste täitmisena. Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamist ning arvestamist ei kohaldata ülikooli lõpetamiseks nõutava lõputöö kaitsmise ja/või lõpueksami(te) sooritamise osas.

53. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord on kehtestatud ülikooli nõukogu määrusega „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord Eesti Maaülikoolis“(edaspidi VÕTA kord). Varasemaid õpinguid ja töökogemust hindab instituudi VÕTA komisjon. Vabaaine(te)ks arvestamise otsuse võib teha instituudi õppedirektor.

54. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel hinnatakse õpiväljundite seost õppekavaga ja vastavust õppekava eesmärkidele.

III.ÕPPEKOHAD JA NENDE FINANTSEERIMINE

III.1. Õppekohad

55. Õppekoht on õppetegevuse planeerimise ühik. Ülikool moodustab üliõpilastele õppekohad statsionaarses õppes õppekava nominaalkestuse ajaks, kaugõppes õppekava nominaalkestuse ajaks või ülikooli nõukogu poolt kinnitatud õppe tegeliku kestuse ajaks.

56. Õppekohad jagunevad vastavalt õppeteenuse osutamiseks vajalike kulutuste katmise allikale:

1) riigieelarvelised õppekohad (RE);

2) riigieelarvevälised õppekohad (REV).

57. RE õppekohtade arvu õppekavati kinnitab ülikooli nõukogu igal õppeaastal.

58. REV õppekohti võib ülikool moodustada kõikides kõrgharidusastmetes ja õppevormides:

1) immatrikuleerimiseks (vastuvõtt üliõpilaseks),

2) reimmatrikuleerimiseks (ennistamine üliõpilaseks),

3) üliõpilase üleviimiseks RE õppekohalt REV õppekohale.

59. REV õppekoha tellijaks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.

60. REV õppekoha moodustamise aluseks on ülikooli ja üliõpilase või ülikooli, üliõpilase ja õppeteenuse tellija vahel sõlmitud vormikohane leping (edaspidi õppeteenuse osutamise leping).

61. Üliõpilaste vastuvõtuks moodustatavate REV õppekohtade arvud õppekavati kinnitab ülikooli nõukogu igal õppeaastal instituutide ja kolledži ettepanekute alusel.

62. Õppekohtade esmatäitmine toimub ülikooli nõukogu kinnitatud vastuvõtueeskirjaga sätestatud korras õppeprorektori korraldusega, milles fikseeritakse üliõpilase õppeaja algus- ja lõpukuupäev.

63. Üliõpilasel on õigus olla samaaegselt immatrikuleeritud ühele RE õppekohale samal kõrgharidusastmel.

64. REV õppekoht kaotatakse, kui õppeteenuse osutamise leping lõpeb või see öeldakse üles. Doktoriõppe riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud täiendav RE õppekoht kaotatakse, kui üliõpilane viiakse üle riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud RE õppekohale või eksmatrikuleeritakse.

III.2. Õppekohtade finantseerimine ja õppekulude hüvitamine

65. RE õppekohti riikliku koolitustellimuse ja selle täitmiseks moodustatud õppekohtade osas finantseerib haridus- ja teadusministeerium vastavalt ülikooliga sõlmitud halduslepingule. Ülikooli nõukogu otsuse alusel doktoriõppes riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud täiendaval RE õppekohal õppijale osutatavad õppeteenused hüvitab õppekava haldav instituut oma eelarve vahendite arvelt. Teiste RE õppekohtade finantseerimine toimub muude riigieelarveliste vahendite arvelt.

66. REV õppekohal õppijale osutatavad õppeteenused hüvitab õppeteenuse osutamise lepingu sõlminud REV õppekoha tellija ülikooli nõukogu kehtestatud tasumäära suuruses.

67. REV õppekohtade tasumäärad (edaspidi õppeteenustasu) õppekavati kehtestab ülikooli nõukogu igaks õppeaastaks instituutide ja kolledži ettepanekute alusel.

68. RE õppekohal täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane, kes on üle viidud REV õppekohale osakoormusega õppesse, vabastatakse õppekulude hüvitamisest, kui ta jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja kui ta on

1) keskmise, raske või sügava puudega isik;

2) alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.

Õppekulude hüvitamisest vabastamiseks peab üliõpilane esitama avalduse, millel on instituudi direktori kirjalik nõusolek, ja vastava tõendi õppeosakonna juhatajale.

IV. ÕPPIJAD

69. Õppijad on

1) üliõpilased,

2) külalisüliõpilased,

3) välisüliõpilased,

4) väliskülalisüliõpilased,

5) eksternid,

6) täiendusõppijad.

70. Üliõpilane on ülikooli tasemeõppesse immatrikuleeritud (vastu võetud) isik.

71. Külalisüliõpilane on Eesti teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kes õpib õppeaineid Eesti Maaülikoolis.

72. Välisüliõpilane on Eesti Maaülikooli immatrikuleeritud Eesti kodakondsuseta ja/või pikaajalise elamisloata üliõpilane.

73. Väliskülalisüliõpilane on välismaa kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kes õpib õppeaineid Eesti Maaülikoolis.

74. Ekstern on isik, kes individuaalõppijana kaitseb lõputöö või sooritab lõpueksami tasemeõppe õppekava alusel. Ekstern ei ole üliõpilane.

75. Täiendusõppija on isik, kes õpib Eesti Maaülikooli avatud ülikoolis (vt punkt 4). Täiendusõppija ei ole üliõpilane.

IV.1. Õppimine külalisüliõpilasena või väliskülalisüliõpilasena

76. Eesti Maaülikooli üliõpilane, kes soovib õppida külalisüliõpilasena teises Eesti kõrgkoolis, esitab vastava taotluse (külalisüliõpilase suunamisleht-ankeet) oma instituudi õppedirektorile. Taotluses märgitakse õppeained, mida soovitakse õppida teises Eesti kõrgkoolis. Õppedirektori kirjaliku nõusolekuga suunamisleht-ankeet on teises Eesti kõrgkoolis külalisüliõpilasena õppima asumise eelduseks. Õppedirektori nõusolekuga taotluse esitab üliõpilane vastuvõtvasse kõrgkooli. Vajadusel väljastab üliõpilasele külalisüliõpilase hindamislehe oma instituudi õppekorralduse spetsialist suunamislehe-ankeedi alusel.

77. Eesti Maaülikoolis õppimise ajal teises kõrgkoolis külalisüliõpilasena sooritatud õppeainete arvestamine võib toimuda VÕTA lihtmenetluse teel. VÕTA taotlemise dokumente täitma ei pea, kui õppaine asendamise kohta on olemas varasem kokkulepe või üliõpilane ei soovi konkreetse(te) õppeaine(te) asendamist. Sel juhul esitab üliõpilane sooritust tõendavad dokumendid oma instituudi õppekorralduse spetsialistile, kes sisestab külalisüliõpilasena sooritatu õppeinfosüsteemi. Teistel juhtudel tuleb üliõpilasel külalisüliõpilasena sooritatud õppekavajärgsete õppeainete arvestamiseks täita VÕTA taotlus ning esitada see koos külalisüliõpilase hindamislehega või väljavõttega õppeainet õpetava kõrgkooli õppeinfosüsteemist oma instituudi õppekorralduse spetsialistile (vt punkt 53).

