Teadmiseks õppijale
| Õppekava |
Õppimine külalisüliõpilasena
Õppimine ja praktika välismaal Õppimine riigieelarvevälisel (REV) õppekohal |
1.Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpitulemused, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused, õppe lõpetamise tingimused ning omandatavad pädevused. Õppekava koostamise, avamise, hoidmise, muutmise ning sulgemise tingimused ja kord on reguleeritud õppekava statuudiga, mille kinnitab ülikooli nõukogu.
Õppekava sees võib toimuda spetsialiseerumine erialale.
Õppeaasta ja õppe maht
2. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. Õppeaasta koosneb kahest semestrist; sügissemestrist ja kevadsemestrist. Akadeemiline kalender on kättesaadav ülikooli kodulehel.
Praktika ajad ja konkreetsest õppekavast tulenevad akadeemilise kalendri erinevused kinnitab instituudi õppedirektor korraldusega. Üliõpilased saavad igal õppeaastal vähemalt 8 nädalat puhkust.
3. Õppeaasta maht on reeglina 60 ainepunkti (EAP). Üks EAP vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, millesse on arvestatud kontaktõpe (sh. e-õpe), praktiline töö (sh praktika), iseseisev töö ja teadmiste kontroll (sh arvestused, eksamid).
4. Õppe nominaalkestus on õppekava täitmiseks ette nähtud arvestuslik aeg.
Kaugõppes võib õppekava täitmiseks ettenähtud aeg olla ühe aasta võrra pikem juhul kui seda näeb ette õppeplaan.
Õppe nominaalkestuse hulka ei arvestata akadeemilisel puhkusel oldud aega.
Õppeplaan
5. Õppekava täitmine (bakalaureuseõppes 180 EAP, ehitusinseneriõppes 300 EAP, loomaarstiõppes 360 EAP, rakenduskõrgharidusõppes 240 EAP; magistriõppes 120 EAP) toimub õppeplaani järgi (õppeainete omandamise ajaline plaan), kus kirjas kohustuslikud õppeained.
6. Iga õppeaine kohta on olemas ainekava, milles on kirjas õppekavast tulenevad õppeaine eesmärgid, kontaktõppe maht ja ajakava, õpiväljundite saavutamist kontrollivad tegevused (näiteks suuline või kirjalik eksam või arvestus, kontrolltöö(d), kursuseprojrkt jms) ning eksamile või arvestusele pääsemise nõuded (eeldusained, osalemine seminaridel, kirjalikud tööd jne). Ainekava on kättesaadav ülikooli infosüsteemis (ÕIS).
7. Üliõpilane saab ainepunkte õppeaine ainekavas esitatud tingimuste kohaselt omandatud õpitulemuste hindamise tulemusena eksamitel, arvestustel ja/või üliõpilastööde kaitsmistel.
Eksam/arvestus tuleb sooritada õppeaine toimumise semestril. Õppejõud võib kohustada üliõpilast registreeruma eksamile/arvestusele ÕIS-is. Eksamile ei lubata üliõpilast, kellel on sooritamata mõni vastava õppeaine kohustuslik eeldusaine või kes ei ole täitnud ainekavas esitatud eksamile või arvestusele pääsemise nõudeid.
Loomaarstiõppes ei lubata üliõpilasel osaleda kliiniliste õppeainete õppetöös, kui tal on sooritamata ainekavas nõutud eeldusained. Kliiniliste õppeainete nimekiri on kinnitanud instituudi õppedirektori korraldusega.
8. Õppeaine loetakse omandatuks, kui see on sooritatud hindele „A“, „B“, „C“, „D“ või „E“ (positiivsed hinded). Arvestuse korral on positiivne tulemus „arvestatud“, negatiivne tulemus „mittearvestatud“.
9. Kui üliõpilane ei ilmu õpiväljundite hindamisele (eksamile/arvestusele) ettenähtud/valitud päeval, märgitakse eksamiprotokolli „mitteilmunud“ („MI“). Märge „mitteilmunud“ tühistatakse , kui üliõpilane esitab tõendi mõjuva põhjuse kohta vastava õppeaine õppejõule esimesel võimalusel arvates lõpphindamise toimumisajast. Pärast kahekordset ühes ja samas õppeaines eksami sooritamist negatiivsele tulemusele sealhulgas mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumist võib õppejõud suunata üliõpilase komisjonieksamile.
