NÕUKOGU MÄÄRUS

Tartu 26. mai 2011 nr 4

 

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord Eesti Maaülikoolis

 

Määrus kehtestatakse Ülikooliseaduse paragrahvi 14 lõike 3 punkti 4¹ ning Eesti Maaülikooli põhikirja punkti 26.1.16 alusel.

 

I. Üldsätted

1.        Käesolev kord sätestab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks (edaspidi VÕTA) esitatavate taotluste esitamise, hindamise ja arvestamise Eesti Maaülikoolis (edaspidi ülikool) õppekava täitmisel ja vastuvõtutingimustele vastavuse kindlaksmääramisel.

2.        Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise eesmärk on:

1)    suurendada isikute hariduslikku ja tööalast mobiilsust ning avardada elukestva ja
-hõlmava õppe võimalusi;

2)    võimaldada haridustasemetest koosnevas haridussüsteemis õppimise (formaalne õpe), muu organiseeritud õppetegevuse (mitteformaalne õpe) ja erialase töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames õppimise (informaalne õpe) tulemusi lugeda samaväärseks õppekava läbimisel saavutatavate õpiväljunditega või ülikooli   kehtestatud vastuvõtutingimuste täitmiseks;

3)    võimaldada ülikoolil  paindlikult reageerida tööturul toimuvatele muudatustele ning tööjõuvajaduse muutumisele.

3.        Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel hinnatakse õpiväljundite (st õppimise tulemusel omandatud teadmiste, oskuste ja hoiakute) seost õppekavaga ja vastavust õppekava eesmärkidele.

4.        Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamist ning arvestamist ei kohaldata  ülikooli lõpetamiseks nõutava lõputöö kaitsmise ja/või lõpueksami(te) sooritamise osas.

5.        Ülikooli nõukogu võib kinnitada nimekirja Eesti Maaülikooli õppeainetest, mille sooritamine ülikoolis on kohustuslik ja mille suhtes ei võimaldata VÕTAt. Vastav märge on õppeaine juures õppeinfosüsteemis (ÕISis).

6.        Ülikooli nõukogu võib kinnitada nimekirja Eesti Maaülikooli või teiste kõrgkoolide õppekavadest, -valdkondadest ja/või -suundadest, mis oma sisult vastavad magistriõppesse astumise eelduseks olevatele õppekavadele ning mille lõpetanud ei pea magistriõppesse sisseastumisel taotlema varasemate õpingute vastuvõtutingimustele vastavuse hindamist.

7.        Käesoleva määrusega instituudi õppedirektorile ja õppekorralduse spetsialistile antud õiguste ja kohustuste täitmist korraldab kolledžis direktor.

 

II Taotlemine

8.        Õppekava täitmiseks VÕTAt taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab vormikohase taotluse õppekava VÕTA nõustajale või instituudi õppekorralduse spetsialistile. Instituudi õppedirektoril on õigus kehtestada oma korraldusega VÕTA taotluste esitamise tähtajad. Tähtaeg peab olema kehtestatud enne õppeaasta algust. Info VÕTA nõustaja kohta asub ÕISis õppekava üldandmete lehel.

9.        Maaülikoolis õppimise ajal teises kõrgkoolis külalisüliõpilasena sooritatud õppeainete arvestamine  võib toimuda VÕTA lihtmenetluse teel. St VÕTA taotlemise dokumente täitma ei pea, kui  asendamise kohta on olemas varasem kokkulepe või üliõpilane ei soovi konkreetse(te) õppeaine(te) asendamist. Sel juhul esitab üliõpilane sooritust tõendavad dokumendid ja nende koopiad oma instituudi õppekorralduse spetsialistile, kes sisestab külalisüliõpilasena sh üliõpilasvahetuse programmi Erasmus raames sooritatu ÕISi. Koopiale märgitakse ÕISi ülekandmisotsuse number, sisestaja nimi ja kuupäev. Dokumendid säilitatakse üliõpilase õpingute ajal instituudis ning õpingute lõppedes õppeosakonnas. Originaalid tagastatakse üliõpilasele.

