Õppetoetuste määramise kord

NÕUKOGU MÄÄRUS

 

Tartu                                                                                                

27. juuni 2011 nr 5

 

Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning kord Eesti Maaülikoolis 2011/2012. õppeaastal

 

Võetud vastu Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse paragrahvi 5 lõike 8 ning Eesti Maaülikooli põhikirja punkti 26.2.4. alusel.

 

I Üldsätted

 

1. Käesolev õigusakt sätestab õppetoetuste saamise alused, tingimused ja korra Eesti Maaülikoolis (edaspidi ülikoolis) eesmärgiga motiveerida kõrgharidust omandavaid üliõpilasi õppima täiskoormusega ja edukalt ning õppekava nominaalkestusega läbima.

2. Õppetoetuste liigid on:

1) põhitoetus ja majanduslik toetus – üliõpilasele, välja arvatud doktoriõppes õppivale isikule, antav rahaline toetus hariduse omandamiseks kaasnevate kulutuste katmiseks;

2) täiendav toetus – põhitoetuse saamise nõuetele vastavatele üliõpilastele, kelle elukoht asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus, antav täiendav rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks. Täiendav toetus ei laiene doktoriõppes õppivale isikule;

3) doktoranditoetus – doktoriõppes õppivale isikule (edaspidi doktorant) antav rahaline toetus doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

3. Õppeaasta õppetoetuste ja õppelaenu seaduse tähenduses koosneb kümnest õppekuust ja kestab 1. septembrist 30. juunini.

 

II Õppetoetuse taotlemine

 

 4. Üliõpilasel (välja arvatud doktorandil) on õigus taotleda põhitoetust, kui ta:

1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

2) omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti;

3) õpib täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust.

5. Üliõpilasel on õigus taotleda täiendavat toetust (välja arvatud doktorandil), kui ta:

1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

2) omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti

3) õpib täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust;

4) elab Eesti rahvastikuregistri andmetel väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub ülikool, so kelle elukoht ei ole Tartu linnas, Tartu vallas, Tähtvere vallas, Luunja vallas ega Ülenurme vallas.

6. Üliõpilasel (välja arvatud doktorandil) on õigus taotleda majanduslikku toetust juhul, kui tema majanduslik olukord takistab õpingute jätkamist ja kui ta:

1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel.

7. Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust, kui ta:

1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

2) õpib ülikoolis doktoriõppes täiskoormusega;

3) õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal;

4) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;

5) on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant ja õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal.

8. Õppetoetust on õigus taotleda õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastaval arvul aastatel.

9. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilasel.

10. Põhi- ja täiendavat toetust on üliõpilasel (välja arvatud doktorandil) õigus taotleda kaks korda õppeaastas: sügissemestriks (september, oktoober, november, detsember, jaanuar) ja kevadsemestriks (veebruar, märts, aprill, mai, juuni), esimese aasta üliõpilasel üks kord aastas (veebruaris): kevadsemestriks (veebruar, märts, aprill, mai, juuni). Majanduslikku toetust on kõigi õppeaastate üliõpilastel, sh esimese aasta üliõpilasel õigus taotleda kaks korda õppeaastas: sügissemestriks (september, oktoober, november, detsember, jaanuar) ja kevadsemestriks (veebruar, märts, aprill, mai, juuni).

11. Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust septembrist alates 12 kalendrikuuks või juhul, kui tema õppekava nominaalkestus lõpeb kalendriaasta kestel, vastaval arvul õppekuudel.

12. Põhitoetuse ja/või täiendava toetuse saamiseks esitab üliõpilane taotluse õppeinfosüsteemi (ÕIS) kaudu sügissemestril ajavahemikul 1. september kuni 20. september 2011 ja kevadsemestril ajavahemikul 30. jaanuar kuni 15. veebruar 2012.

13. Majandusliku toetuse saamiseks esitab üliõpilane vormikohase taotluse ülikooli õppeosakonna juhatajale ja registreerib end majandusliku toetuse taotlejaks ÕISi kaudu sügissemestril ajavahemikul 1. september kuni 20. september 2011 ja kevadsemestril ajavahemikul 30. jaanuar kuni 15. veebruar 2012. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üliõpilase õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid. Majanduslikku olukorda kajastavate oluliste dokumentide loetelu on taotluse vormil.

