Õppimine välismaal

ERASMUS
Osalemise tingimused
Kuidas alustada
Rahastamine
Õpingutest kodukõrgkoolis
Aruandlus
Rahvusvaheline praktika Erasmus programmi raames
Lepingud üliõpilastega
Välisõpingute ja praktika tunnustamine
EILC keelekursused
ERASMUS õppejõudude vahetus
Erasmuse väliskoolitusprogramm mitte-akadeemilisele personalile
 

Elukestva õppe programm

ERASMUS

Erasmus on Euroopa elukestva õppe programmi (Lifelong Learning Programme) kõrghariduse allprogramm. Erasmuse programmi eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tugevdada selle Euroopa mõõdet, toetada kõrgkoolide ja ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, arendada innovatiivseid suundi kõrghariduses, suurendada kõrgharidusega seotud vaba liikumist Euroopas ning parandada õpingute ja kvalifikatsioonide võrreldavust ja ühilduvust kogu Euroopa Liidus.

Partnerkoolide nimekiri

Osalemise tingimused

Osaleda võivad kõik Eesti Maaülikooli vähemalt teise aasta (vahetuse alguse hetkel) üliõpilased, kellel on mõne programmis osaleva riigi kodakondsus või Eesti Vabariigi alaline elamisluba. Iga vahetuse eelduseks on kirjalik kokkulepe vastuvõtva kõrgkooli ning üliõpilase kodukõrgkooli vahel.

Õpingud väliskõrgkoolis peavad kestma vähemalt 3 kuud ja mitte rohkem kui 12 kuud. Üliõpilased võivad väliskõrgkoolis viibida vahemikus 1. juulist kuni 30. septembrini järgmisel aastal. Vahetuse kestmine üle ühe õppeaasta piiride (näiteks jaanuarist detsembrini) ei ole lubatud.  Üldjuhul sõltub üliõpilase õpingute pikkus väliskõrgkooli akadeemilisest kalendrist. Kui õpingud kestavad kauem kui üks aasta, ei laiene üliõpilasele enam Erasmus-üliõpilase staatus.

Vahetusüliõpilane peab olema võimeline väliskõrgkooli õppetöös aktiivselt osalema. Paljudes Euroopa kõrgkoolides pakutakse mitmesuguseid loengutsükleid ka inglise keeles ning sellisel juhul ei ole kohaliku keele valdamine õppetöös osalemise eelduseks. Algtasemel kohalikku keeleoskust nõutakse Hispaanias (hispaania keel) ning Saksamaal (saksa keel). Praktikas laieneb see nõue üldjuhul ka Prantsusmaale ja Itaaliale. Üliõpilastele, kes asuvad õppima koolis, kus õppekeeleks on mõni Euroopas vähemkasutatud keel, pakub ERASMUS võimalust osaleda enne õppeaasta algust toimuvatel intensiivsetel keelekursustel (EILC keelekursused).

Kuidas alustada

Välismaale õppima minek eeldab üliõpilase enese aktiivsust ja iseseisvust. Ülikooli ja sihtmaa valikul tuleb lähtuda ennekõike iseenda huvidest ja oma õppekavast. Tutvuda tuleks ka erinevate partnerülikoolidega. Õppida saab vaid ülikoolides, millega EMÜ on sõlminud üliõpilaste vahetamise lepingu. Lepingute tingimuste kohta saab üliõpilane infot vastava lepingu sõlminud akadeemilisest üksusest (ERASMUS koordinaatori käest). Nõu  ja abi saab ka ERASMUS üldkoordinaatorilt, kes asub EMÜ peahoones ruumis 0043, telefon 731 3020.

Kandideerimise tähtaeg Erasmuse programmi on 20. märts 2012.

Kandideerimiseks tuleb ERASMUS üldkoordinaatorile (peahoone, ruum 0043) esitada järgmised dokumendid:

• Elektrooniline avaldus

           Avaldus tuleb täita ja ära saata, siis välja printida ja võtta instituudi koordinaatorilt allkiri.