78. Eesti teise kõrgkooli üliõpilane, kes soovib õppida Eesti Maaülikoolis külalisüliõpilasena, esitab kodukõrgkooli kirjaliku nõusolekuga külalisüliõpilase suunamislehe-ankeedi semestri kahe esimese nädala jooksul Eesti Maaülikoolis vastavat õppeainet õpetava instituudi õppekorralduse spetsialistile. Õppekorralduse spetsialist kooskõlastab taotluse õppejõuga ja informeerib taotlejat õppes osalemise võimalikkusest. Positiivse otsuse korral edastab õppekorralduse spetsialist suunamislehe-ankeedi ühe nädala jooksul Eesti Maaülikooli õppeosakonda. Õppejõu ja instituudi õppedirektori nõusolekuga suunamisleht-ankeet on külalisüliõpilaseks arvamise aluseks. Külalisüliõpilaseks arvamine toimub õppeprorektori korraldusega. Valitud õppeaine(te)le registreeritakse külalisüliõpilane õppeosakonnas.

79. Külalisüliõpilase õpisoorituse(d) sisestab õppeinfosüsteemi õppeainet õpetav õppejõud. Õppe lõppedes väljastab õppeaine(te) õpetamise eest vastutava instituudi õppekorralduse spetsialist või õppeosakonna töötaja külalisüliõpilasele õppeinfosüsteemist tõendi õpisoorituste kohta.

80. Väliskülalisüliõpilaseks registreerimine toimub õppeprorektori korraldusega esildise alusel, mille koostab õppeosakonna juhataja asetäitja välissuhete alal. Korralduses näidatakse ülikool, kust üliõpilane tuleb, Eesti Maaülikoolis õppimise periood ja programm või koostööleping, mille alusel õpe toimub. Õppeaine(te)le registreerib väliskülalisüliõpilase õppeosakonna töötaja või õppekava haldava instituudi õppekorralduse spetsialist.

81. Väliskülalisüliõpilase õpisoorituse(d) sisestab õppeinfosüsteemi õppeainet õpetav õppejõud. Õppe lõppedes väljastab õppeaine(te) õpetamise eest vastutava instituudi õppekorralduse spetsialist või õppeosakonna töötaja väliskülalisüliõpilasele õppeinfosüsteemist tõendi õpisoorituste kohta.

IV.2. Õppimine ja praktika väliskõrgkoolis

82. Üliõpilasel on õigus õppida või sooritada praktika välismaal:

1) rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, fondide, valitsuste ja ülikoolide stipendiaadina;

2) üliõpilasvahetuse korras ülikoolide- või riikidevaheliste lepingute alusel;

3) eraisikuliselt.

83. Ülikoolidevahelisi üliõpilasvahetuse lepinguid haldab ja üliõpilasvahetusi korraldab õppeosakond koostöös instituutide ja kolledžiga.

84. Ülikoolide- ja riikidevaheliste lepingute ning ülikooli kaudu määratud stipendiumide alusel välismaal õppimise või praktika sooritamiseks osalevad üliõpilased ülikooli korraldatavatel konkurssidel.

85. Välismaale õppima siirduval üliõpilasel on väliskõrgkoolis kohustus läbida õppeaineid vastava programmi poolt ettenähtud mahus, läbida praktika või teha teadustööd ning taotleda nende arvestamist oma õppekava täitmisel.

86. Välismaale õppima siirduv üliõpilane koostab koos oma juhendaja ja/või antud programmi koordinaatoriga vastavas programmis nõutud dokumendid (õppeplaan, praktikaplaan jne) ja külalisüliõpilase ankeedi välismaale õppima asujale. Üliõpilane kooskõlastab ankeedi oma õppekavajuhi ja instituudi VÕTA komisjoniga enne väliskõrgkooli siirdumist. Kinnitatud ankeet esitatakse õppeosakonda rahvusvahelise õppe spetsialistile. Koduülikooli tagasi tulles esitab üliõpilane väliskõrgkooli poolt väljastatud akadeemilise õiendi koopia ülikooli rahvusvahelise õppe spetsialistile ja instituudi õppekorralduse spetsialistile. Väliskõrgkoolis sooritatud õppeainete, mille kohta välismaale õppima asuja ankeedis nõusolekut antud ei ole, arvestamiseks tuleb üliõpilasel esitada VÕTA taotlus (vt punkt 53).

87. Välismaal õppijaks või praktika sooritajaks vormistatakse üliõpilane õppeprorektori korraldusega. Üliõpilane esitab oma instituudi õppedirektorile avalduse, milles on ära toodud välismaal viibimise periood ja vastuvõttev asutus ning programm või koostööleping, mille alusel üliõpilane õppima siirdub. Õppeprorektori korralduse aluseks on õppeosakonna välissuhete spetsialisti esildis.

88. Välismaale õppima siirdunud üliõpilane loetakse ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks ja välismaal õppijaks arvatud üliõpilase nominaalne õppeaeg välismaal oldud aja arvel ei pikene. REV õppekoha üliõpilasele kehtib sõlmitud õppeteenuse osutamise leping ja õppeteenustasu maksmisest ei vabastata. Akadeemilisel puhkusel viibivat üliõpilast välismaal õppijaks ei vormistata.

IV.3. Õppe lõpetamine eksternina

IV.3.1. Eksternina bakalaureuse-, ehitusinseneri-, loomaarsti- või magistriõppe lõpetamine

89. Eksternina on võimalik koostada ja kaitsta lõputöö või sooritada lõpueksam(id).

90. Eksternile osutatavad õppeteenused hüvitab õppeteenuse osutamise lepingu sõlminud õppeteenuse tellija ülikooli nõukogu kehtestatud tasumääras.

91. Eksternina lõputöö kaitsmist või lõpueksami(te) sooritamist taotleval isikul tuleb ülikooli õppeprorektori nimele kirjutatud avaldus esitada õppekava haldava instituudi õppedirektorile hiljemalt üks kuu enne instituudis kinnitatud lõpueksami(te) sooritamise või lõputöö kaitsmise kuupäeva. Õppedirektori kirjaliku nõusolekuga avalduse alusel vormistatakse õppeteenuse osutamise leping õppeosakonnas.

92. Eksternina ülikooli lõpetamiseks registreerimine toimub õppeprorektori korraldusega, mille aluseks on õppeteenuse osutamise leping.

93. Eksterni lõputöö teema, juhendajad ja retsensendid ning kaitsmisele lubamise või lõpueksami(te) sooritamisele lubamise kinnitab instituudi õppedirektor korraldusega (vt punktid 141ja 149). Eksternile laienevad käesolevas eeskirjas lõputöö kaitsmisega / lõpueksamite sooritamisega kaasnevad üliõpilastele sätestatud tingimused ja kord.

IV.3.2. Eksternina doktoriõppe lõpetamine

94. Eksternina on võimalik kaitsta doktoritöö õppekava positiivse akrediteeringu kehtivuse ajal ja vastavalt ülikooli nõukogu määrusele “Eesti Maaülikooli akadeemiliste kraadide andmise ning rakenduskõrgharidusõppe lõputöö kaitsmise tingimused ja kord“. Doktoritöö kaitsmise kulud katab õppekava haldav instituut.

V. ÕPPETÖÖ KORRALDUS

V.1. Akadeemiline kalender

95. Õppetöö ja üliõpilaste edasijõudmise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslik algus on 1. september ja lõpp 31. august. Õppeaasta koosneb kahest semestrist, mis võivad olla jagatud õppetsükliteks. Üliõpilased saavad igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust.

96. Akadeemilises kalendris määratakse kuupäevaliselt semestrite algus ja lõpp, akadeemilise edasijõudmise kontrolli päev ning vajadusel eksamiperiood(id). Akadeemilise kalendri kinnitab õppeprorektor korraldusega.

97. Praktikate ajad, lõputöö koostamise või lõpueksamiks valmistumise ajad ja konkreetsest õppekavast tulenevad akadeemilise kalendri täiendused kinnitab instituudi õppedirektor korraldusega.

V.2. Õppetöö vormid

98. Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.

99. Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar, praktikum, laboratoorne töö, individuaaltund või muul õppeasutuse määratud viisil toimuv õppetöö, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. Kontaktõpe toimub õppekeskkonnas (sealhulgas e-õppes), milles osalevad nii üliõpilane kui õppejõud. Kontaktõppe maht statsionaarses õppes moodustab õppeaine mahust mitte rohkem kui 50 protsenti, välja arvatud praktika, ja kaugõppes mitte rohkem kui 35 protsenti. Konkreetse õppeaine kontaktõppe maht on fikseeritud ainekavas.

100. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamiseletöökeskkonnas õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel. Praktikate korraldamise ja toimumise korra kinnitab instituudi/kolledži metoodikakomisjoni/õppekomisjoni ettepanekul instituudi õppedirektor.

100.1. Kliiniline töö on loomaarstiõppe kliinilistes õppeainetes toimuv praktiline õpe, mille käigus üliõpilased tegelevad õppejõu juhendamisel haigete loomadega (nt anamneesi võtmine, diagnostiliste ja raviprotseduuride tegemine jms); kliinilise töö hulka loetakse ka kirurgiliste tehnikate harjutamine preparaatidel.

100.2. Õppepraktika on õppejõu juhendamisel looduses, ettevõttes, laudasvõi loomakliinikus toimuv praktiline õpe.

100.3. Erialapraktika, menetluspraktika ja tootmispraktika on praktikajuhendaja juhendamisel toimuv teoreetiliste teadmiste kinnistamine ettevõttes, loomakliinikus või teistes praktikaasutustes töötamisel.

101. Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele (teadmiste omandamine, rakendamine, probleemide käsitlemine, sh ettekannete ettevalmistamine, erialase lektüüri lugemine, üliõpilastöö koostamine jm).

102. Üliõpilastöö on kirjalik töö, mis 1) koostatakse õppeaine raames (referaat, aruanne, kursusetöö, kursuseprojekt vms), 2) on õppejõu juhendamisel koostatav lõputöö. Õppeaine raames toimuvatele kirjalikele töödele esitatavad nõuded määrab kindlaks õppejõud ainekavas, lõputööde vormistamise juhendid kehtestab instituudi/kolledži nõukogu, doktoritöö vormistamise nõuded kehtestab ülikooli nõukogu.

V.3. Õppetöö planeerimine ja tunniplaan

103. Kontaktõppe toimumise ajad ja koha määrab tunniplaan.

104. Statsionaarse rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, loomaarsti-, ehitusinseneri- ja magistriõppe tunniplaanid koostab instituudi õppekorralduse spetsialist koostöös õppejõudude ja õppeosakonnaga. Doktoriõppe üldainete tunniplaani koostab õppeosakonna doktoriõppe peaspetsialist, erialaõpe toimub individuaalplaani alusel. Doktoriõppe üliõpilase individuaalplaan koostatakse esimesel semestril 1. oktoobriks ja esitatakse instituudi õppedirektorile. Õppedirektor edastab doktoriõppe üliõpilase individuaalplaani kinnitamiseks instituudi nõukogule. Individuaalplaani koostamisel peab doktorant arvestama järgmiste nõuetega:

1) esimese õppeaasta lõpuks peab olema läbitud üld- ja /või erialaõpet kokku vähemalt 18 EAP. Andmete kogumine uurimistöö läbiviimiseks peab olema alanud ja kulgema vastavalt individuaalse õppeplaaniga kinnitatud uurimistöö kavale;

2) teise õppeaasta lõpuks peab olema läbitud üld- ja erialaõpet kokku vähemalt 36 EAP. Andmete kogumine ja analüüsimine esimese teadusartikli jaoks peab olema lõpetatud;

3) kolmanda õppeaasta lõpuks peab olema läbitud üld- ja erialaõpet kokku vähemalt 54 EAP. Enamus andmetest peab olema kogutud ja analüüsitud. Esimene teadusartikkel peab üldjuhul olema avaldamiseks esitatud ning toimub ülejäänud artiklite publitseerimiseks vormistamine;

4) neljanda aasta jooksul toimub doktoritöö materjalide publitseerimine ning doktoritöö vormistamine. Doktoriõppe edukaks lõpetamiseks peab neljanda aasta lõpuks olema läbitud üld- ja erialaõpe ning doktoritöö esitatud doktoritöö kaitsmiskomisjonile.

Doktoriõppe üliõpilane lisab instituudi nõukogus kinnitatud individuaalplaani õppeinfosüsteemi hiljemalt ühe nädala jooksul kinnitamisest.

105. Kaugõppes toimub õppetöö igaks semestriks koostatud õppegraafiku alusel, mis määrab kontaktõppe toimumise kuupäevad kõikidel erialadel. Õppegraafik koostatakse õppeosakonnas kooskõlastatult õppekava haldava instituudiga ja avalikustatakse hiljemalt üks kuu enne sügis- või kevadsemestri algust. Kontaktõpe toimub üldjuhul üks kord kuus nädala lõpus (reedel, laupäeval, pühapäeval) ja semestri lõpus (jaanuaris ning mais või juunis) terve nädala jooksul.

105.1. Kaugõppe I õppeaasta tunniplaanid bakalaureuse- ja ehitusinseneriõppes koostab õppeosakonna kaugõppe spetsialist, majandus- ja sotsiaalinstituudi hallatavate õppekavade/erialade bakalaureuseõppe tunniplaanid koostatakse majandus- ja sotsiaalinstituudis.

105.2. Kaugõppe II õppeaasta ja järgnevate õppeaastate tunniplaanid bakalaureuse- ja ehitusinseneriõppes koostatakse õppekava haldavas instituudis, arvestades õppeosakonna kaugõppe spetsialisti koostatud üld- ja vabaainete tunniplaani.

105.3. Kaugõppe tunniplaanid magistriõppes koostatakse õppekava haldavas instituudis.

106. Tunniplaanid avalikustatakse õppeinfosüsteemi kaudu statsionaarses õppes enne semestri algust, kaugõppes vähemalt kaks nädalat enne õppegraafikus märgitud õppetöö algust. Vabaainete tunniplaanid avalikustatakse enne vabaainetele registreerumise algust.

V.4. Vabaainetele ja eriala valikainetele registreerumine

107. Üliõpilastel on kohustus õppekavaga ette nähtud mahus valida vabaaineid ja eriala valikaineid.

108. Vabaaine rühmas minimaalse üliõpilaste arvu ja õppeaineteleregistreerumise ajakava, tingimused ja korra kinnitab õppeprorektor korraldusega kevadsemestril enne õppeainetele registreerumise algust.

109. Eriala valikainete rühmas minimaalse üliõpilaste arvu ja õppeainetele registreerumise aja määrab instituudi õppedirektor.

110. Vabaainete valiku kaugõppe teel õppivatele üliõpilastele korraldab vastava instituudi õppedirektor.

111. Vabaainele ja eriala valikainele registreerumisel võtab üliõpilane kohustuse läbida vastav õppeaine. Kui õppeainele registreerunud üliõpilasi on vähem, kui rühma avamiseks vaja, antakse üliõpilastele täiendav võimalus registreeruda teisele avatud vabaainele või eriala valikainele.

112. Üliõpilasel on õigus tühistada vabaainele registreerumine kahe nädala jooksul arvates õppeaines õppetöö algusest.

V.5. Õpiväljundite saavutatuse hindamine

113. Õppija õpiväljundite saavutatuse hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Hindamise eesmärgiks on õppimise toetamine ning usaldusväärse informatsiooni andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta.

114. Üliõpilase hindamistulemused tehakse teatavaks vaid üliõpilasele isiklikult, üldjuhul õppeinfosüsteemi vahendusel. Üliõpilaste nimelisi õpitulemusi võib avalikustada vaid üliõpilase kirjalikul nõusolekul. Õpitulemusi võib avalikustada üliõpilase nime näitamata, kasutades selle asemel spetsiaalset koodi või üliõpilase õpinguraamatu numbrit.