10.    Ülikooli kehtestatud vastuvõtutingimuste täitmiseks esitab VÕTA taotleja vormikohase taotluse ülikooli vastuvõtu peaspetsialistile ülikooli vastuvõtu kalenderplaanis kehtestatud tähtajaks.

11.    TULE-programmi raames õppida soovija esitab vormikohase VÕTA taotluse ülikooli vastuvõtu peaspetsialistile/vastuvõtukomisjonile vastavalt õppeprorektori poolt kinnitatud tähtaegadele.

12.    Taotleja esitab koos taotlusega:

1)    formaalseid õpinguid tõendavad dokumendid (originaal ja koopia), milleks on diplom ja akadeemiline õiend või hinneteleht, külalisüliõpilase hindamisleht/väljavõte õppeainet õpetava kõrgkooli õppeinfosüsteemist, TOEFL test (inglise keele tasemetest) või muud haridust tõendavad dokumendid ning õppeaine(te), mille arvestamist taotletakse, sisukirjeldus/ainekava; 

2)    mitteformaalse õppe (täiendusõpe) korral täiendusõppe tunnistuse, läbitud õppe sisukirjelduse ning omandatud teadmiste ja oskuste kirjelduse. Täiendusõpet, mis on lõppenud hindamisega, menetletakse analoogselt formaalsete õpingutega.

3)    informaalse õppe (töökogemus/iseseisvalt õpitu) korral tõendi(d) töötamise kohta, omandatud erialase töökogemuse kirjelduse ning töökogemusest omandatud enesehinnangu st hinnangu omandatud oskus(t)e/pädevus(t)e kohta.

13.    Kui varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendav originaaldokument ei ole eesti või inglise keeles, tuleb lisaks esitada originaaldokumendi ingliskeelne tõlge, mille on kinnitanud vastava dokumendi väljaandja või notar.

14.    Taotluse vastuvõtja kontrollib ja kinnitab dokumentide koopiad kohapeal ning tagastab dokumentide originaalid taotlejale.

15.    Taotleja vastutab esitatud dokumentide ja teiste esitatud materjalide õigsuse eest.

 

III Hindamine

16.    Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamise viib läbi instituudi õppedirektori korraldusega määratud VÕTA komisjon. Vabaaineteks arvestamise otsuse võib teha instituudi õppedirektor.

17.    VÕTA komisjoni koosseisu kuuluvad õppejõud ja/või teadustöötajad. Vajadusel võib komisjoni töösse kaasata üliõpilaste esindajaid, eksperte ülikoolist või väljastpoolt ülikooli. Info VÕTA komisjoni koosseisu kohta asub on ÕISis õppekava üldandmete lehel.

18.    Taotlused vaadatakse läbi ühe kuu jooksul, va suvekuudel, arvates taotluse esitamisest. 

19.    VÕTA komisjon võib nõuda taotlejalt lisadokumentide esitamist, anda taotlejale varasemate õpingute või erialase töökogemuse hindamiseks praktilisi ülesandeid, vestelda temaga või hinnata tema teadmisi, oskusi ja pädevusi mõnel muul viisil ning kui need toimingud nõuavad rohkem aega, pikeneb ka otsustusaeg.

20.    Ülikooli kehtestatud vastuvõtutingimuste täitmiseks esitatud VÕTA taotlusi hinnatakse ülikooli vastuvõtu kalenderplaanis sätestatud tähtajaks.

21.    VÕTA komisjon vastutab taotluste õigeaegse ja õiglase hindamise ning hindamise kvaliteedi eest.

 

IV Arvestamine

22.    VÕTA komisjoni põhjendatud otsus varasemate õpingute ja/või töökogemuse arvestamiseks/mittearvestamiseks kirjutatakse VÕTA taotluse lehele. Otsuse kinnitab komisjoni esimees. Komisjoni otsus sisaldab arvestatud õppeaine nimetust, mahtu, hindamise tulemust ja märget, kas õppeaine arvestatakse kohustusliku, valik- või vabaainena. Kui vabaaine(te)ks arvestamise otsustab instituudi õppedirektor, kirjutab ta taotluse lehele/õppetulemuste väljavõtte koopiale vastava otsuse. Taotlejat teavitatakse komisjoni otsusest e-kirjaga.