           Internship - praktika (SMP), studies - õpingud (SMS)

• Motivatsioonikiri¹ inglise või saksa keeles (teemal: miks mina, miks valitud ülikool ning ülevaade planeeritavatest õppeainetest)
• Väljavõte õpitulemustest inglise keeles (inglise keeles – saab instituudi õppekorralduse spetsialistilt)
• Keeleoskuse tõend²

Märkused:

¹Motivatsioonikiri on umbes lehekülje pikkune vabas vormis essee sellest, miks üliõpilane soovib ERASMUS programmi üliõpilasvahetuses osaleda. Ta on konkreetne ja selge sõnastusega. Tuleks lühidalt mainida, miks üliõpilane peab vajalikuks välismaal õppimist, põhjendada ülikooli ja õppeainete valikut. Motivatsioonikirjas ei tohi olla teadlikult lisatud valeinfot (tegelikkusest suurem keeleoskus jne.). Motivatsioonikirjal on kirjutaja nimi, kuupäev ja allkiri.

² Keeleoskuse tõendina sobib esitada riigieksami keeletulemusi, võõrkeele õppejõu vabas vormis kinnitus, mõne ülikooli juures sooritatud keeletesti tulemus vms. Tavaliselt piisab inglise keele tõendist, küll aga nõutakse Prantsusmaa ja Hispaania puhul hispaania ja prantsuse keele oskust algtasemel. Seega, kandideerides Hispaaniasse Prantsusmaale, tuleb  esitada ka hispaania või prantsuse keele oskuse tõend.

Rahastamine

Vastuvõttev kõrgkool ei või ERASMUS-üliõpilaselt nõuda õppemaksu ega lisatasu registreerimise ja eksamite või labori ning raamatukogu kasutamise eest. Vastavalt õppekorralduseeskirja punktile 85 peavad REV kohtadel õppivad EMÜ tudengid välisõpingute ajal jätkama koduülikoolile õppemaksu maksmist. Üliõpilasel tuleb lisaks tavalistele igapäevastele elamiskuludele arvestada ka täiendava väljaminekuga kindlustusele ning elamisloale. ERASMUS stipendium sisaldab ühekordset sõidutoetust vastavalt sihtriigile ning elamisraha ca 380 EURi kuus. Seega ei kata Erasmus stipendium kindlasti kõiki välismaal tekkivaid kulutusi ja seda tuleb käsitleda pigem toetusena leevendamaks välismaal õppimisega seonduvaid lisakulutusi.

Välismaal viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke stipendiumeid, õppetoetusi ja laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel. Üliõpilane võib välismaal õppimise perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest, ent ei või ERASMUS-üliõpilasena välismaal viibimise ajal kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat stipendiumi. ERASMUS-üliõpilase staatust ja privileege võib kasutada ka ilma stipendiumita (ehk kasutada ERASMUS üliõpilase staatust omal kulul).

Õpingutest kodukõrgkoolis

ERASMUS-üliõpilase õpinguid välisriigis, sealhulgas ka eksameid ning muid arvestuslikke töid, peab kodukõrgkool tunnustama kohalike õpingutega võrdväärselt. EMÜ üliõpilane peab välisülikoolis saama semestri jooksul vähemalt 15 EAP (keskmine on 25 EAP). 

Juba enne õppeperioodi algust välismaal peab üliõpilane koostama koos oma juhendaja ja/või Erasmus koordinaatoriga välisõpingute individuaalse õppeplaani ja õppelepingu (Learning Agreement) ning kooskõlastama need oma õppekavajuhi ja instituudiga (külalisüliõpilase ankeet välismaale õppima asujale). Nende dokumentide koostamisel tuleb arvesse võtta seda, et Eesti Maaülikoolil tuleb hiljem sooritatud aineid ka tunnustada. Seetõttu on eriti oluline kaasata akadeemiline juhendaja/õppekava juht õppeplaani koostamisse. Õppeplaanis ja õppelepingus tuleks fikseerida, milliseid aineid üliõpilane väliskõrgkoolis õppima peaks ning kuidas neid hiljem tunnustatakse (asendusained, valikained, vabaained, lisaained). Enamasti ei ole võimalik õppeplaani mitu kuud enne õpingute algust lõplikult paika panna. Esimesed muutused võivad toimuda juba üliõpilase väliskõrgkooli jõudmisel. Kõik muudatused tuleb leppida kokku kirjalikult.