Pärast kolmekordset ühe ja sama õppeaine eksami sooritamist negatiivsele tulemusele, sealhulgas mõjuvate põhjusteta eksamile mitteilmumisel, tuleb üliõpilasel läbida õppeaine uuesti.
10. Eksamitulemused märgib õppejõud hindamisprotokolli õppeinfosüsteemis (ÕIS) reeglina ühe nädala jooksul pärast eksami toimumist. Kui tulemuste teatavaks tegemine selle aja jooksul ei ole võimalik, teatab õppejõud üliõpilasele kuupäeva, millal tulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi.
11. Üliõpilaste erinevates õppeainetes toimuvate eksamite vahele peab jääma vähemalt kaks päeva, välja arvatud kaugõppes.
12. Positiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud. Negatiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise tulemust ei tühistata, korduseksami(te) sooritamisel vormistatakse uus hindamisprotokoll.
13. Üliõpilase akadeemilist edasijõudmist hindab instituut õppeaasta lõpuks, 31. augustiks õppeinfosüsteemi (ÕIS) sisestatud õpitulemuste alusel. Kui üliõpilane on sooritanud vähemalt 75 protsenti õppeplaaniga ettenähtud õppemahust, saab ta jätkata õpinguid täiskoormusega õppes. Kui üliõpilane on sooritanud õppeaasta lõpuks 50 - 75 protsenti õppeplaaniga ettenähtud õppemahust, viiakse ta osakoormusega õppesse. Kui riigieelarvelisel (RE) õppekohal õppiv üliõpilane viiakse osakoormusega õppesse REV õppekohale, tuleb tal sõlmida ülikooli õppeosakonnas õppeteenuse osutamise leping septembrikuu jooksul ja hakata õpingute eest maksma.
14. RE õppekohal täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane, kes on üle viidud osakoormusega õppesse REV õppekohale, vabastatakse õppekulude hüvitamisest, kui ta jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja kui ta on
1) keskmise, raske või sügava puudega isik;
2) alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.
Vastav avaldus, millel on õppedirektori allkiri, tuleb esitada ülikooli õppeosakonna juhatajale.
Vaba riigieelarvelise (RE) õppekoha täitmine
15. Kui üliõpilane õpib riigieelarvevälisel (REV) ehk tasulisel õppekohal ja ta on sooritanud õppeaasta lõpuks vähemalt 75 protsenti õppeplaaniga ettenähtud õppemahust, on tal õigus taotleda üleviimist vabale riigieelarvelisele (RE) õppekohale. Avaldus tuleb kirjutada õppeprorektori nimele ja esitada see oma instituudi õppedirektorile.
16. Riigieelarveline (RE) õppekoht jääb vabaks, kui RE õppekohal õppiv üliõpilane eksmatrikuleeritakse enne õppekava nominaalkestuse lõppu, läheb teisele õppekavale või riigieelarvevälisele (REV) õppekohale. Õppekohtade arvestust peab ülikooli õppeosakond ja instituudi õppekorralduse spetsialist.
17. Vaba riigieelarvelise (RE) õppekoha täitmine toimub üliõpilaste õpitulemuste alusel. Instituudi õppekorralduse spetsialist koostab üliõpilaste paremusjärjestused õpitulemuste alusel õppekavati/erialati iga õppeaasta kohta eraldi. Paremusjärjestuse koostamisel arvestatakse õppeplaaniga ettenähtud kohustuslike õppeainete sooritamist ja õppeplaani kumulatiivset ehk summaarset täitmist. Kui mitmel taotlejal on võrdsed tulemused, eelistatakse üliõpilast, kellel on kõrgem kaalutud keskmine hinne.
18. Kaalutud keskmine hinne arvutatakse kõigi sooritatud õppeainete eksamihinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel kõigi sooritatud eksamiainete ainepunktide kogusummaga. See tähendab, et kaalutud keskmise hinde arvutamiseks võetakse arvesse kõik positiivse hindega lõppenud eksamid (sh kursusetööd ja –projektid). Arvestusega lõppenud õppeaineid ei arvestata.
19. Ülikooli ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem (ÕIS), mis asub aadressil https://ois.emu.ee. ÕIS-i kasutamiseks on üliõpilased kohustatud võtma endale EMÜ e-aadressi.