23.    Mitteüliõpilase sh reimmatrikuleerimise taotlejate puhul vormistatakse komisjoni põhjendatud kirjalik otsus, mille alusel on võimalik   hilisem õppeaine(te) sisestamine ÕISi. Otsus registreeritakse õppealase kirjavahetusena ja säilitatakse väljamineva kirjana. Otsusest teavitatakse taotlejat e-kirjaga.

24.    Doktorantide erialaainete arvestamise taotlusele annab esmase nõusoleku doktorandi EMÜ poolne juhendaja, kes kinnitab allkirjaga õppeaine sobivust õppekava täitmiseks.  

25.    Täiendusõppes sooritatud õpinguid arvestatakse varasema(te) õpingu(te)na, kui need on lõppenud eksami, arvestuse või muu hindamisviisiga. Ülejäänud juhtudel arvestatakse täiendusõppes sooritatud õpinguid sarnaselt töökogemusega.

26.    Varasemate õpingute ja töökogemuse mittearvestamise aluseks õppekava täitmisel võib olla nõutavate pädevuste mitteomamine või õppeaine spetsiifikast tulenev sisuline aegumine.

27.     Kui õppeaine arvestamise taotlusel on õppeaine maht sh omandatud pädevus(ed)/õpiväljundid suurem(ad) õppekavas ettenähtud õppeaine mahust sh pädevus(t)est/õpiväljunditest, arvestatakse rohkem sooritatud õppemaht vabaainena/valikainena.

28.    Kui varasemate õpingute või töökogemuse maht sh omandatud pädevused/õpiväljundid on väiksem(ad) õppekavas ettenähtud õppeaine mahust sh omandatud pädevus(t)est/õpiväljunditest, võib üliõpilane taotleda selle arvestamist punktis 30 sätestatud tingimustel. Kui selline taotlus on jõudnud VÕTA komisjoni, teeb VÕTA komisjon taotlejale ettepaneku kasutada käesoleva määruse punktis 29 sätestatud võimalust.

29.    Kui varasemate õpingute või töökogemuse arvestatud maht on väiksem õppekavas ettenähtud õppeaine mahust, kuid omandatud pädevused/õpiväljundid vastavad õppeaine eesmärkidele ja ettenähtud õpiväljunditele,  tuleb puudujääv õppemaht sooritada vaba- või valikainetena. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine õppeaine osana toimub üliõpilase ja vastavat õppeainet õpetava õppejõu kokkuleppel ning selle kohta VÕTA taotlust ei esitata.

30.    Varasemad õpingud ja töökogemus kantakse ÕISi ja kuvatakse akadeemilisel õiendil VÕTA komisjoni otsuse  või vabaainete korral instituudi õppedirektori otsuse alusel: 

1)       õppeaine arvestamise korral sisestatakse ÕISi õppeaine nimetus eesti, inglise ja originaalkeeles, õppeaine kood, tulemus, õppejõu nimi, õppeasutuse nimi eesti, inglise ja originaalkeeles, soorituse kuupäev. Kui õppeainel puudub kood või õppejõu nimi, jäetakse vastavad lahtrid täitmata.  Kui soorituse hinne on võrreldavas hindamissüsteemis (positiivne skaala 1-5), märgitakse ÕISi eristav hinne EMÜ-s kehtiva hindamissüsteemi alusel. Muudel juhtudel kantakse hinne üle mitteeristava hindamise alusel.

2)       kui täiendusõpe on lõppenud hindamisega (eksam, arvestustöö jm), sisestatakse see ÕISi analoogselt õppeainega, muul juhul analoogselt töökogemusega. Õppeaine nimetusele lisatakse sulgudes märge mitteformaalne õpe. Sooritamise kohana märgitakse Eesti Maaülikool. Õppejõudu ei märgita.

