Et kaubelda soodsamatel tingimustel ja kindlustada kestlikkus, aitavad põllumajandustootjaid ühistud. Nende tähtsuse tõttu Eesti maaelus tuleb uurida põllumajandusühistute juhtimis- ja konkurentsivõimet.

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi uurijate sulest ilmus äsja uuring, milles analüüsitakse, kuidas mõjutab põllumajandusühistu valitsemismudeli valik ühistu juhtimisvõimekust ja tootjate positsiooni toidutarneahelas. See on Eestis harukordne, sest varasemalt pole põllumajandusühistute valitsemist uuritud.

„Selgus, et nii ühistute juhtimisvõimekus kui positsioon toidutarneahelas on suhteliselt kehv, mille tingib tegevusmahu ja liikmeskonna väike suurus ning sellest tulenev vähene professionaalsus,“ kirjeldas tulemusi maaülikooli professor Rando Värnik.

Põllumajandusühistute juhtimisvõimekust ja konkurentsipositsiooni aitab edendada soosing ühinemise teel kasvada ning liikmete ja juhtimisorganite liikmete koolitamine. „Meie eesmärk on aidata ühistutel defineerida oma majanduslik õigustus, sihid ja eesmärgid ning alles siis paraneb ühistute konkurentsipositsioon ka toidutarneahelas,“ lõpetas Värnik.

Täismahus on võimalik uuringu lõpuaruandega tutvuda SIIN.

Lisainfo: Rando Värnik, tel: +372 5274808

Korralduse aluseks on Eesti Maaülikooli põhikirja § 16 lg 3 ning arvestades viiruse COVID-19 leviku arenguid maailmas  ja Eestis, lähtub Eesti  Maaülikool (edaspidi: ülikool) järgmistest juhistest.

1. Töötajad ja üliõpilased, kes saabuvad välisriigist alates 12.03.2020 peavad jääma kaheks nädalaks kodusesse karantiini.  Välisreisilt saabudes võtab töötaja esimesel võimalusel ühendust  vahetu töökorraldajaga ning üliõpilane oma instituudi õppedirektoriga, kellega lepitakse kokku juhised üliõpilastel õppetöö ja töötajatel  töö korraldamiseks.
2. Ülikool tühistab töötajate välislähetused kuni 31.05.2020. Tööandja esindaja ei kinnita uusi välislähetuste korraldusi kuni ülikooli uue otsuseni.
3. Ülikool ei luba õppetööle ja ühiselamusse välisriigist saabuvaid välisüliõpilasi, kes saabuvad Eestisse alates 12.03.2020. Instituutidel on kohustus teavitada välisüliõpilasi kehtestatud keelust ja leida lahendus õppetöö korraldamiseks.
4. Ülikool jätab ära või lükkab edasi väliskülalistega seotud üritused, õppetöö ja muud tegevused kuni uue otsuseni, va juhul, kui neid on võimalik läbi viia elektroonsete sidevahenditega.
5. Ülikool kohustab Torni Hostel OÜ-d tühistama majutuse broneeringud alates 16.03.2020 kuni ülikooli uue otsuseni.
6. Projektijuhtidel tuleb jooksvalt jälgida rahastajate informatsiooni kulude abikõlblikkuse kohta.
7. Ülikooli liikmeskonnal on kohustus jälgida Terviseameti poolt avalikustatud juhiseid seoses viiruse COVID-19 levikuga.
8. Töö vahetu korraldaja teavitab viivitamatult välislähetuses viibivaid töötajaid käesolevast korraldusest.
9. Õppeosakond teavitab üliõpilasi käesolevast korrast õppeinfosüsteemi kaudu. Käesoleva korralduse täitmise eest  vastutab instituudi või kolledži direktor ja tugistruktuuri osakonna juhataja.
10. Ülikool ei hüvita töötajatele ja üliõpilastele käesolevas korralduses sätestatud juhiste eiramisel tekkinud kulusid.
11. Ülikoolil on õigus nõuda töötajalt käesolevas korralduses sätestatud juhiste eiramisel tekkinud kulude hüvitamist.
12. Korraldus jõustub avalikustamisest ülikooli dokumendihaldussüsteemis.

Taimed on oma kasvuajal vastuvõtlikud erinevatele abiootiliste stressi faktoritele, nagu madalate ja kõrgete temperatuuride esinemine, põud, liigne vesi ja valgus. Et käesoleval ajahetkel on temperatuuritõus, mis ohustab ökosüsteemi kui tervikut, Kase sõnul üks aktuaalsemaid teemasid, andis see ka impulsi taimeliike eraldi uurida.