V.5.1. Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

115. Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (näiteks suuline või kirjalik eksam või arvestus, kontrolltöö, referaat, test, aruanne, kursusetöö, kursuseprojekt jms).

116. Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust.

117. Hinnatavates õppeainetes kasutatakse hindamise jaoks sobivaid ja usaldusväärseid hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriume, millest õppijat teavitatakse enne õppetöö algust.

V.5.2. Õpiväljundite hindamise skaala

118. Hindamine võib olla eristav või mitteeristav.

119. Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:

1) „A“ („5“) – „suurepärane“ – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;

2) „B“ („4“) – „väga hea“ – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;

3) „C“ („3“) – „hea“ – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;

4) „D“ („2“) – „rahuldav“ – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;

5) „E“ („1“) – „kasin“ – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;

6) „F“ („0“) – „puudulik“ – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.

120. Mitteeristava hindamise puhul määratakse tase, millele vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga „arvestatud“ ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga „mittearvestatud“.

121. Õpitulemus st õppija õpiväljundite saavutatuse tase loetakse eristava hindamise korral positiivseks, kui see on sooritatud hindele “A“, „B“, „C“, „D“ või „E“, mitteeristava hindamise korral on positiivne tulemus „arvestatud“.

122. Keskmise hinde arvutamisel omistatakse hinnetele järgmised väärtused: „A“ = 5, „B“ = 4, „C“ = 3, „D“ = 2, „E“ = 1, „F“ = 0, „mitteilmunud“ = 0.

V.5.3. Hindamiskorraldus ja hindamistulemuste vormistamine

123. Üliõpilane on kohustatud järgima ainekavas kehtestatud hindamistingimusi. Üliõpilane lubatakse õppeaines õpiväljundite saavutatuse lõpphindamisele (edaspidi eksam), kui ta on täitnud ainekavas kehtestatud tingimused.

124. Hinnata võib ka jooksva õppetöö käigus tehtavaid kontrolltöid, teste, referaate, aruandeid, laboratoorseid töid, kursusetöid, kursuseprojekte jms, mis võivad moodustada osa või terviku eksami tulemusest.

125. Õppeaine toimumise viimasel semestril on õppejõud kohustatud võimaldama korralise eksami aja(d) ja vähemalt ühe korduseksami aja. Üliõpilasel on võimalik õpiväljundite lõpphindamine läbida õppeaine toimumise viimasel semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel ühel korduseksamil. Õppejõud võib kohustada üliõpilast registreeruma eksamile õppeinfosüsteemis.

126. Positiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud. Negatiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise tulemust ei tühistata, korduseksami(te) sooritamisel vormistatakse uus hindamisprotokoll.

127. Eksami aeg määratakse statsionaarses õppes õppejõu ja üliõpilaste kokkuleppel. Õppejõud teatab eksami aja(d) hiljemalt kolm nädalat enne eksami toimumist instituudi õppekorralduse spetsialistile, kes sisestab vastavad andmed õppeinfosüsteemi. Eksami ajad kaugõppes määratakse tunniplaanis.

128. Üliõpilase erinevates õppeainetes toimuvate eksamite vahele peab jääma vähemalt kaks päeva, välja arvatud kaugõppes.

129. Instituudi õppedirektoril on õigus vajadusel nõuda aine õppejõult täiendava korduseksami aja määramist õppeaine toimumise semestrile järgneval semestril. Täiendava korduseksami toimumisest teavitatakse üliõpilasi ja lepitakse nendega kokku eksami toimumisaeg.

130. Eksami tulemus kantakse hindamisprotokolli, mis on õpitulemuste arvestamise alusdokument.

131. Kui üliõpilane ei ilmu ettenähtud/valitud päeval eksamile, märgitakse hindamisprotokolli „mitteilmunud”. Märge „mitteilmunud“ tühistatakse, kui üliõpilane esitab tõendi mitteilmumise mõjuva põhjuse kohta vastava õppeaine õppejõule esimesel võimalusel arvates lõpphindamise toimumisajast. Mõjuva põhjuse korral on üliõpilasel õigus sooritada eksam ja vajadusel korduseksam õppejõu poolt määratud ajal järgmise semestri alguseks või vastavalt punktis 129 sätestatule.

132. Pärast kahekordset ühes ja samas õppeaines eksami sooritamist negatiivsele tulemusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumist, võib õppejõud suunata üliõpilase komisjonieksamile, tehes vastavasisulise kirjaliku esildise õppeainet õpetava instituudi õppedirektorile. Komisjoni koosseisu ja eksami toimumise aja kinnitab instituudi õppedirektor korraldusega hiljemalt kahe nädala jooksul arvates esildise laekumisest. Pärast kolmekordset ühe ja sama õppeaine eksami sooritamist negatiivsele tulemusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumisel, tuleb üliõpilasel läbida õppeaine uuesti. Komisjonieksamile ja õppeaine uuesti läbimisele suunamist ei rakendata vabaainete korral.

133. Õppejõud kannab eksamitulemused õppeinfosüsteemis hindamisprotokolli üldjuhul ühe nädala jooksul pärast eksami toimumist. Kui tulemuste teatavaks tegemine ei osutu eelnimetatud perioodi jooksul võimalikuks, teatab õppejõud üliõpilastele kuupäeva, millal hindamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi.

134. Õppejõud allkirjastab õppeinfosüsteemist väljatrükitud hindamisprotokolli ja edastab selle õppeaine õpetamise eest vastutava instituudi õppekorralduse spetsialistile. Instituudi õppekorralduse spetsialist kinnitab hindamisprotokolli õppeinfosüsteemis ja tagab õppejõu allkirjastatud protokolli säilitamise.

135. Üliõpilasel on õigus

1) kasutada eksamil ja kaitsmisel ainult õppejõu poolt lubatud abivahendeid ja -materjale;

2) tutvuda oma kirjaliku eksamitööga ühe kuu jooksul eksamitulemuste väljakuulutamisest;

3) esitada eksamitulemust vaidlustav kirjalik protest instituudi õppedirektorile ühe kuu jooksul hindamistulemuste avalikustamisest;

136. Eksamineerijal on õigus eemaldada üliõpilane eksamilt punktis 224nimetatud eksimuste korral ja märkida hindamisprotokolli negatiivne tulemus.

137. Eksami sooritamine negatiivsele tulemusele või eksamile mitteilmumine ühes õppeaines ei takista osalemist teiste õppeainete õppetöös. Eksamile ei lubata üliõpilast, kellel on positiivsele tulemusele sooritamata mõni vastava õppeaine kohustuslik eeldusaine.

138. Loomaarstiõppes ei lubata üliõpilasel osaleda kliiniliste õppeainete õppetöös, kui tal on positiivsele tulemusele sooritamata ainekavas nõutud eeldusained. Kliiniliste õppeainete nimekirja kinnitab instituudi õppedirektor korraldusega (vt ka punkt 48).

V.5.3.1. Lõpueksami sooritamine

139. Üliõpilane lubatakse õppekava lõpueksami(te)le, kui ta on sooritanud positiivsele tulemusele kõik õppekavajärgsed õppeained.

140. Lõpueksami(te) sooritamise korra kehtestab instituudi nõukogu.

141. Instituudi õppedirektor kinnitab korraldusega

1) lõpueksamikomisjoni koosseisu,

2) lõpueksami(te) sooritamise aja(d),

3) lõpueksami(te)le lubatud üliõpilaste nimekirja.