3)       töökogemuse või iseseisvalt õpitu arvestamisel sisestatakse ÕISi õppeaine või ploki nimetus eesti ja inglise keeles, millele lisatakse sulgudes märge informaalne õpe. Sooritamise kohana märgitakse Eesti Maaülikool. Õppejõudu ei märgita, soorituse kuupäevaks on VÕTA taotluse arvestamise kuupäev. Töökogemust ja iseseisvalt õpitut võib arvestada nii õppeaine(te), õppekava moodulite ja/või praktika täitmisena. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu  puhul kasutatakse mitteeristavat hindamist.

31.    Varasemaid õpinguid ja töökogemust saab eriala valikainena või vabaainena arvestada  ainult õppekavaga ettenähtud mahus, erandina võib õppe viimasel semestril õppeaineid arvestada üle õppekavaga ettenähtud mahu.

32.    Varasemate õpingute või töökogemuse vastuvõtutingimustele  vastavuse arvestamisel/mittearvestamisel (va punktis 6 sätestatud juhtudel) väljastab VÕTA komisjon otsuse  taotleja õiguse/mitteõiguse kohta kandideerida ülikooli vastavale õppekavale sisseastumiseksamit sooritamata ülikooli vastuvõtukomisjonile. Taotlejat teavitab VÕTA komisjoni otsusest ülikooli vastuvõtu peaspetsialist e-kirjaga. Otsused säilitatakse õppeosakonnas. Taotluse alusdokumendid tagastatakse taotlejale. Otsus vormistatakse instituudis väljamineva kirjana.

33.    Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel tehtud otsuse vaidlustamiseks  tuleb esitada kirjalik vaie VÕTA komisjoni esimehele. Kui VÕTA komisjon oma otsust ei muuda, võib otsuse vaidlustaja esitada apellatsiooni oma õppekava juhile viie tööpäeva jooksul vaidlustatava otsuse õppijale edastamisest. Apelleerimisel õppekava juhi otsuse suhtes esitatakse apellatsioon oma instituudi direktorile.

 

V. Kvaliteedikindlustus

34.    VÕTA kvaliteet tagatakse ülikooli õppe kvaliteedistrateegiast lähtuvalt.

35.    Ülikool tagab:

1)      VÕTA taotlejale vajaliku informatsiooni ning juhendamis- ja nõustamisteenuste kättesaadavuse;

2)      VÕTA protseduuri ühetaolisuse ning hindamist läbiviivate isikute kompetentsuse ja erapooletuse tulemuse suhtes;

3)      VÕTA osapooled tagavad varasemate õpingute ja töökogemuse hindamiseks esitatud andmete konfidentsiaalsuse.

36.    Ülikool loob võimalused VÕTA hindajate osalemiseks täienduskoolituses ning koostöövõrgustikus.

37.    Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamise ja arvestamise üldise koordineerimise eest ülikoolis vastutab õppeprorektor.

38.    Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamise ja arvestamise eest instituudis vastutab instituudi õppedirektor, kolledžis direktor, kes määrab korraldusega töötaja(d), kelle ülesandeks on nõustada taotlejaid varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega seotud küsimustes.

39.    Ülikooli õppekomisjon/õppekavakomisjon hindab vähemalt korra õppeaastas hindajate tehtud otsuseid, et tagada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ühtne tase ning vajadusel teeb ettepanekuid VÕTA tingimuste ja korra muutmiseks.

 

VII. Rakendussätted

40.    Käesolev kord jõustub 1. septembril 2011. a.

Eesti Maaülikooli nõukogu 27. mai 2010 määrus nr 14 „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord Eesti Maaülikoolis“ tunnistatakse kehtetuks.

 

 

/allkiri/

Mait Klaassen                                                                                 

Rektor                                                                                             

 

/allkiri/

Lea Michelson

Akadeemiline sekretär