- Tudengite karjäärimess
- Õppimine
- Õppetoetused ja stipendiumid
- Õppimine ja praktika välismaal
- Mentorlusprogramm
- Doktoriõpe
- Nõustamine
- Täiendusõpe
- Lõpuaktused
- Vaimne tervis
- Üliõpilasesindus
- Vaba aeg
- Võta tudengivari
- Info ja kontakt
Erasmusega vahetusüliõpilaseks
.jpg?w=400&h=300)
2024/2025. sügissemestri ja terve õppeaasta taotlusvoor - tähtaeg 1. aprill 2024
Kes saavad osaleda?
- üliõpilane peab olema immatrikuleeritud Eesti Maaülikoolis, st õpingud väliskõrgkoolis peavad lõppema enne vastava õppekava lõpetamist;
- osaleda saab pikemas õpirändes bakaalureuseõppe 2. aastast (Erasmus+ intensiivprogrammides on võimalik osaleda juba 1. aastal).
Kui kaua saab Erasmusega välismaal õppida?
- Erasmus+ programmi raames saab välismaal õppida igas õppeastmes kokku 12 kuud, integreeritud õppes 12+12 kuud.
NB! Varasemad Erasmuse programmis osalemised lähevad arvesse ja arvatakse maksimaalsest võimalikust ajast antud õppetasemel maha. Näiteks: kui varasemalt on 1. kõrgharidusastmel osaletud Erasmuse programmis 12 kuud, siis ei ole võimalik teist korda 1. kõrghariduse astmes enam Erasmuse programmis osaleda (ka siis, kui õppekava on muutunud - loeb see, et tegemist on endiselt kõrghariduse 1. astmega). Kui varasem samas õppeastmes osalemine on olnud lühem kui 12 kuud, siis on võimalik osaleda ka samas astmes teist korda 12-... kuud - arvestades, et järelejäänud kuude arv vastab programmis osalemise minimaalse perioodi nõudele (õppima minnes 3 kuud). - Õpingud väliskõrgkoolis peavad kestma vähemalt 3 kuud ja mitte rohkem kui 12 kuud. Vahetuse pikendamine üle ühe õppeaasta piiride (näiteks jaanuarist detsembrini) ei ole lubatud. Küll aga on lubatud suunduda õpirändesse mitmel järjestikusel perioodil, sh ka kahe järjestikuse õppeaasta raames, näiteks kevadsemestril ja sellele järgneval sügissemestril. Sellisel juhul tuleb mõlemaks lähetuseks eraldi kandideerida.
Õpingute tunnustamine
- Välisülikoolis pead sooritama vähemalt 15 EAP-d semestris või tegema teadustööd (doktorandid) ja taotlema väliskõrgkoolis läbitud õppetöö arvestamist koduülikooli õppekavas. See tähendab, et välismaal sooritatud ainetest peab vähemalt 15 EAP mahus sooritusi minema arvesse maaülikooli õppekava täitmisel. Seetõttu on kindlasti soovitatav valida rohkem aineid!
- Kui vastuvõtval kõrgkoolil on sissetulevatele vahetusüliõpilastele kehtestatud suuremad õppetöö minimaalsed mahu nõuded, siis tuleb neid järgida.
- Erasmus+ üliõpilase õpinguid välisriigis, sealhulgas ka eksameid ning muid arvestuslikke töid, peab kodukõrgkool tunnustama kohalike õpingutega võrdväärselt.
Rahastamine
Erasmus+ programmis osalevatel üliõpilastel on õigus taotleda elamistoetust, mis aitab katta vahetusega seotud lisakulutusi. Reisitoetust ei ole ette nähtud.
2024. aastast Erasmus+ programmi õpirändes õppimise eesmärgil osalevate EMÜ üliõpilaste Euroopa Komisjoni stipendiumide määrad:
| Riikide grupp | Riigid | Stipendiumimäär |
|---|---|---|
|
1. ja 2. grupp (kõrgete ja keskmiste elamiskuludega sihtriigid) |
Taani, Soome, Island, Iirimaa, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Austria, Belgia, Küpros, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Malta, Holland, Portugal, Hispaania |
674 €/kuu (30 päeva kuus) |
|
3. grupp (madalate elamiskuludega sihtriigid) |
Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Põhja-Makedoonia, Türgi |
606 €/kuu (30 päeva kuus)
|
Eesti Vabariigi kaasfinantseerimine
Erasmus+ õpirändes osalevaid Eesti kõrgkoolide üliõpilasi kaasfinantseerib ka Eesti riik. Iga üliõpilane, kes osaleb Erasmus+ õpirändes, saab lisaks 135 eurot.