142. Lõpueksami(te) tulemus(ed) kantakse õppeinfosüsteemis hindamisprotokolli ja tehakse teatavaks ühe nädala jooksul. Kui üliõpilane ei nõustu saadud hindega, on tal õigus kahe tööpäeva jooksul, arvates tulemuste avalikustamisest, esitada kirjalik protest eksamikomisjoni esimehele või õppedirektorile. Kirjalik vastus protesti esitajale tuleb edastada kahe tööpäeva jooksul protesti esitamisest.

143. Kui üliõpilane ei ilmu lõpueksamile, märgitakse hindamisprotokolli tulemuseks ”mitteilmunud”. Mõjuvatel põhjustel lõpueksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus lõpueksam sooritada eksamikomisjoni esimehe poolt määratud ajal, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse instituudi õppedirektorile viie tööpäeva jooksul arvates lõpueksamile järgnevast päevast.

144. Lõpueksami sooritamisel negatiivsele tulemusele saab üliõpilane lõpueksami kordussooritust taotleda ainult üks kord ja instituudi nõukogu kehtestatud korras.

145. Viimase lõpueksami tulemuste teatamise ning lõpuaktuse vahele peab jääma vähemalt kolm tööpäeva.

V.5.3.2. Lõputöö kaitsmine

146. Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd (lõputööd) ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõputööd kuuluvad kaitsmisele.

147. Bakalaureuse-, magistri- ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõputööde kaitsmise tingimused ja korra kehtestab instituudi nõukogu, rakenduskõrgharidusõppe lõputöö kaitsmise tingimused ja korra kolledži nõukogu. Doktoritöö kaitsmise tingimused ja kord on kehtestatud ülikooli nõukogu määrusega „Eesti Maaülikooli akadeemiliste kraadide andmise ning rakenduskõrgharidusõppe lõputöö kaitsmise tingimused ja kord“ ning selle alusel koostatud ja ülikooli nõukogus kinnitatud doktoritööde kaitsmiskomisjonide põhimäärustega. Käesoleva eeskirja punkte 149–153ei kohaldata doktoritööde kaitsmisele.

148. Üliõpilane lubatakse lõputöö kaitsmisele, kui ta on sooritanud positiivsele tulemusele kõik õppekavajärgsed õppeained.

149. Instituudi õppedirektor kinnitab korraldusega

1) lõputööde kaitsmiskomisjoni(de) koosseisu,

2) lõputööde teemad, juhendajad ja retsensendid,

3) lõputööde kaitsmise ajad;

4) lõputöö kaitsmisele lubatud üliõpilaste nimekirja.

150. Kaitsmise tulemused tehakse teatavaks kaitsmise päeval. Kui üliõpilane ei nõustu saadud hindega, on tal õigus kahe tööpäeva jooksul, arvates tulemuste avalikustamisest, esitada kirjalik protest kaitsmiskomisjoni esimehele või õppedirektorile. Kirjalik vastus protesti esitajale tuleb edastada kahe tööpäeva jooksul protesti esitamisest.

151. Lõputöö kaitsmisel negatiivsele tulemusele on võimalik korduskaitsmist taotleda ainult üks kord ja instituudi nõukogu poolt kehtestatud korras.

152. Kui üliõpilane ei ilmu lõputöö kaitsmisele, märgitakse hindamisprotokolli tulemuseks ”mitteilmunud”. Mõjuvatel põhjustel kaitsmisele mitteilmunud üliõpilane võib kaitsta lõputööd komisjoni esimehe poolt määratud ajal, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse õppedirektorile viie tööpäeva jooksul arvates kaitsmisele järgnevast päevast.

153. Lõputööde kaitsmise tulemuste teatamise ning lõpuaktuse vahele peab jääma vähemalt kolm tööpäeva.

V.5.4. Lõpudokumendid

154. Diplomite ja akadeemiliste õiendite statuudi ning väljaandmise korra on kehtestanud Eesti Vabariigi Valitsus.

155. Diplomi vormistamise aluseks on õppekava täies mahus täitmise järel välja antud õppeprorektori korraldus üliõpilase eksmatrikuleerimise või eksternina lõpetanuks lugemise kohta.

156. Diplomid ja akadeemilised õiendid vormistatakse õppeosakonnas.

157. Diplom kiitusega (cum laude) antakse rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, loomaarsti-, ehitusinseneri- või magistriõppe täies mahus täitnud üliõpilasele:

1) kes kaitses lõputöö hindele ”A” või sooritas lõpueksami(d) hindele ”A”;

2) kelle keskmine kaalutud hinne on 4,60 või kõrgem, seejuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid.

158. Kaalutud keskmise hinde arvutamisel omistatakse hinnetele järgmised väärtused: “A“ = 5, „B“ = 4, „C“ = 3, „D“ = 2, „E“ = 1.

V.6. Akadeemiline edasijõudmine

159. Õppekava täitmine toimub õppeplaani järgi (õppeainete omandamise ajaline plaan).

160. Rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, ehitusinseneri-, loomaarsti- ja magistriõppe üliõpilase akadeemilist edasijõudmist hinnatakse 31. augustil, akadeemilise edasijõudmise kontrolli päeval. Instituut võib oma nõukogu otsuse alusel kehtestada teiseks akadeemilise edasijõudmise kontrolli päevaks 31. jaanuari.

161. Doktoriõppe üliõpilase õppekava täitmist hinnatakse üks kord aastas, üldjuhul hiljemalt 31. augustiks toimunud atesteerimise alusel. Doktorantide atesteerimine toimub ülikooli nõukogu määruse „Eesti Maaülikooli doktorantide atesteerimise tingimused ja kord“ alusel.

162. Positiivne atesteerimine on eelduseks õpingute jätkamiseks doktoriõppes ja järgmisele õppeaastale üleviimisele.

163. Õppekoormuse järgi võib üliõpilane olla

1) täiskoormusega õppija,

2) osakoormusega õppija.

164. Üliõpilased immatrikuleeritakse täiskoormusega õppesse.

165. Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppeplaani kohaselt täitmiselekuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Kaugõppes loetakse õppekavadel, mille õppeplaaniga kehtestatud õppeaasta maht on 45 EAP, täiskoormusega õppeks 100protsendilist õppeaasta õppeplaani täitmist.

166. Loomaarstiõppes toimub ainult täiskoormusega õpe (vt punkt 165).

167. Osakoormusega õppes, välja arvatud loomaarstiõpe, täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppeplaani kohaselt täitmiselekuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti. Kaugõppes loetakse õppekavadel, mille õppeplaaniga kehtestatud õppeaasta maht on 45 EAP, osakoormusega õppeks vähemalt 30 EAP, kuid alla 45 EAP mahus õppeplaani täitmist.

168. Osa- või täiskoormusega õppesse üleviimine toimub üks kord õppeaastas ja 31. augustiks õppeinfosüsteemi sisestatud õpitulemuste alusel.

169. RE õppekohal täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitev üliõpilane viiakse osakoormusega õppesse REV õppekohale, välja arvatud loomaarstiõppes. Vastava REV õppekoha moodustamiseks tuleb sõlmida õppeteenuse osutamise leping sügissemestril enne 30. septembrit. Kui 30. septembriks ei ole sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingut, eksmatrikuleeritakse üliõpilane punkti 189.4lõike 1 alusel.

170. Üliõpilane viiakse üle järgmise õppeaasta üliõpilaseks, kui ta on täitnud täiskoormuse või osakoormuse õppe nõuded (vt punktid 165, 166ja 167) ja kui ta ei viibi akadeemilisel puhkusel.

171. Üliõpilase üleviimine järgmise õppeaasta üliõpilaseks täis- või osakoormusega õppesse toimub õppeprorektori korraldusega instituudi õppedirektori esildise alusel.