Õpingute lõppedes annab vastuvõttev kõrgkool üliõpilasele väljavõtte õpingute tulemustest, mille üliõpilane esitab koos ainepunktide ülekandeavaldusega oma koduülikoolile. Kui õpingu tulemused on kooskõlas sõlmitud õppelepinguga, toimub tulemuste automaatne ülekandmine. Aga kui üliõpilane on sooritanud ka aineid, mille osas eelnevat kokkulepet ei ole, otsustab Eesti Maaülikool iga sooritatud aine tunnustamise eraldi.

Aruandlus

Tagasi tulles kohustub üliõpilane esitama kuu aja jooksul üldkoordinaatorile järgnevad dokumendid:

·  Aruanne

·  Ametlik kinnituskiri (Confirmation Letter) välisülikoolist, kus on tõestatud üliõpilase viibimine välisülikoolis üliõpilasvahetuse lepingus mainitud kuupäevadel. (Ehk kui üliõpilane sai stipendiumi 5 kuu eest, siis peab ka kinnituskiri olema 5 kuu eest).

·  Akadeemiline õiend (Transcript of Records)¹ välisülikoolist, kus on esitatud üliõpilase õppetöö tulemused välisülikoolis. (Õiendi originaali esitab üliõpilane koos ainepunktide ülekandmisavaldusega instituuti, koopia tuua üldkoordinaatorile)

¹ Kui akadeemilisel õiendil on märgitud väliskõrgkoolis viibitud aeg kuupäevaliselt, pole kinnituskirja vaja esitada.

NB! Nende dokumentide mitteesitamise korral on ülikoolil õigus stipendium üliõpilaselt tagasi küsida.

Rahvusvaheline praktika Erasmus programmi raames

Üliõpilaste praktika Erasmus programmi raames on võimalik alates 2007. aastast.

Enamasti tuleb üliõpilastel praktikakoht välismaal ise leida. Selleks võib kasutada partnerülikoolide, karjääriteenistuse või erinevate andmebaaside abi. Erialalisi piiranguid programmis pole ning Erasmus programmist on võimalik taotleda stipendiumi praktika läbiviimiseks välismaal.

Erasmuse raames on võimalik osaleda praktikal Euroopa Liidu liikmesriikides ja programmiga liitunud riikides (Island, Lichtenstein, Norra, Türgi).

Praktikabaasiks võib olla mistahes ettevõte või organisatsioon, mille tegevusala ja profiil sobivad konkreetse üliõpilase praktikale seatud nõuetega. Praktikabaasiks saab olla ka kõrgkool, millel on Erasmuse ülikooliharta. Sellisel juhul peab üliõpilase kodukõrgkoolil olema Erasmuse partnerleping selle kõrgkooliga, kuhu üliõpilane soovib praktikale minna.

Praktikabaasiks ei saa olla Euroopa Liidu institutsioonid, Euroopa Liidu programme menetlevad organisatsioonid ja koduriigi rahvuslikud diplomaatilised esindused (saatkond, kultuurikesksus vms).

Erasmuse programmi raames saavad praktikale minna üliõpilasted, kes:

·  on Eesti või mõne teise programmis osaleva riigi kodanikud;

·  omavad alalist elamisluba Eestis või on Eesti riigi poolt tunnistatud kodakondsusteta isikuteks;

·   on vähemalt esimese õppeaasta üliõpilased Eesti kõrgkoolis (juhul, kui praktika on nende õppekava kohustuslik osa)

Praktika kestus

Praktika Erasmuse programmi raames võib kesta 3–12 kuud. Partnerülikooli poolt organiseeritud praktikat on võimalik siduda õpingutega Erasmuse programmi raames. Sellise kombineeritud õpirände kestus võib olla samuti 3-12 kuud.

Lepingud üliõpilastega

Kõikide Erasmuse raames väliskõrgkoolidesse õppima ja praktikale suunduvate üliõpilastega tuleb kõrgkoolidel sõlmida leping, olenemata sellest, kas üliõpilasele stipendiumit makstakse või mitte. Kõik esialgses lepingus tehtavad muudatused (sh õpinguperioodi pikkuses, stipendiumi suuruses jmt) tuleb sätestada eraldi lisalepinguga.