Kõrgem toetuse määr vähemate võimalustega üliõpilastele
Kui üliõpilane kuulub ühte järgnevatest sihtgruppidest:
- vajaduspõhise õppetoetuse või vajaduspõhise eritoetuse saajad
- alaealiste lastega üliõpilased
- asenduskodu või eestkostja peres viibinu taustaga üliõpilased
- vähenenud töövõimega üliõpilased
- tervisliku erivajaduse või kroonilise haigusega üliõpilased
on võimalik saada Euroopa Komisjoni poolt rahastatavat Erasmus+ lisastipendiumi 250 eurot kuus. Taotlemiseks tuleb enne stipendiumilepingu sõlmimist allkirjastada ja esitada EMÜ Erasmuse koordinaatorile vähemate võimalustega üliõpilase kinnituskiri ja saata see: karoli.koiv@emu.ee. ;
Rohelise reisiviisi lisatoetus
Kui üliõpilane läheb õpirändesse, kasutades selleks keskkonnasõbralikku transpordivahendit, on selle toetuseks võimalik saada 50 eurot lisatoetust ja kuni 4 reisipäeva võrra suuremat elamistoetust.
Keskkonnasõbralikud reisimisviisid:
- jalgratas
- rong
- sõidujagamine (näiteks koos sõbraga autoga minek)
- buss
- mõni muu rohesõiduk, palume täpsustada
Erasmus+ programmijuhendi järgi ei ole rohesõidukid laev, lennuk ja auto või mootorratas (kui neid kahte viimast kasutatakse üksinda). Lisatoetuse saamiseks tuleb roheliselt reisida vähemalt pool distantsist saatvast asutusest vastuvõtvasse asutusse ja tagasi. Distants tuleks arvutada Erasmus+ distantsikalkulaatoriga. Toetuse saamiseks tuleb täita rohelist reisiviisi kinnitav dokument ja saata see karoli.koiv@emu.ee. ;
Lisatoetus erivajadustega üliõpilastele
Täiendav toetus on mõeldud üliõpilastele, kelle füüsiline, vaimne või tervislik seisund ei võimalda neil osaleda õpirändes ilma täiendava rahalise toetuseta. Õpirändega seotud (tõendatud) kulud, mille (osaliseks) katmiseks on võimalik lisatoetust taotleda, hõlmavad muuhulgas järgmist: kohandatud majutus, reisiabi, meditsiiniline abi, tugiseadmed, õppematerjali kohandamine, tugiisik, jne. Küsi lisainfot: karoli.koiv@emu.ee
Erasmuse stipendium ei pruugi katta kõiki välismaal tekkivaid kulutusi ja seda tuleb käsitleda pigem toetusena leevendamaks välismaal õppimisega seonduvaid lisakulutusi.
Välismaal viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke stipendiume, õppetoetusi ja laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel. Üliõpilane võib välismaal õppimise perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest (Kristjan Jaagu stipendiumi kasutamine koos Erasmuse stipendiumiga / Erasmuse tudengi staatusega pole lubatud). Erasmus-üliõpilase staatust ja privileege võib kasutada ka ilma stipendiumita (ehk kasutada Erasmus üliõpilase staatust omal kulul).
Keelenõuded ja keeleõpe
Vahetusüliõpilase keeleoskus peab olema piisav väliskõrgkooli õppetöös aktiivselt ja tulemuslikult osalemiseks. Paljudes Euroopa kõrgkoolides pakutakse mitmesuguseid loengutsükleid inglise keeles ning sellisel juhul ei ole kohaliku keele valdamine õppetöös osalemise eelduseks. Algtasemel kohalikku keeleoskust nõutakse sageli näiteks Hispaanias, Saksamaal, Portugalis, Prantsusmaal ja Itaalias. Reeglina pakuvad partnerkõrgkoolid võimalust õppida kohalikku keelt ka õpingutega paralleelselt toimuvatel keelekursustel.