172. Üleviimine järgmise aasta üliõpilaseks täis- või osakoormusega õppesse peab olema lõpetatud 15. septembriks.

173. Õpingud loetakse lõpetatuks, kui üliõpilane on õppekava täitnud täies mahus.

V.7. Vabanenud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade täitmine

174. Vaba RE õppekoha olemasolu määramise aluseks on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud ja ülikooli nõukogu kinnitatud õppekohtade arv, välja arvatud loomaarstiõppes. Kui loomaarstiõppes moodustati üliõpilaste vastuvõtuks riiklikust koolitustellimusest rohkem õppekohti, kaotatakse lisaks moodustatud õppekohad nende vabanemisel.

175. RE õppekoht vabaneb, kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse enne õppekava nominaalkestuse lõppu, läheb üle teisele õppekavale või REV õppekohale.

176. Vabanenud RE õppekohale võivad kandideerida REV õppekohtadel õppivad üliõpilased (sh osakoormusega õppe üliõpilased, kes on täitnud täiskoormusega õppe nõuded), reimmatrikuleerimise taotlejad, teistest ülikoolidest ületulijad ja õppekava vahetust taotlevad üliõpilased.

177. Vabanenud RE õppekohale kandideerimiseks esitab taotleja avalduse vastava instituudi õppedirektorile. Sama õppekava REV õppekohtadel õppivad üliõpilased arvatakse kandidaatideks ka ilma avalduseta.

178. Ülikool asendab igal õppeaastal RE õppekohal õppiva täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva või eksmatrikuleeritud üliõpilase vastaval õppekohal õppida sooviva isikuga, eelistades paremate õpitulemustega isikut.

179. Üliõpilaste paremusjärjestused õpitulemuste alusel koostatakse õppekavati/erialati ja erinevate õppeaastate kohta, lähtudes õppeplaaniga ettenähtud kohustuslike õppeainete sooritamisest ja õppeplaani kumulatiivsest täitmisest. Kui mitmel vabanenud RE õppekohale soovijal on võrdsed tulemused, eelistatakse üliõpilast, kellel on kõrgem kaalutud keskmine hinne, mis arvutatakse kõigi sooritatud õppeainete eksamihinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel kõigi sooritatud eksamiainete ainepunktide kogusummaga. Arvestusega lõppenud õppeaineid kaalutud keskmise hinde arvutamisel ei arvestata. Kui õpitulemused on ka siis võrdsed, eelistatakse üliõpilast, kes on saavutanud õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi (sh kogunud rohkem ainepunkte), on ühiskondlikult aktiivne, edukalt osalenud erialastel konkurssidel või kellel on kõrgem viimase semestri kaalutud keskmine hinne. Vabanenud RE täiskoormusega õppe õppekohale soovijate puudumisel jäetakse osakoormusega õppesse üle viidud üliõpilane RE õppekohale, eelistades osakoormusega õppijatest paremate õpitulemustega isikut.

180. Ülikooli õppekohtade üldarvestust peab õppeosakond, lisaks instituut ja kolledž konkreetse hallatava õppekava osas.

181. Vabanenud RE õppekoha võib täita kohe pärast selle vabanemist. Õppekoha täitmine toimub õppeprorektori korraldusega instituudi õppedirektori esildise alusel.

V.8. Õppekava ja/või õppevormi vahetamine

182. Õppekava, eriala või õppevormi vahetust võib taotleda semestri esimese nelja nädala jooksul.

183. Õppekava, eriala või õppevormi vahetuse eeldus on, et üliõpilane on täitnud seni õpitud õppekohal vähemalt osakoormusega õppimise nõude.Teisel õppekaval, erialal või õppevormis saab õppima asuda, kui on vaba taotletav RE õppekoht või sõlmitakse õppeteenuse osutamise leping, mis on REV õppekoha moodustamise aluseks erialal, millele üleviimist taotletakse.

184. Õppekava, eriala või õppevormi vahetamise aluseks on üliõpilase poolt õppeprorektori nimele kirjutatud avaldus, millel on õppekava haldava instituudi õppedirektori nõusolek ning märge, millisele õppekavale/erialale, mitmenda õppeaasta üliõpilaseks, millise õppekoormusega (täis- või osakoormusega õpe) ja millisel õppekohal (RE või REV, õppekava õppeaasta versioon) üliõpilane õppima asub. REV õppekohale õppima asumise korral vormistatakse õppeteenuse osutamise leping õppeosakonnas.

185. Õppekava, eriala või õppevormi vahetus toimub õppeprorektori korraldusega.

V.9. Eksmatrikuleerimine

186. Eksmatrikuleerimine on üliõpilase väljaarvamine üliõpilaste nimekirjast. Eksmatrikuleerimine vormistatakse õppeprorektori korraldusega.

187. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse:

1) tema omal soovil,

2) ülikooli algatusel või

3) pooltest sõltumatutel asjaoludel.

188. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse tema omal soovil õppeprorektori nimele kirjalikult esitatud ja allkirjastatud sooviavalduse alusel.

189. Ülikooli algatusel eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppedirektori esildise alusel:

189.1. seoses õppekava täitmisega täies mahus;

189.2. seoses õppe lõpukuupäeva möödumisega;

189.3. õppetööst mitteosavõtu tõttu, kui

1) esimese õppeaasta üliõpilane ei ilmu mõjuva põhjuseta õppetööle kümne päeva jooksul arvates õppetöö algusest,

2) üliõpilane on õppetöölt mõjuva põhjuseta puudunud terve semestri;

189.4. edasijõudmatuse tõttu, kui

1) rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, ehitusinseneri- või magistriõppe üliõpilane ei ole akadeemilise edasijõudmise kontrolli päevaks täitnud vähemalt osakoormusega õppimise nõudeid (vt punkt 167) ja kui RE õppekoha täiskoormusega õppest osakoormusega õppesse üleviidud üliõpilane ei ole õpingute jätkamiseks REV õppekohal sõlminud õppeosakonnas enne 30. septembrit vastavat õppeteenuse osutamise lepingut (vt punkt 169);

2) loomaarstiõppe üliõpilane ei ole akadeemilise edasijõudmise kontrolli päevaks täitnud täiskoormusega õppe nõudeid (vt punktid 165ja 166);

3) doktoriõppe üliõpilast ei ole korralisel atesteerimisel positiivselt atesteeritud;

4) lõpueksami teistkordse soorituse või lõputöö teistkordse kaitsmise tulemus on negatiivne hinne (vt punktid 144ja 151);

189.5. õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmisel;

189.6. üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu järgmistel juhtudel:

1) akadeemilise petturluse puhul punktis 224toodud juhtudel;

2) dokumendi võltsimisel;

3) üldtunnustatud käitumisnormide või akadeemiliste tavade vastu olulisel määral eksimisel.

Üliõpilase eksmatrikuleerimise üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu otsustab õppeprorektor, kui on ära kuulanud üliõpilasesinduse arvamuse.

189.7. Õppekava sulgemisel, kui üliõpilane õppekava sulgemisel ei avalda soovi minna üle teisele õppekavale.

190. Eksmatrikuleerimine pooltest sõltumatutel asjaoludel toimub instituudi õppedirektori esildise ja vastava dokumendi koopia alusel järgmistel põhjustel:

1) üliõpilasele on kohtu poolt määratud eestkostja põhjusel, et üliõpilane ei suuda vaimuhaiguse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida;

2) üliõpilase surma tõttu.

V.10. Reimmatrikuleerimine

191. Reimmatrikuleerimine (ennistamine) on endise üliõpilase taasarvamine üliõpilaste nimekirja poolelijäänud õpingute jätkamiseks.

192. Reimmatrikuleerimist saab taotleda samale õppekavale, millel eksmatrikuleerimise ajal õpiti või mõnele teisele Eesti Maaülikooli õppekavale.