Lisaks tuleb kõigi üliõpilastega sõlmida praktikaplaan. Praktikaplaan kirjeldab üliõpilase praktikaprogrammi väliskõrgkoolis või praktikabaasis ning sellega lepitakse kokku ka tunnustamise tingimustes.

Välisõpingute ja praktika tunnustamine

Erasmuse üliõpilase praktikat välisriigis, peab kodukõrgkool tunnustama kohalike õpingutega võrdväärselt. Praktika peab olema osa üliõpilase õppekavast ja kajastuma üliõpilase akadeemilisel õiendil.

Enne praktikaperioodi algust välismaal koostab üliõpilane koostöös kodukõrg- kooliga praktikaplaani, mis kooskõlastatakse praktikabaasiga. Praktikaplaani alusel koostatakse praktikaleping, mis on praktikaplaani kinnitav allkirjastatud kokkulepe üliõpilase, kodukõrgkooli ja vastuvõtva praktikabaasi vahel. Selline kokkulepe annab üliõpilasele kindluse, et tema praktika välismaal on kooskõlas kodukõrgkooli nõuetega ning täielikult tunnustatud kodukõrgkooli õpingute osana.

Praktikale minekul
Praktikale minekul vajalikud dokumendid on:

1) avaldus
2) praktikaplaan
3) praktikaleping

Aruandlus

Tagasi tulles kohustub üliõpilane esitama kuu aja jooksul üldkoordinaatorile järgnevad dokumendid:

·  Aruanne

·  Ametlik kinnituskiri (Confirmation Letter) praktikabaasist, kus on tõestatud üliõpilase viibimine välisülikoolis üliõpilasvahetuse lepingus mainitud kuupäevadel. (Ehk kui üliõpilane sai stipendiumi 5 kuu eest, siis peab ka kinnituskiri olema 5 kuu eest)

NB! Nende dokumentide mitteesitamise korral on ülikoolil õigus stipendium üliõpilaselt tagasi küsida.

EILC keelekursused

Erasmuse üliõpilastel, kes sõidavad õppima riiki, mille keel on üks vähemkasutatud ja vähemõpetatud keeltest Euroopas, on võimalus osaleda kuni 6 nädalastel intensiivsetel keelekursustel (Erasmus Intensive Language Courses - EILC).

Eesti üliõpilastel on võimalus enne õpingute või praktika algust osaleda intensiivsetel keelekursustel Belgias, Bulgaarias, Hollandis, Islandil, Itaalias, Kreekas, Küprosel, Leedus, Lätis, Maltal, Norras, Poolas, Portugalis, Rootsis, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias, Soomes, Taanis, Tšehhis, Türgis ja Ungaris.

Erasmuse üliõpilaste jaoks on kursused tasuta. Keelekursuse kestuse ajaks (kui kursus leiab aset perioodil, mil muud õppetööd ei toimu) on võimalik taotleda EILC stipendiumi elamiskulude katteks Hariduskoostöö keskuse kõrghariduse büroost. Taotlus keelekursusel osalemiseks tuleb esitada Eesti Maaülikooli Erasmuse koordinaatorile, kes kooskõlastab selle ning edastab Hariduskoostöö keskusele. Taotlus keelekursustel osalemiseks on ühtlasi EILC stipendiumi taotlus.

Lisainfo kursuste kohta siit.

ERASMUS õppejõudude vahetus

Erasmus on Euroopa elukestva õppe programmi (Lifelong Learning Programme) kõrghariduse allprogramm. Erasmuse programmi eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tugevdada selle Euroopa mõõdet, toetada kõrgkoolide ja ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, arendada innovatiivseid suundi kõrghariduses, suurendada kõrgharidusega seotud vaba liikumist Euroopas ning parandada õpingute ja kvalifikatsioonide võrreldavust ja ühilduvust kogu Euroopa Liidus.

Erasmus õppejõudude vahetuse eesmärgid on:

• Anda õppejõule võimalus erialaseks ja isiklikuks arenguks;
• Toetada kõrgkoole pakutavate kursuste sisu rikastamisel ja valiku laiendamisel;
• Tugevdada eri maade ja kõrgkoolide vahelisi sidemeid;
• Soodustada oskusteabe, kogemuse ja õppemeetodi vahetust. 