14. Doktoranditoetuse saamiseks esitab doktorant taotluse ÕISi kaudu sügissemestril ajavahemikul 1. september kuni 20. september 2011. Alates 2011/2012. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritud doktorandid taotlevad doktoranditoetust ühekordselt õppekava nominaalkestuse ajaks.

15. Põhi- ja/või täiendavat toetust taotlev üliõpilane kontrollib õppeinfosüsteemis (ÕIS), kas kõik tema poolt sooritatud õppeained on kantud ÕIS-i. Ebaõigete või puudulike andmete korral pöördub üliõpilane instituudi/kolledži õppekorralduse spetsialisti poole enne toetuse taotluse esitamise lõpptähtaega (20. september sügissemestril ja 15. veebruar kevadsemestril). Apellatsioone, mis on seotud ÕIS-i puudulike andmetega, peale toetuse määramist ei rahuldata, välja arvatud juhtudel, kui komplikatsioonid ei ole tekkinud üliõpilase tõttu.

 

III Õppetoetuste määramine

 

16. Põhitoetuse ja täiendava toetuse määramiseks moodustab instituudi õppedirektor/kolledži direktor oma korraldusega 5-liikmelise komisjoni, kuhu kuulub vähemalt kaks üliõpilast.

17. Majandusliku toetuse määramiseks moodustab õppeprorektor oma korraldusega 5-liikmelise komisjoni, kuhu kuulub vähemalt kolm üliõpilast.

18. Doktoranditoetuse määramiseks moodustab õppeprorektor oma korraldusega õppekavati vähemalt 5-liikmelise komisjoni, kuhu kuulub vähemalt kaks doktoranti.

19. Komisjonid otsustavad

19.1. põhi- ja täiendava toetuse määramise sügissemestriks hiljemalt 7. oktoobriks 2011 ja kevadsemestriks hiljemalt 5. märtsiks 2012;

19.2. majandusliku toetuse määramise 14. oktoobriks 2011 ja 14. märtsiks 2012;

19.3. doktoranditoetuse määramise hiljemalt 7. oktoobriks 2011.a.

ning teavitavad üliõpilasi otsusest õppetoetuse määramise või mittemääramise kohta.

20. Instituudi õppedirektor/kolledži direktor esitab komisjoni otsuse alusel koostatud esildise põhi- ja/või täiendava toetuse määramise kohta õppeosakonda nii paberkandjal kui elektrooniliselt hiljemalt 12. oktoobriks 2011. a. ja 12. märtsiks 2012. a.

21. Esildise majandusliku toetuse määramise kohta esitab vastava komisjoni esimees õppeosakonda hiljemalt 15. oktoobriks 2011 ja 15. märtsiks 2012.a.

22. Esildise doktoranditoetuse määramise kohta esitab vastava komisjoni esimees õppeosakonda nii paberkandjal kui elektrooniliselt hiljemalt 15. oktoobriks 2011. a.

 

III.1. Põhitoetuse ja/või täiendava toetuse määramine

 

23. Põhitoetus ja täiendav toetus määratakse riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja ülikoolile eraldatud vahendite piires vastavalt üliõpilaste õppetulemuste paremusjärjestusele.

24. Instituudi/kolledži õppekorralduse spetsialist koostab põhitoetuse ja/või täiendava toetuse määramiseks taotluse esitanud käesoleva dokumendi punktides 4 ja 5 kehtestatud tingimustele vastavate üliõpilaste kohta paremusjärjestused õppekavati õppeaastate (kursuste) kaupa.

25. Üliõpilaste paremusjärjestuste koostamisel lähtutakse õppeplaani kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu kumulatiivse täitmise protsendist seisuga 31. august 2011 ja 29. jaanuar 2012. Õppeplaani kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu 100 protsendiliselt või enam täitnud üliõpilased on toetuse määramise paremusjärjestuses võrdsed.