20. Külalisüliõpilasena õppimise kord on reguleeritud Eesti Maaülikooli õppekorralduseeskirjaga.
21. Külalisüliõpilaseks loetakse üliõpilast, kes
- on immatrikuleeritud Eesti Maaülikooli, kuid õpib õppeaineid teises kõrgkoolis
- õpib õppeaineid Eesti Maaülikoolis, kuid on immatrikuleeritud teise kõrgkooli
22. Eesti Maaülikooli üliõpilane, kes soovib õppida mõnda õppeainet teises Eesti kõrgkoolis, esitab vastava taotluse (külalisüliõpilase suunamisleht-ankeet) oma instituudi õppedirektorile. Taotluses märgitakse õppeained, mida soovitakse teises kõrgkoolis õppida. Õppedirektori poolt viseeritud suunamisleht-ankeet on külalisüliõpilaseks saamise eelduseks ja see tuleb esitada vastuvõtvasse kõrgkooli.
23. Eesti teise kõrgkooli üliõpilane, kes soovib õppida Eesti Maaülikoolis külalisüliõpilasena, esitab kodukõrgkooli kirjaliku nõusolekuga külalisüliõpilase suunamislehe-ankeedi semestri kahe esimese nädala jooksul Eesti Maaülikoolis vastavat õppeainet õpetava instituudi õppekorralduse spetsialistile. Õppekorralduse spetsialist kooskõlastab taotluse õppejõuga ja informeerib taotlejat õppes osalemise võimalikkusest. Positiivse otsuse korral edastab õppekorralduse spetsialist suunamislehe-ankeedi ühe nädala jooksul Eesti Maaülikooli õppeosakonda. Õppejõu ja instituudi õppedirektori nõusolekuga suunamisleht-ankeet on külalisüliõpilaseks arvamise aluseks. Külalisüliõpilaseks arvamine toimub õppeprorektori korraldusega. Valitud õppeaine(te)le registreeritakse külalisüliõpilane õppeosakonnas.
24. Kui üliõpilane on külalisüliõpilasena sooritanud suunamislehel-ankeedil märgitud õppeained, saab ta väljavõtte soorituste kohta vastuvõtva ülikooli õppeinfosüsteemist.
25. Eesti Maaülikoolis õppimise ajal teises kõrgkoolis külalisüliõpilasena sooritatud õppeainete arvestamine võib toimuda VÕTA lihtmenetluse teel. VÕTA taotlemise dokumente täitma ei pea, kui õppaine asendamise kohta on olemas varasem kokkulepe või üliõpilane ei soovi konkreetse(te) õppeaine(te) asendamist. Sel juhul esitab üliõpilane sooritust tõendavad dokumendid oma instituudi õppekorralduse spetsialistile, kes sisestab külalisüliõpilasena sooritatu õppeinfosüsteemi. Teistel juhtudel tuleb üliõpilasel külalisüliõpilasena sooritatud õppekavajärgsete õppeainete arvestamiseks täita VÕTA taotlus ning esitada see koos külalisüliõpilase hindamislehega või väljavõttega õppeainet õpetava kõrgkooli õppeinfosüsteemist oma instituudi õppekorralduse spetsialistile.
26. Külalisüliõpilasena sooritatud õppeainete arvestamine õppekava täitmisel toimub ülikooli nõukogu määruse „Varasemate õpingute ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja kord Eesti Maaülikoolis“ kohaselt.
Õppimine ja praktika välismaal
27. Üliõpilasel on õigus õppida või sooritada praktika välismaal:
1) rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, fondide, valitsuste ja ülikoolide stipendiaadina;
2) üliõpilasvahetuse korras ülikoolide- või riikidevaheliste lepingute alusel;
3) eraisikuliselt.
28. Ülikoolidevahelisi üliõpilasvahetuse lepinguid haldab ja üliõpilasvahetusi korraldab õppeosakond koostöös instituutide ja kolledžiga..
29. Ülikoolide- ja riikidevaheliste lepingute ning ülikooli kaudu määratud stipendiumide alusel välismaal õppimise või praktika sooritamiseks osalevad üliõpilased ülikooli korraldatavatel konkurssidel.
30. Välismaale õppima siirduval üliõpilasel on väliskõrgkoolis kohustus läbida õppeaineid vastava programmi poolt ettenähtud mahus, läbida praktika või teha teadustööd ning taotleda nende arvestamist oma õppekava täitmisel.