Tavaliselt piisab kandideerimisel inglise keele tõendist, täiendavalt võidakse nõuda ka kohaliku keele oskuse tõendamist. Keeleoskuse tõendina sobib esitada kas mõne rahvusvahelise keeletesti sooritamise kinnitus (inglise keele puhul TOEFL, IELTS, saksa keele puhul Goethe instituudi test vmt), mõne ülikooli juures sooritatud keeletesti tulemus või Eesti Maaülikoolis inglise või saksa keele kursuse läbimise kinnitus. Mõned ülikoolid võivad nõuda CEFR keeletesti sooritamist, mida on võimalik sooritada Tartu Ülikooli Keelekeskuses. Lisainfot CEFR testi sooritamise kohta leiad siit. Kui oled Eesti Maaülikoolis õppinud inglise või saksa keelt vähemalt B2 tasemel, siis võta tõendi saamiseks ühendust keelekeskuse juhataja Ülle Sihveriga (ylle.sihver@emu.ee).
Vabatahtlikud online-keelekursused
Nii enne õpirännet kui õpirände ajal on võimalik osaleda online keelekursustel Euroopa Komisjoni portaalis Online Linguistic Support.
Kindlustus
Üliõpilane on kohustatud omama välisõpingute ajal tervisekindlustust, soovitav on teha lisaks ka reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustus. Uurida võib näiteks Kindlustusest Kindlustusmaakler OÜ või Dr Walteri pakkumisi, kellel on olemas vahetustudengite paketid. Kindlasti tuleb vormistada Euroopa Ravikindlustuskaart.
KONKURSS
Kuidas kandideerida?
- Välismaale õppima minek eeldab üliõpilase enese aktiivsust ja iseseisvust. Ülikooli ja sihtmaa valikul tuleb lähtuda ennekõike oma õppekavast, keeleoskusest ja iseenda huvidest. Iga üliõpilasvahetuse eelduseks on kirjalik kokkulepe vastuvõtva kõrgkooli ning üliõpilase kodukõrgkooli vahel. Erasmuse partnerülikoolide nimekirja vaata siit.
- Loe hoolikalt väliskõrgkooli kodulehel olevat infot vahetusüliõpilaseks kandideerimise kohta (exchange studies) ja uuri, kas seal õpetatakse Sulle sobivaid aineid Sulle sobivas keeles (Lõuna-Euroopa ülikoolides on üldjuhul hädavajalik kohaliku keele oskus!). Tee endale selgeks, millised dokumendid tuleb esitada väliskõrgkooli ning milliseks tähtajaks.
- Kõigepealt kandideeri maaülikoolis Erasmus+ programmi toetusele, täites SoleMOVE keskkonnas taotluse. Et avaldust esitada, kirjuta karoli.koiv@emu.ee ning anname sulle keskkonnale ligipääsu. Taotluse juurde lisa passi või ID kaardi koopia, passipilt, motivatsioonikiri (inglise keeles), keeletõend, õppetulemuste väljavõte. Kui väliskõrgkoolis ei õpetata Sinu emakeeles, tuleb tõendada õppetöökeele oskust. Kui oled maaülikoolis õppinud inglise või saksa keelt, küsi keeletõend meie keelekeskuse juhatajalt Ülle Sihverilt (ylle.sihver[at]emu.ee). Ingliskeelne õppetulemuste väljavõte (transcript of records) küsi oma instituudi õppekorralduse spetsialistilt.
TÄHTAJAD
2024/2025. sügissemestri ja terve õppeaasta taotlusvoor - tähtaeg 1. aprill 2024
Kui taotlus maaülikoolis on esitatud
- Kui taotlus maaülikoolis on esitatud (SoleMOVE süsteemis sent), kontrollib maaülikooli Erasmuse koordinaator selle üle ning esitab üliõpilase andmed väliskõrgkooli (nomineerimine). Pärast nomineerimist saad välisülikoolist juhendi, kuidas avaldus neile esitada.
- Kui mõnda väliskõrgkooli õppima minekuks on esitatud rohkem taotlusi kui ülikoolidevahelises lepingus kokku lepitud õppekohti, asetatakse üliõpilased pingeritta, võttes aluseks järgmised aspektid:
- kaalutud keskmine hinne üle positiivsete tulemuste
- välisülikoolis nõutud võõrkeele tase (juhul, kui see ei ole üliõpilase emakeel)
- konkreetse väliskõrgkooli järjekord üliõpilase taotluses.