26. Kui käesoleva dokumendi punkti 25 alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse esimeses järjekorras üliõpilast, kellel on toetuse määramisele eelnenud semestril parem kaalutud keskmine hinne, mis arvutatakse semestri kõikide hinnete, sealhulgas tulemusega „F“ lõppenud sooritused, ja ainepunktide korrutise summa jagamisel kõigi sooritatud õppeainete ainepunktide kogusummaga. Mitteeristava hindamisega lõppenud õppeaineid kaalutud keskmise hinde arvutamisel ei arvestata. Kui üliõpilane oli toetuse määramisele eelnenud semestril akadeemilisel puhkusel, võetakse arvesse akadeemilisele puhkusele eelnenud semestri tulemused, välja arvatud juhul, kui üliõpilane nende alusel on juba saanud õppetoetust.

Teises järjekorras eelistatakse kumulatiivselt ehk üle kõigi sooritatud tulemuste parema kaalutud keskmise hindega üliõpilast, kolmandas järjekorras üliõpilast, kes on sooritanud õppeplaaniga ettenähtud kohustuslikud õppeained, neljandas järjekorras üliõpilast, kes on õppevaldkonnas saavutanud silmapaistvaid tulemusi, on ühiskondlikult aktiivne või edukalt osalenud erialastel võistlustel või konkurssidel, viiendas järjekorras üliõpilast, kelle sissetulekud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad.

27. Komisjonil on õigus nõuda taotlejalt dokumente ja muid tõendeid, mis võimaldavad hinnata üliõpilase silmapaistvaid tulemusi õppevaldkonnas, ühiskondlikku aktiivsust, erialastel võistlustel või konkurssidel edukat osalemist ning üliõpilase tulusid taotlemisele eelnenud aastal. Komisjonil on õigus kontrollida esitatud dokumentide ja andmete õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.

28. Kui mõnel õppekaval ei ole põhi- ja/või täiendava toetuse saamiseks õigustatud taotlejaid, kasutatakse ülejäänud raha instituudi piires teiste õppekavade alusel õppivatele üliõpilastele õppetoetuse maksmiseks.

29. Üliõpilaste protestid põhitoetuse ja/või täiendava toetuse määramise õiguslikkuse kohta tuleb esitada instituudi õppedirektorile/kolledži direktorile kirjalikult kahe tööpäeva jooksul pärast komisjoni otsuse väljakuulutamist.

 

III.2. Majandusliku toetuse määramine

 

30. Majanduslik toetus määratakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse paragrahv 5 lõike 5 kohaselt selleks ette nähtud vahendite piires käesoleva dokumendi punkt 6 tingimustele vastavatele üliõpilastele pingerea alusel. Majanduslikku toetust ei määrata üliõpilasele, kes saab samal semestril põhitoetust.

31. Majandusliku toetuse määramiseks koostab komisjon pingerea toetuse taotlejatest nende majandusliku toetuse taotlemise vajaduse põhjendatuse alusel. Esimeses järjekorras võimaldatakse majanduslikku toetust üliõpilastele, kelle sissetulekuks on toimetulekutoetus (on majandusliku toetuse taotlemise hetkel toimetulekutoetuse saaja), teises järjekorras üliõpilastele, kelle sissetulek majandusliku toetuse taotlemisele eelneva 6 kuu jooksul on Eesti Vabariigis kehtestatud toimetulekupiiril või ei ületa seda oluliselt. Toetuse taotlejate võrdse majandusliku olukorra puhul eelistatakse majandusliku toetuse määramisel.

1) orbusid ja/või lastekodus üleskasvanuid;

2) alaealiste laste vanemaid;

3) isikuid, kelle vanemad on pensionärid ja/või töötud.

Majandusliku toetuse määramisel loetakse perekonnast ajutiselt eemalviibivad taotlejad perekonna koosseisu juhul kui:

1) nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega, või

2) neil on oma perekonnast erinevad aadressiandmed, kuid neil puuduvad iseseisvad sissetulekud.

Sellistel juhtudel võetakse majandusliku toetuse määramisel arvesse nii taotleja kui tema perekonnaliikmete sissetulek. Perekonna määratlemisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse sätetest.

32. Komisjonil on õigus nõuda majandusliku toetuse taotlejalt lisadokumente ja andmeid, mis võimaldavad hinnata taotleja majandusliku toetuse saamise vajadust ning kutsuda taotleja(d) küsitavuste lahendamiseks vestlusele.