31. Välismaale õppima siirduv üliõpilane koostab koos oma juhendaja ja/või antud programmi koordinaatoriga vastavas programmis nõutud dokumendid (õppeplaan, praktikaplaan jne) ja külalisüliõpilase ankeedi välismaale õppima asujale. Üliõpilane kooskõlastab ankeedi oma õppekavajuhi ja instituudi VÕTA komisjoniga enne l väliskõrgkooli siirdumist. Kinnitatud ankeet esitatakse õppeosakonda rahvusvahelise õppe spetsialistile. Koduülikooli tagasi tulles esitab üliõpilane väliskõrgkooli poolt väljastatud akadeemilise õiendi koopia ülikooli rahvusvahelise õppe spetsialistile ja instituudi õppekorralduse spetsialistile. Väliskõrgkoolis sooritatud õppeainete, mille kohta välismaale õppima asuja ankeedis nõusolekut antud ei ole, arvestamiseks tuleb üliõpilasel esitada VÕTA taotlus.
32. Välismaal õppijaks või praktika sooritajaks vormistatakse üliõpilane õppeprorektori korraldusega. Üliõpilane esitab oma instituudi õppedirektorile avalduse, milles on ära toodud välismaal viibimise periood ja vastuvõttev asutus ning programm või koostööleping, mille alusel üliõpilane õppima siirdub. Õppeprorektori korralduse aluseks on õppeosakonna välissuhete spetsialisti esildis.
33. Välismaale õppima siirdunud üliõpilane loetakse ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks ja välismaal õppijaks arvatud üliõpilase nominaalne õppeaeg välismaal oldud aja arvel ei pikene. REV õppekoha üliõpilasele kehtib sõlmitud õppeteenuse osutamise leping ja õppeteenustasu maksmisest ei vabastata. Akadeemilisel puhkusel viibivat üliõpilast välismaal õppijaks ei vormistata.
Õppimine riigieelarvevälisel (REV) õppekohal
34. Õppimine REV õppekohal on tasuline ning üliõpilaskandidaadil tuleb sõlmida õppeosakonnas õppeteenuse osutamise leping. Sügissemestri õppeteenustasu maksmise tähtaeg on 15. oktoober ja kevadsemestri õppeteenustasu maksmise tähtaeg on 1. märts. Maksekorraldusele tuleb kindlasti märkida viitenumber.
35. Kui õppeteenustasu maksmisega on viivitatud üle 30 päeva, võidakse üliõpilane eksmatrikuleerida ja ülikoolil jääb võlanõue õppeteenuse tellija vastu. Peale võlanõude üleandmist inkassoteenuse osutajale lisandub lepingust tulenev nõue viivise kohta iga maksetähtaja ületanud päeva eest.
36. Kui REV õppekohal õppiv üliõpilane otsustab õppeteenust mitte kasutada ja lepingu lõpetada, tuleb kirjutada vastav avaldus õppeprorektori nimele ja esitada see ülikooli õppeosakonnale (Kreutzwaldi 1A). Kui avaldus on esitatud enne maksetähtaega või hiljemalt 30 päeva jooksul maksetähtajast ja üliõpilane ei ole sooritanud alanud semestril ühtegi eksamit ega arvestust, tühistatakse alanud (lepingu lõpetamise) semestri arve. Vastasel korral jääb ülikoolil õppeteenuse tellija vastu võlanõue.
37. Tulude deklareerimisel saab koolituskulude mahaarvamist deklareerida ainult õppeteenuse eest tasunud isik. NB! Õppelaen ei ole tulu. Vaata ka Tuludeklaratsiooni seadus § 26
38. Üliõpilane on kohustatud teavitama oma ja õppeteenuse tellija aadressi muutumisest ülikooli rahandusosakonda tel 7313 872 (Krista.Viktoremu.ee). See tagab arvete väljastamise õigele aadressile.
Õppeaja pikendamine
39. Kui statsionaarse õppe üliõpilase nominaalne või kaugõppe üliõpilase õppeplaaniga/lepinguga ettenähtud õppeaeg saab täis ja tal on õppevõlgnevused, pikendatakse õppevõlgnevuste likvideerimiseks tema õppeaega täiskoormusega õppimise korral ühe aasta võrra. Riigieelarvelisel (RE) õppekohal õppiv üliõpilane ei pea pikendatud õppeajal õpingute eest tasuma, riigieelarvevälisel (REV) õppekohal tasub üliõpilane pikendatud õpingute eest vastavalt sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingule. Õppeaja pikendamise küsimuses pöörduge oma instituudi õppedirektori/õppekorralduse spetsialisti poole.