- Järgmise sammuna tuleb oma avalduse juures täita õppeleping (EMÜ koordinaator juhendab, kuidas). Selle lepinguga kinnitavad kolm osapoolt – üliõpilane, tema kodukõrgkool ning vastuvõttev kõrgkool – vahetusperioodiks üliõpilase õppeplaani. Õppelepingusse märgi ka need ained, mida soovid ülikooli õppekavas asendada välismaal tehtavate ainetega. Ainete asendatavuse osas tuleb kindlasti nõu pidada oma instituudi VÕTA nõustajaga.
- Lisaks õppelepingule tuleb täita ja kooskõlastada välismaale õppima asuva külalisüliõpilase ankeet (KA). Selle VASAKUSSE tulpa kirjuta õppeained, mida välisülikoolis läbida kavatsed. Ainete valiku juures on kõige tähtsamaks kriteeriumiks nende sobivus Sinu õppekavasse - kas valitud ained lähevad õppekava täiteks või vabaaineteks. Ankeedi PAREM tulp täida koos õppedirektoriga, seejärel esita ankeet koos välismaal tehtavate ainete ingliskeelsete kirjeldustega oma õppekava VÕTA komisjonile, kes kinnitab täpselt, millised ained asendavad konkreetseid õppekavajärgseid aineid, millised sobivad valikaineteks ja millised vabaaineks.
- Esita välisülikooli poolt nõutud dokumendid, sh õppeleping vastavalt neilt saadud infole nende poolt kehtestatud tähtajaks nende avalduste keskkonnas! Nii nõutud dokumentide loetelu kui saatmise viis võib olla erinev (e-mailiga, tavapostiga, faksiga)!
Kui oled välisülikooli vastu võetud
- Kohe, kui oled saanud välisülikoolist kinnituse vastu võtmise kohta (Letter of Acceptance), edasta see maaülikooli Erasmuse koordinaatorile.
- NB! Sageli võib sündmuste järjekord olla teistsugune - üliõpilasele saadetakse vastuvõtu kinnitus ja siis hakatakse vormistama õppelepingut.
Stipendiumileping
- Stipendiumileping välismaale suunduva üliõpilasega sõlmitakse eelpoolnimetatud dokumentide (õppeleping, vastuvõtva asutuse kinnituskiri ning külalisüliõpilase ankeet) esitamise järel. Stipendiumi arvestamise aluseks on välisülikooli vastuvõtukinnitus ning selles nimetatud kuupäevad. Kui lahkud välisülikoolist varem, väheneb ka stipendium.
- Stipendiumileping sõlmitakse reeglina enne välismaale siirdumist, kuid mitte enne õppelepingu kooskõlastamist. See tähendab, et kui õppelepingu sõlmimine viibib, viibib ka stipendiumi kättesaamine.
- Stipendium makstakse välja kahes või kolmes osas: üheks semestriks välismaale mineku korral makstakse 80% üldsummast enne õpinguid ja ülejäänu pärast välislähetusest naasmist ja nõutud dokumentide esitamist. Terve õppeaasta kestva lähetuse puhul makstakse sügis- ja kevadsemestri toetus eraldi enne vastava semestri algust 80% ulatuses ning ülejäänud summa pärast välislähetusest naasmist ja nõutud dokumentide esitamist.
Välisõpingute ajal
Õpingute pikenemine koduülikoolis
- Välismaale õppima siirdunud üliõpilane loetakse ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks ja tema nominaalne õppeaeg pikeneb väliskõrgkoolis viibitud semestrite võrra, kui väliskõrgkoolis viibiti vähemalt kolm kuud semestrist ning seal sooritatud õppeaineid arvestati üliõpilase õppekava täitmisel vähemalt 15 EAP mahus. Nominaalse õppeaja pikendamine vormistatakse pärast väliskõrgkoolis õppimise aja lõppu ja õpitulemuste ülekandmist. NB! Üliõpilasel, kes õppis välisülikoolis terve õppeaasta, aga õppekava täitmisel läks arvesse ainult 15 EAP, pikendatakse õppeaega ainult ühe semestri võrra. Pikendatud nominaalaeg annab võimaluse välismaal õppimise ajal tekkinud puudujääkide likvideerimiseks, aga tegelikult on võimalik tegemata jäänud õppeained ka jooksvalt järele teha ja ikkagi nominaalajaga lõpetada.