 

III.3. Doktoranditoetuse määramine

 

33. Doktoranditoetus määratakse riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja ülikoolile eraldatud vahendite piires doktoranditoetuse saamiseks taotluse esitanud käesoleva dokumendi punkt 7 tingimustele vastavatele doktorantidele paremusjärjestuse (va esimese aasta doktorandid) alusel.

34. Doktorantide paremusjärjestus (va esimese õppeaasta doktorandid) koostatakse õppekavati ja erinevate õppeaastate kaupa doktorantide atesteerimise tulemuste alusel. Doktoranditoetus määratakse kõikidele esimese aasta doktorantidele, kes õpivad riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal.

35. Doktorandile, kes viibib doktoranditoetuse taotlemise ajal akadeemilisel puhkusel, on vastava taotluse tähtaegse esitamise korral õigus määrata doktoranditoetus alates akadeemilise puhkuse lõpukuupäevale järgnevast õppekuust kuni järgneva õppeaasta alguseni. Välisdoktorandile, kes on esitanud taotluse Eestis elamisloa saamiseks, on doktoranditoetuse taotluse tähtaegse esitamise korral õigus määrata doktoranditoetus alates elamisloa kehtima hakkamisele järgnevast õppekuust kuni järgneva õppeaasta alguseni.

36. Doktorandi protest doktoranditoetuse määramise õiguslikkuse kohta tuleb esitada vastava komisjoni esimehele kirjalikult kahe tööpäeva jooksul peale komisjoni otsuse väljakuulutamist.

 

IV Õppetoetuse maksmine

 

37. Üliõpilasele igal kuul makstava põhitoetuse, täiendava toetuse ja doktoranditoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. Majanduslikku toetust makstakse põhitoetusega samas määras.

38. Õppetoetust maksab ülikooli rahandusosakond õppeosakonnas vormistatud õppetoetuste väljamaksmise nimekirja alusel, mille on viseerinud õppeprorektor.

39. Õppetoetust makstakse igal õppekuul 20. kuupäevaks vastava õppekuu eest, välja arvatud septembrikuu toetus, mille võib välja maksta 20. oktoobril 2011 ja veebruarikuu toetus, mille võib välja maksta 20. märtsil 2012. a.

40. Õppetoetuse (välja arvatud doktoranditoetus) maksmine lõpetatakse, kui üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele.

41. Doktoranditoetuse maksmine peatatakse, kui doktorant lubatakse akadeemilisele puhkusele. Kui doktorant tuleb akadeemiliselt puhkuselt, jätkatakse temale doktoranditoetuse maksmist instituudi õppedirektori esildise alusel.

42. Kui tuvastatakse, et üliõpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel vastava õppetoetuse saamise tingimustele, lõpetab ülikool viivitamatult üliõpilasele õppetoetuse maksmise instituudi õppedirektori esildise alusel.

43. Ülikoolil on õigus nõuda üliõpilaselt käesoleva dokumendi punktis 42 sätestatud juhul õppetoetus tagasi ning määrata see uuele üliõpilasele vastavalt paremusjärjestusele.

44. Ülikoolil on õigus nõuda doktorandilt käesoleva dokumendi punktis 42 sätestatud juhul doktoranditoetus tagasi ja määrata see majandusliku toetusena käesoleva dokumendi punkt 6 kohaselt.

 

V Õppetoetuse fondide jagamine

 

45. Rahandusosakonna finantsanalüüsi ja planeerimise talitus jagab põhi- ja täiendava toetuse fondid õppevaldkondade vahel proportsionaalselt riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadega asjaomases õppevaldkonnas ja instituutide vahel/kolledžisse õppekavati proportsionaalselt erinevate aastate riikliku koolitustellimuse õppekohtadega.

46. Kaheksa protsenti põhi- ja täiendava toetuse fondide vahenditest suunatakse eritoetuse fondi, millest makstakse majanduslikku toetust käesoleva korra punkti 6 kohaselt.

47. Põhi- ja täiendava toetuse fondidest ülejäänud vahendid suunatakse eritoetuse fondi.

 

VI Määruse rakendamine

 

48. Käesolev määrus jõustub 01. septembril 2011. a.

 

 

 

/allkiri/

Mait Klaassen                                                                                   /allkiri/

Rektor                                                                                               Lea Michelson

                                                                                                          Akadeemiline sekretär