40. Kui riigieelarvevälisel (REV) õppekohal õppiv üliõpilane ei soovi kasutada õppeaja pikendust, võib ta taotleda eksmatrikuleerimist (õppeteenuse tellija poolt lepingu ülesütlemine). Õpingute jätkamiseks (sh lõpueksami sooritamiseks/lõputöö kaitsmiseks) on võimalik taotleda enda reimmatrikuleerimist REV õppekohale või sooritada õppeaineid avatud ülikooli kaudu.
41. Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustööst. Akadeemilist puhkust omal soovil on üliõpilasel õigus saada igas õppeastmes tema immatrikuleerimiskorralduses ette nähtud õppeaja jooksul kuni üks kalendriaasta, lühima perioodiga 6 kuud.
Lisaks võib akadeemilist puhkust saada tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
42. Akadeemiline puhkus ja selle ennetähtaegne lõpetamine vormistatakse üliõpilase avalduse alusel ja instituudi õppedirektori nõusolekul. Kui üliõpilane on õppeinfosüsteemis (ÕIS) registreeritud õppeainetele, peab ta avalduses märkima õppeained, millele registreerimise ta soovib tühistada (sh vabaained), vastasel korral on üliõpilasel kohustus õppeained läbida.
43. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid, kusjuures riigieelarvevälisel (REV) õppekohal õppiv üliõpilane võib akadeemilise puhkuse ajal sooritada selle semestri arvestusi/eksameid, mille eest on juba tasutud. REV õppekohal õppival üliõpilasel ei lubata osa võtta õppetööst ja sooritada arvestusi/eksameid, kui semestri õppeteenustasu on maksmata.
44. Eksmatrikuleerimine on üliõpilase väljaarvamine üliõpilaste nimekirjast. Kui üliõpilane on jõudnud otsusele, et ta ei soovi enam jätkata õpinguid Maaülikoolis, tuleb viivitamatult viia vastav avaldus oma instituudi õppedirektorile/õppekorralduse spetsialistile.
Arvestada tuleks sellega, et Ülikooliseaduse kohaselt ei saa isik, kes on vähemalt poole rakenduskõrghariduse- bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppekava nominaalkestusest õppinud riigieelarvelisel (RE) õppekohal, asuda teist korda õppima RE õppekohale selle õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul samal kõrgharidusastmel. Veemajanduse ja maaehituse õppekavade ning loomaarstiõppe õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul.
45. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse õppetööst mitteosavõtu tõttu, kui 1) esimese aasta üliõpilane ei ilmu mõjuva põhjuseta õppetööle kümne päeva jooksul arvates õppetöö algusest, 2) üliõpilane on õppetöölt mõjuva põhjuseta puudunud terve semestri.
46. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse, kui ta on 31. augustiks ehk akadeemilise edasijõudmise kontrolli päevaks täitnud vähem kui 50 protsenti ettenähtud õppemahust või kui üliõpilasel on ettenähtud õppeaeg täis või on REV õppekohal õppival üliõpilasel tähtajaks maksmata õppeteenustasu.
Üliõpilane eksmatrikuleeritakse ka üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu (akadeemiline petturlus, dokumentide võltsimine, süüdimõistev kohtuotsus, üldtunnustatud käitumisnormide või akadeemiliste tavade rikkumine)
47. RE õppekoha täiskoormusega õppest osakoormusega õppesse üleviidud üliõpilast ei eksmatrikuleerita, kui ta on õpingute jätkamiseks taotlenud üleviimist REV õppekohale ja temaga on sõlmitud vastav leping õppeosakonnas õppeaasta algul enne 30. septembrit.
Reimmatrikuleerimine ehk üliõpilaste nimekirja ennistamine.
48. RE õppekohale immatrikuleerimise eelduseks on vaba RE õppekoha olemasolu.
REV õppekohale immatrikuleerimise eelduseks on reimmatrikuleerimist taotleva isiku avalduse alusel vormistatud õppeteenuse osutamise leping.
49. RE õppekohal õppinud, kuid ülikooli mitte lõpetanud isiku võib ülikool ennistada RE õppekohale samas õppevaldkonnas, kui ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust. Kui eksmatrikuleerimine toimus üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu, saab reimmatrikuleerimist taotleda ühe aasta möödumisel eksmatrikuleerimisest.
50. Kui REV õppekohal õppiva üliõpilase eksmatrikuleerimine toimus õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu, ei saa reimmatrikuleerimist taotleda enne õppeteenustasu võlgnevuse likvideerimist.