Millised õigused ja kohustused kehtivad vahetusüliõpilasele välisülikoolis?
- Vastuvõttev ülikool ei või nõuda vahetusüliõpilaselt õppemaksu ega lisamakse (kursuse-, registreerimise-, eksami- ja laboratooriumi kasutamistasud). Üliõpilaselt võib võtta väiketasusid näit. kindlustuse, üliõpilasliitude, õppematerjalide (fotokoopiad, laboritarvete jne) eest võrdsetel alustel kohalike üliõpilastega;
- Üliõpilane peab enne välisõpinguid vormistama ja kooskõlastama õppelepingu (Online Learning greement) ja kui õppeplaanis midagi muutub, sellest maaülikooli Erasmuse koordinaatorit teavitama.
Millised on kohustused koduülikoolis?
- Üliõpilased, kes hüvitavad õppekulusid eestikeelsel õppekaval osakoormusega õppes või ingliskeelsel õppekaval õppides, maksavad lepingujärgset õppeteenustasu ka välismaal õppimise ajal.
Õppelepingu muutmine
-
Sageli tekib tudengitel vajadus oma õppelepingut semestri alguses muuta, kui selgub, et mõni eelnevalt välja kuulutatud kursus ei toimu või ei sobitu hästi tunniplaani. Muudatused tuleks vormistada võimalusel mitte hiljem kui üks kuu alates õpingute algusest. Õppelepingu muutmine kajastatakse õppelepingu muudatuste vormil, mis kinnitatakse mõlema ülikooli poolt. Koos õppelepingu muudatustega tuleb vormistada ka uus välismaale õppima asuva külalisüliõpilase ankeet. Muudatuste leht kehtib ainult koos allkirjastatud originaal-õppelepinguga. Pane tähele, et õppeleping ei ole lihtsalt ainete loetelu, vaid see on siduv dokument, mille täitmise kohtustuse oled võtnud ning seda ei ole võimalik muuta tagantjärele. Välisõpingute lõppedes väljastataval õppetulemuste väljavõttel ja õppelepingus olevate ainete loetelu peab olema identne.
Välismaalt tagasi tulles
- Esita välisülikooli Erasmus koordinaatori poolt väljastatud õppeperioodi kinnituskiri (confirmation letter) maaülikooli Erasmuse koordinaatorile. NB! Küsi välisülikooli koordinaatorilt varakult, millisest põhimõttest lähtuvalt välisülikool kinnituskirjale kuupäevad märgib, sest ka siin on erinevaid praktikaid: kas selleks on semestri ametlik viimane kuupäev, viimase loengu või eksami kuupäev või riigist lahkumise kuupäev. Selle kinnituskirja kuupäevad võiksid olla samad, mis olid neilt saadud vastuvõttu kinnitaval kirjal (kui õpingute periood on lõpuks kinnituskirjal lühem, väheneb stipendiumi kogusumma).
- Esita välisülikoolis kogutud õppetulemuste kinnituse (transcript of records) koopia Erasmuse koordinaatorile ja oma instituudi/osakonna koordinaatorile. Õppetulemused, mille kohta eelnevalt sõlmiti tunnustamise kokkulepe (on olemas allkirjastatud välismaale õppima asuva külalisüliõpilase ankeet), kantakse ÕISi.
- Kui sooritasid välismaal aineid, mis ei olnud eelnevalt kokku lepitud, tuleb täita ja esitada VÕTA taotlus koos õppetulemuste ja aine annotatsioonide koopiatega oma instituudi VÕTA nõustajale.
- Pärast vahetusõpingute lõppu tuleb esitada online tagasiside-aruanne EU-Survey keskkonna vahendusel. Programmis osalenud tudeng saab e-posti teel teate, mis sisaldab linki tagasiside-aruande vormile. Aruande esitamine on eelduseks stipendiumi viimase osamakse saamiseks.
- Löö kaasa ESN TARTU tegevustes ja hakka Eesti Maaülikooli välisüliõpilaste buddy'iks (kontakt: välissuhete spetsialist Ksenia Safonova ksenia.safonova@emu.ee)