193. Isik, kes taotleb reimmatrikuleerimist samale õppekavale, reimmatrikuleeritakse sama või järgmise õppeaasta üliõpilaseks.

194. Isikul, kes taotleb reimmatrikuleerimist teisele õppekavale, ja soovib varasemate õpingute ja/või töökogemuse arvestamist valitud õppekava täitmisel,tuleb esitada VÕTA taotlus(vt punktid 52–54). Otsuse, millisele õppeaastale saab üliõpilaseks reimmatrikuleerida, teeb õppedirektor instituudi VÕTA komisjoni otsuse põhjal. Instituudi õppekorralduse spetsialist sisestab VÕTA komisjoni otsuse alusel varasemate õpingute soorituse(d) õppeinfosüsteemi kahe nädala jooksul reimmatrikuleerimisest.

195. Edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane saab taotleda reimmatrikuleerimist, kui ta on täitnud vähemalt osakoormusega õppe nõuded, loomaarstiõppe üliõpilane täiskoormusega õppe nõuded (vt punktid 165, 166ja 167).

196. Kui eksmatrikuleerimine toimus üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu, saab reimmatrikuleerimist taotleda ühe aasta möödumisel eksmatrikuleerimisest.

197. Kui üliõpilane on eksmatrikuleeritud õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu, saab reimmatrikuleerimist taotleda, kui õppeteenustasu võlgnevus on likvideeritud.

V.10.1. Reimmatrikuleerimine RE õppekohale

198. Reimmatrikuleerimise eelduseks on vaba RE õppekoha olemasolu.

199. RE õppekohal õppinud isiku võib reimmatrikuleerida RE õppekohale samas õppevaldkonnas, kui eksmatrikuleerimise põhjus ei olnud õppe lõpukuupäeva möödumine.

200. Reimmatrikuleerimine toimub õppeprorektori korraldusega reimmatrikuleerimist taotleva isiku poolt õppeprorektori nimele kirjutatud avalduse alusel, millel on õppekava haldava instituudi õppedirektori nõusolek ning märge, mitmenda õppeaasta ja mis õppekoormusega (vt punktid 165, 166, 167) üliõpilaseks isik reimmatrikuleerida.

V.10.2. Reimmatrikuleerimine REV õppekohale

201. REV õppekohale reimmatrikuleerimine toimub õppeprorektori korraldusega reimmatrikuleerimist taotleva isiku poolt õppeprorektori nimele kirjutatud avalduse alusel, millel on õppekava haldava instituudi õppedirektori nõusolek ning märge, mitmenda õppeaasta ja mis õppekoormusega (vt punktid 165, 166, 167) üliõpilaseks isik reimmatrikuleerida. Avaldus on õppeteenuse osutamise lepingu sõlmimise aluseks. Leping vormistatakse õppeosakonnas.

VI. ÜLIÕPILASE ÕPPETEGEVUSEGA SEONDUVAD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

VI.1. Akadeemiline puhkus

202. Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustööst.

203. Üliõpilasel on õigus saada kord igas õppeastmes akadeemilist puhkust omal soovil tema immatrikuleerimiskorralduses ette nähtud õppeaja jooksul kuni üks kalendriaasta, lühima perioodiga kuus kuud ja maksimaalselt kaks korda, välja arvatud punktis 209 sätestatud juhtudel.

204. Akadeemilist puhkust omal soovil võib rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, loomaarsti- ja ehitusinseneriõppe üliõpilane taotleda alates teisest semestrist, magistri- ja doktoriõppe üliõpilane alates esimesest semestrist.

205. Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt igas õppeastmes akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel kuus kuud kuni kaks aastat. Akadeemilise puhkuse taotlusele lisab üliõpilane arsti poolt väljastatud tõendi, millel on soovitus akadeemilisele puhkusele siirdumiseks.

206. Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt üks aasta akadeemilist puhkust kaitseväeteenistusse asumisel Kaitseressursside Ameti vastava tõendi alusel.

207. Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt akadeemilist puhkust seoses lapse hooldamisega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Üliõpilasel on nimetatud põhjusel õigus taotleda akadeemilist puhkust alates seitsmendast raseduskuust arstitõendi või pärast lapse sündi lapse sünnitunnistuse koopia alusel.

208. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi.

209. Kui omal soovil akadeemilisel puhkusel viibiv üliõpilane siirdub akadeemiliselepuhkusele punktides 205, 206või 207nimetatud põhjusel, siis tema seni kestnud akadeemiline puhkus katkestatakse ning seda jätkatakse üliõpilase taotluse alusel pärast punktides 205, 206või 207nimetatud põhjusel saadud akadeemilise puhkuse lõppemist.

210. Akadeemiline puhkus, selle katkestamine või ennetähtaegne lõpetamine ning sellega seotud õppe lõpukuupäeva muutus vormistatakse õppeprorektori korraldusega üliõpilase avalduse alusel, millel on instituudi õppedirektori nõusolek. Kui akadeemilist taotlev üliõpilane on õppeinfosüsteemis registreeritud õppeainetele, peab ta avalduses märkima õppeained, millele registreerumise ta soovib tühistada, vastasel korral on tal kohustus õppeained läbida.

211. REV õppekohal õppivat üliõpilast ei lubata akadeemilisele puhkusele, välja arvatud eeskirja punktides 205, 206ja 207toodud põhjustel, kui õppeteenuse tellijal on õppeteenustasu võlgnevus.

212. REV õppekohal õppimiseks sõlmitud õppeteenuse osutamise leping peatatakse üliõpilase akadeemilise puhkuse ajaks.

213. Üliõpilane võib akadeemilise puhkuse ajal sooritada arvestusi ja eksameid, kusjuures REV õppekohal õppiv üliõpilane võib akadeemilise puhkuse ajal sooritada akadeemilisele puhkusele eelnenud semestri eksameid/arvestusi, kui nimetatud semestri õppeteenuse eest oli tasutud. REV õppekohal õppival üliõpilasel ei lubata osa võtta õppetööst ja sooritada eksameid/arvestusi, kui semestri õppeteenustasu on maksmata.

214. Akadeemilisel puhkusel viibivat üliõpilast ei eksmatrikuleerita punkti 189.4lõigete 1, 2 ja 3 ning punkti 189.5alusel. Akadeemilisel puhkusel viibiva üliõpilase eksmatrikuleerimisel punkti 189.4lõike 4 või punktide 189.1, 189.6, 189.7 ja 190alusel loetakse eksmatrikuleerimise kuupäev ka akadeemilise puhkuse lõpetamise kuupäevaks.

215. Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üliõpilast üle järgmise aasta üliõpilaseks.

VI.2. Õpingute pikendamine

216. Kui statsionaarse õppe üliõpilasel saab täis nominaalne õppeaeg või kaugõppe üliõpilasel immatrikuleerimiskorralduses ettenähtud õppeaeg ja tal on õppevõlgnevused, pikendatakse akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks tema õppeaega täiskoormusega õppimise korral ühe aasta võrra, osakoormusega õppimise korral osakoormuses õpitud aja võrra. Õppeaja pikendus vormistatakse õppeprorektori korraldusega instituudi õppedirektori esildise alusel.RE üliõpilaselt, kelle õppeaega on pikendatud, ei nõuta õppekulude hüvitamist, REV üliõpilasele kehtib sõlmitud õppeteenuse osutamise leping.

VI.3. Üliõpilasnõustamine

217. Üliõpilasel on õigus informatsiooni ja nõu saamiseks õppetegevusega seonduvates küsimustes pöörduda

1) instituudi õppedirektori ja õppekorralduse spetsialisti poole;

2) tuutori poole;

3) üliõpilasesinduse poole;

4) õppeosakonna töötajate poole.