51. Õppetoetuste taotlemine, määramine ja maksmine on reguleeritud ülikooli nõukogu määrusega.
52. Põhitoetust on õigus taotleda üliõpilasel, kes
1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel;
2) omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti;
3) õpib täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust.
53. Majanduslikku toetust on õigus taotleda üliõpilasel, kelle majanduslik olukord takistab õpingute jätkamist ja kes on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel.
54. Täiendavat toetust on õigus taotleda üliõpilasel, kes:
1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel;
2) omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti;
3) õpib täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust.
4) elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub Eesti Maaülikool (edaspidi EMÜ), so kelle elukoht ei ole Tartu linnas, Tartu vallas, Tähtvere vallas, Luunja vallas ega Ülenurme vallas.
55. Põhi- ja täiendavat toetust on üliõpilasel õigus taotleda kaks korda õppeaastas: sügissemestriks (september, oktoober, november, detsember, jaanuar) ja kevadsemestriks (veebruar, märts, aprill, mai, juuni), esimese aasta üliõpilasel üks kord aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Majanduslikku toetust on esimese aasta üliõpilasel õigus taotleda kaks korda õppeaastas: septembris ja veebruaris.
56. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilasel.
57. Põhitoetuse ja/või täiendava toetuse saamiseks esitab üliõpilane taotluse õppeinfosüsteemi kaudu.
58. Majandusliku toetuse saamiseks esitab üliõpilane vormikohase taotluse (lisa 1) ülikooli õppeosakonna juhatajale ja registreerib end majandusliku toetuse taotlejaks õppeinfosüsteemi kaudu.
59. Põhitoetus ja täiendav toetus määratakse vastavalt üliõpilaste õppetulemuste paremusjärjestusele.
60. Õppelaenu saamist reguleerib „Õppetoetuste ja õppelaenu seadus“.
61. Õppelaenu on õigus saada üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes õppekava nominaalkestuse (mitte õppe tegeliku kestuse!) õppeaastate arvule vastaval arvul aastatel st bakalaureuseõppes 3 aastat, maaehituse ja veemajanduse õppekavadel 5, loomaarstiõppes 6, rakenduskõrgharidusõppes 4, magistriõppes 2 aastat.
62. Eesti alalistest elanikest üliõpilaste ravikindlustus kehtib õppekava nominaalkestuse jooksul ja veel 3 kuud pärast ülikooli lõpetamist. Kui üliõpilane ei ole lõpetanud ülikooli aasta möödumisel õppekava nominaalkestuse lõppemisest või on eksmatrikuleeritud enne ülikool lõpetamist, kehtib tema ravikindlustus veel üks kuu.
63. Ravikindlustus kehtib üliõpilasel, kes viibib akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel, kaitseväeteenistuse tõttu või hooldab alla kolme-aastast last. Kaitseväest vabanedes kehtib ravikindlustus veel üks kuu; kui akadeemiline puhkus on vormistatud pikemaks ajaks, tuleks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.
64. Välisüliõpilastele kehtib oma kodukohast võetud Euroopa Liidu ravikindlustuskaart.
Ravikindlustusega seotud probleemide korral annab nõu ülikooli õppeosakonna töötaja Sirje Ruus (Sirje.Ruusemu.ee) peahoone ruumis 0036.
Ajateenistuskohustuse täitma asumise kalendriaasta valimine ja ajapikenduse taotlemine kõrghariduse omandamiseks
65. Kui oled kutsealune, on Sul õigus valida kalendriaasta, mille jooksul asud ajateenistuskohustust täitma. Ajateenistuskohtus tuleb täita kolme aasta jooksul ülikooli vastuvõtmisest arvates, kuid valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. Valikust on võimalik teatada hiljemalt 15. septembriks samal aastal, mil omandasid keskhariduse. Vastav avaldus/taotlus tuleb esitada kirja teel aadressile Maneeži 3, 10117 TALLINN või isiklikult kohale toimetada samale aadressile või Puiestee 114C Tartus. Hilinemisega seotud avaldusi ei saa Kaitseressursside Amet arvesse võtta. Palutakse arvestada, et valik on siduv ja edaspidi seda muuta ei saa.
Õppeasutuse tõendit immatrikuleerimise kohta pole vaja esitada.
Eesti Maaülikool
Kreutzwaldi 1a Tartu 51014, tel (+372) 731 3001, faks (+372) 731 3037, e-post: infoemu.ee