Üldised tingimused

• Erasmus programmi raames saavad Eesti kõrgkoolide õppejõud loenguid anda vaid EL liikmesriikide, Euroopa Majandusruumi ja praeguste kandidaatriikide kõrgkoolides, millega on sõlmitud ERASMUS programmi bilateraalne leping;
• Õppejõud võivad väliskõrgkoolis viibida ühe aasta vältel, so vahemikus 1. juulist kuni 30. septembrini järgmisel aastal. Vahetuse toimumine väljaspool lepinguperioodi ei ole lubatud;
• Lähetus võib kesta 1 päevast kuni 6 nädalani ja peab sisaldama vähemalt 5 akadeemilist tundi õppetööd (pikemate lähetuste puhul 5 ak. tundi nädala kohta). Õppetööks loetakse nii loengute ja seminaride pidamist kui ka üliõpilaste nõustamist;
• Lähetuses osalevad õppejõud peavad olema saatva kõrgkooli lepingulised töötajad.

Osalemistingimused

Partnerülikoolis õpetavad õppejõud tuleb kaasata vastuvõtva kõrgkooli vastava teaduskonna või osakonna töösse.

See eeldab, et:

• Partnerülikoolis töölähetusel viibivad õppejõud sisalduvad saatjakõrgkooli institutsioonilepingus toodud arvudes;
• Lähetus toimub kõrgkoolidevaheliste kokkulepete alusel;
• Enne stipendiumiülekannet peab olema sõlmitud mõlema ülikooli poolt kinnitatud õppejõu lähetusperioodi käsitlev loengu- või tööplaan;
• Õppejõul on õigus oma esialgses avalduses märgitud lähetuse kuupäevi edasi lükata maksimaalselt 3 kuud v.a. juhul kui lähetus jääks edasilükkamise tulemusel järgmise ERASMUS programmi lepinguperioodi sisse. 

Eelistatakse järgnevate õppejõudude lähetusi

• Kelle loengud on integreeritud välisülikooli regulaarsesse õppetöösse (nt loetakse mingit kindlat osa väliskõrgkooli kohustuslikust ainest);
• Kes töötavad lähetuse tarbeks või selle tulemusena välja uut õppematerjali;
• Kes väliskõrgkoolis viibides täidavad õppetöö kõrval veel täiendavaid ülesandeid (nt seal õppivate üliõpilaste nõustamine, uute kontaktide loomine, tulevaste projektide algatamine jmt);
• Kes lähevad partnerkõrgkooli esmakordselt;
• Kes planeerivad võõrkeelseid (ühis)õppekavu.
  
  Stipendium

Vähemalt kuu aega enne lähetuse toimumist tuleb üldkoordinaatorile esitada mõlema ülikooli poolt allkirjastatud loenguplaan. Ilma kehtiva loenguplaanita ei saa sõlmida stipendiumilepingut.

Iga õppejõu Erasmuse stipendium koosneb kahest osast – reisitoetusest (reaalsed kulud Erasmuse Nõukogu määratud piirides) ning õppeperioodi pikkusest tulenevast elamistoetusest, mille aluseks on Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud sihtriikide piirmäärad. Stipendium ei ole mõeldud õppejõu töötasuna, sest lähetuse ajal säilib õppejõul koduülikoolis ka palk, vaid seda tuleb käsitleda kui välismaal õpetamisega seonduvate lisakulutuste katmist.

Reisikulu koosneb reisiga otseselt seotud transpordikuludest. Kohustuslik on kasutada odavamaid ja otstarbekamaid reisimisvõimalusi. Lennutransporti võib kasutada ainult reiside puhul, mille vahemaa ületab 400 km. Kohalikke reisikulusid kodu- ja sihtriigis võib arvestada reisikulude juurde juhul, kui need on otseselt selle reisiga seotud (näit. Võru linnast Tallinna lennuväljale jne.). Taksokulud ei kuulu toetatavate kulude hulka. Sõiduauto kasutamisel kaetakse kulud bensiinitšeki alusel vastava marsruudi bussipileti hinna ulatuses.