VI.4. Üliõpilase täiendavad õigused ja kohustused

218. Üliõpilasel on õigus:

1) esitada õppejõududele, instituudi õppedirektorile, õppeosakonna juhatajale, õppeprorektorile ja rektorile taotlusi õppetegevuse parendamiseks, kusjuures taotlus peab sisaldama põhjendust;

2) saada üliõpilasstaatust kinnitavaid tõendeid instituudi õppekorralduse spetsialistilt või õppeosakonnast;

3) kasutada auditooriume, arvutiklasse, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras;

4) kandideerida ülikooli üliõpilasesindusse;

5) olla valitud ülikooli otsustuskogudesse;

6) kasutada ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

219. Üliõpilasel on kohustus osaleda õppetöös (vt punktid 99ja 100) ja anda tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta (vastav vorm täidetakse elektrooniliselt õppeinfosüsteemis).

220. Üliõpilasel on kohustus omada ülikooli keskserveri kasutajatunnust. Ülikooli keskserveri kasutajatunnus on õppeinfosüsteemi kasutamise eelduseks. Õppeinfosüsteemi kaudu ülikooli serveris olevale üliõpilase elektronposti aadressile saadetud teated (korraldused eksmatrikuleerimise, akadeemilise puhkuse, õppeaja pikendamise jms kohta, teated, REV õppekoha õppeteenustasu arved jne) loetakse edastatuks.

221. Üliõpilasel on kohustus oma kontaktandmete muutusest teavitada ülikooli õppeinfosüsteemi vahendusel. REV üliõpilased peavad täiendavalt oma kontaktandmete muutusest teavitama kirjalikult ülikooli rahandusosakonda.

222. Üliõpilane peab järgima ülikooliseaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest.

VI.5. Õppetoetus

223. Üliõpilasel on õigus taotleda ja saada õppetoetust vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele. Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning kord ülikoolis kehtestatakse igaks õppeaastaks.

VI.6. Akadeemiline petturlus

224. Akadeemiline petturlus on:

224.1. õpitulemuste kontrolli ajal selliste abivahendite ja -materjalide kasutamine, mida ei ole õppejõu poolt lubatud kasutada;

224.2. teadmiste lubamatu vahetamine (nt etteütlemine, mahakirjutamine jm) üliõpilaste poolt nende õpitulemuste kontrolli ajal;

224.3. teise üliõpilase eest õpitulemuste kontrolli (eksami, arvestuse jm) sooritamine;

224.4. kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all või selle osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta (plagiaat);

224.5. iseenda identse töö taasesitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud.

225. Kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petturluse, teeb õppedirektor, arvestades õppeainet õpetava(te) õppejõu/õppejõudude ja üliõpilase kirjalikke seletuskirju:

1) üliõpilasele noomituse või

2) õppeprorektorile esildise üliõpilase eksmatrikuleerimiseks.

VI.7. Õppetegevusega seonduvate otsuste vaidlustamine

226. Kui üliõpilane soovib vaidlustada õppetegevusega (välja arvatud lõpueksam/lõputöö) seonduvat otsust, peab ta pöörduma otsuse teinud isiku poole ning väljendama kirjalikult oma soovi otsus vaidlustada. Kui arutelu otsuse teinud isikuga üliõpilase soovi ei muuda, võib ta esitada oma instituudi õppedirektorile apellatsiooni viie tööpäeva jooksul alates vaidlustatava otsuse vastuvõtmisest.

227. Lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmise protseduuri ja/või tulemusega seonduvates küsimustes apelleeritakse ülikooli nõukogu määrusega “Eesti Maaülikooli akadeemiliste kraadide andmise ning rakenduskõrgharidusõppe lõputöö kaitsmise tingimused ja kord“ sätestatud korras.

228. Apelleerimisel õppedirektori otsuse suhtes esitatakse apellatsioon oma instituudi direktorile. Kui vaidlustatakse instituudi direktori otsus, esitatakse apellatsioon õppeprorektorile. Õppeprorektori otsuse vaidlustamisel esitatakse apellatsioon rektorile.

229. Apellatsioonis kirjeldatakse kõiki juhtumi olulisi asjaolusid.

230. Instituudi direktor moodustab apellatsiooni läbivaatamiseks kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad õppedirektor, üliõpilaste esindaja (instituudi nõukogu või üliõpilasesinduse liige) ja vastavalt konkreetsele tõstatatud probleemile kolmas isik (õppeosakonna esindaja, valdkonna õppejõud jne).

231. Õppeprorektor konsulteerib apellatsioonile vastamiseks ülikooli nõukogu õppekomisjoni ja üliõpilasesindusega.

232. Isik, kellele apellatsioon esitati, on kohustatud üliõpilast teavitama 15 päeva jooksul pärast apellatsiooni esitamist sellest, kas ta

1) jätab vaidlustatud otsuse jõusse;

2) saadab otsuse selle teinud isikule uueks läbivaatamiseks;

3) tühistab otsuse ja teeb samas asjas uue otsuse.

VI.8. Õpetamise ja õppeainete hindamine

233. Õpetamise ja õppeainete hindamine toimub üliõpilaste küsitluse teel õppeinfosüsteemi kaudu kaks korda õppeaastas sügis- ja kevadsemestri lõpus. Üliõpilast teavitatakse hindamisperioodi algus- ja lõpukuupäevast tema ülikooli e-posti aadressile saadetud kirjaga.

234. Üliõpilaste küsitluse eesmärk on saada järjepidevat tagasisidet õppetegevuse kohta õppeainete lõikes. Küsitlus annab üliõpilastele võimaluse oma hinnangute avaldamise kaudu mõjutada õpetamise kvaliteeti.

VII. ENNE 2003/2004. ÕPPEAASTAT KEHTINUD ÕPPEVORMIDE RAKENDAMINE

235. Täis- ja osakoormusega õpet kohaldatakse alates 2003/2004. õppeaastast ülikooli vastuvõetud üliõpilastele.

236. Enne 2003/2004. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse käesoleva eeskirjaga sätestatud täiskoormusega õppe nõudeid.

VIII. ENNE 1. JUUNIT 2002 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI ÕPPEKAVADE REGISTRISSE KANTUD ÕPPEKAVADE ERISUSED

237. Enne 1. juunit 2002 haridus- ja teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud magistriõppekavade alusel antavad magistrikraadid jagunevad teadus- ja kutsekraadideks. Magistrikraadi andmise õigused ja saamise nõuded ning magistritöö kaitsmise korra sätestavad ülikooli nõukogu määrus “Eesti Maaülikooli akadeemiliste kraadide andmise ning rakenduskõrgharidusõppe lõputöö kaitsmise tingimused ja kord“ ning selle põhjal koostatud ja instituutide nõukogus kinnitatud magistritööde kaitsmise tingimused ja kord. Eksterni magistritöö kaitsmise kulud katab õppekava haldav instituut.

IX. EESKIRJA RAKENDAMINE

238. Eesti Maaülikooli nõukogu 22. juuni 2010. a määrus nr 9 „Eesti Maaülikooli õppekorralduseeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

239. Eeskirja punkti 166, punktides 167ja 169loomaarstiõppele kehtestatud nõudeid ning punkti 189.4lõiget 2 rakendatakse alates 2008/2009. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele.

240. Käesolev eeskiri jõustub 1. septembril 2011. a.

/allkiri/

Mait Klaassen /allkiri/

Rektor Lea Michelson

Akadeemiline sekretär

RSS uudistevoog

Eesti Maaülikool

Kreutzwaldi 1a Tartu 51014, tel (+372) 731 3001, faks (+372) 731 3037, e-post: infoemu.ee

WebMaster