Stipendiumi maksmine toimub kahes osas. Pärast stipendiumilepingu allkirjastamist õppejõuga sooritab ülikoolstipendiumi ettemaksu 80% ulatuses ning peale hilisemat aruannete kontrolli sooritatakse ka toetuse jääkmakse 20% ulatuses.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.06.2000.a. määruse nr. 196 §3 punktidele 3 ja 5 alusel on makstav stipendium tulumaksust vabastatud. 

ERASMUS programmi õppejõudude vahetuses osalemise protseduur

Välislähetuseks on vaja esitada EMÜ ERASMUS programmi üldkoordinaatorile (ruum 0043, tel. 731 3020;  e-post: kylli.korgesaaremu.ee:

• Avaldus (spetsiaalne vorm)
• Esialgne loenguplaan (spetsiaalne vorm)

Aruandlus

Lähetuselt tagasi saabudes on õppejõud kohustatud esitama üldkoordinaatorile ühe nädala jooksul järgnevad dokumendid:

•  Aruanne 
• .Finantsaruanne/lähetuse aruanne koos reisikulusid tõendavate kuludokumentidega (arved, piletid, pardakaardid). 
• Välisülikoolipoolt väljastatud kinnituskiri ametlikul blanketil, millel on märgitud õppejõu lähetusperiood ja akadeemiliste tundide arv.

Dokumenteerimata lähetuse eest on Eesti Maaülikoolil õigus stipendium tagasi nõuda.

Erasmuse väliskoolitusprogramm mitte-akadeemilisele personalile

Personali väliskoolitusprogramm

Tingimused

LLP/ERASMUS personali väliskoolitusprogrammi stipendiumile kandideerimiseks peab väliskoolituslähetus toimuma administratiivtööga seotud valdkondades. Väliskoolituseks võivad olla erialased koolitused, tutvumine vastvõtvas kõrgkoolis oma valdkonna tööga, seminarid ja töötubades osalemine.

Välisülikooliga või koolituse korraldajaga peab osaleja ise kontakti võtma.

Väliskoolituslähetuse pikkus on 1-6 nädalat.

Programmis osaleja peab olema Eesti Maaülikooli lepinguline töötaja.

Stipendium

ERASMUS programmi raames väliskoolitusele osalejat toetatakse stipendiumiga.

ERASMUS stipendium koosneb kahest osast – reisitoetusest (reaalsed kulud Erasmuse Nõukogu määratud piirides) ning elamistoetusest (majutuse, reisikindlustuse, muu kohaliku transpordi ja päevarahade katteks), mille aluseks on Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud sihtriikide piirmäärad. Stipendium ei ole mõeldud töötasuna, sest lähetuse ajal säilib töötajal koduülikoolis ka palk, vaid seda tuleb käsitleda kui välismaal seonduvate lisakulutuste katmist.

Stipendium ei kata kõiki kulusid, seega tuleks arvestada struktuuriüksuse kaasfinantseerimisega.

Stipendiumi maksmine toimub kahes osas. Pärast stipendiumilepingu allkirjastamist töötajaga sooritab ülikool stipendiumi ettemaksu 80% ulatuses ning peale hilisemat aruannete kontrolli sooritatakse toetuse jääkmakse 20% ulatuses.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.06.2000.a. määruse nr. 196 §3 punktidele 3 ja 5 alusel on makstav stipendium tulumaksust vabastatud.

Taotlemine

Välislähetuseks on vaja esitada EMÜ ERASMUS programmi üldkoordinaatorile (ruum 0043, tel. 731 3020;  e-post: kylli.korgesaaremu.ee:

Tööplaan,  mis tuleb kooskõlastada nii kodu- kui vastuvõtva institutsiooniga.

Väliskoolituse taotlus

Aruandlus

Lähetuselt tagasi saabudes on töötaja kohustatud esitama üldkoordinaatorile ühe nädala jooksul järgnevad dokumendid:

·  Tegevusaruanne

·  Lähetusaruanne koos reisikulusid tõendavate kuludokumentidega (arved, piletid, pardakaardid).

·  Välisülikooli / koolituse korraldaja poolt väljastatud kinnituskiri ametlikul blanketil, millel on märgitud osaleja lähetusperiood.

Dokumenteerimata lähetuse eest on Eesti Maaülikoolil õigus stipendium tagasi nõuda.