„Nii mustal kapsasrohul kui vääristubakal esines kõrgematel temperatuuridel tugev õhulõhede juhtivuse langus ja negatiivne süsihappegaasi omistamine,“ kirjeldas Kask tulemusi. See näitab tema sõnul fotosünteesi protsesside ulatuslikku kahjustust ja hingamise ülekaalu.

​Must kapsasrohi emiteeris kõrgematel temperatuuridel stressivastusena liigile omaseid glükosinolaatide laguprodukte ja rohulõhnakomponente, mis viitavad raku kahjustustele. Sarnaseid rohulõhnakomponente leidus ka vääristubaka emissioonis kõrgematel temperatuuridel, lisaks veel teisi iseloomulikke lenduvühendeid, mille koguse suurenemine on seotud kuumastressi tugevusega. ​

Doktoritöös esitatud tulemused parendavad Kase sõnul üldist arusaamist liigispetsiifilisest fotosünteesist ja lenduvühendite emissioonist. Iseäranis mõjutavad viimaste sünteesiradasid ja emissiooni lehtedest kuumastressi tugevus ja tüüp. „Lenduvühenditel on siin tähtis roll taimede omavahelises suhtluses, taimede ja putukate vahelises suhtluses ning taimede, putukate ja keskkonna omavahelises koosmõjus,“ lisas ta.

Doktoritöö juhendajaks on prof. Ülo Niinemets ja vanemteadur Astrid Kännaste, oponent dr. James Blande (University of Eastern Finland).

10. märtsil toimub maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli eestvedamisel valdkondlik konverents, kus analüüsivad koos teadlased ja praktikud, milline on meie sotsiaalne ja ökoloogiline koormustaluvus.

Loodus- ja seiklusturism on turismisektori kõige kiiremini kasvav osa. „Ühelt poolt annab see võimaluse loodusväärtusi tutvustada ning läbi teadlikkuse tõstmise alasi kaitsta. Teisalt survestab suurenev huvi aga kaitsealade tundlikke piirkondi,“ rääkis maaülikooli lektor Marika Kose.

Sestap tekibki tema arvamusel küsimus, kuidas toetab loodusturism täna looduskaitset ning kas ja kuidas seda tulevikus veelgi soodustada. „Siin on väärt näide räätsamatkasid pakkuvate ettevõtjate algatusel valminud räätsaturismi hea tava, mida konverentsil tutvustatakse,“ lisas Kose.

Konverentsi avaettekande teemal „Turismi ja külastuskorralduse parimad praktikad maailma kaitsealade näitel“ teeb Dr. Yu-Fai Leung Põhja-Carolina Riiklikust Ülikoolist. Järgneb esitus ökoturismist, milles süvenetakse sektori olulistesse komponentidesse Eestis.

Lisaks räägitakse sellest, mida annab üle-Euroopaline kaitsealade võrgustik Europarc turismi sihtkohale Lahemaa näitel. Punkti paneb loodusturismi ettevõtjate paneeldiskussioon, mida juhib Kaili Viilma.

Kõigile ettekannete on vajadusel võimalik ka sünkroontõlge. Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine kuni 7. märtsini (k.a). Konverentsil toimub ka videoülekanne (video.emu.ee), mida on võimalik ka hiljem järele vaadata.

Päevakava: pk.emu.ee/teadusinfo/loodusturismikonverents2020

Lisainfo: Marika Kose, marika.kose@emu.ee, tel: +372 5656 1373

Konverentsi toimumist rahastavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Maaülikooli ASTRA projekt „Väärtusahelapõhine biomajandus“) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Üritust korraldab Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi elurikkuse ja loodusturismi õppetool Keskkonnaameti toetusel.

Kui viimastel aastatel on maaülikool kuulunud „QS World University Rankings by Subject“ edetabelis põllumajanduse ja metsanduse valdkondades kohtadele vahemikus 51 – 100, siis uute andmete põhjal on ülikool tasemelt tõusnud 50 parima sekka. Ilma konkreetse positsioonita on edetabelis esile tõstetud veel kolm maaülikooli valdkonda: veterinaar-, keskkonna- ning maa- ja veeteadused.

Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaasseni sõnul on maaülikool ajanud läbi aastate kindlalt oma rida, edendades ja väärtustades omi valdkondi. „Edetabelikoht ei ole tulnud kergelt ja see on järjepideva sihikindla pingutuse tulemus. See on tunnustus eelkõige ülikooliperele suure ja kõrgetasemelise töö eest. Aitäh selle eest!“ lausus Klaassen.

QS Intelligence Uniti regionaalne juht Zoya Zaitseva õnnitles Eesti ülikoolidele saadetud kirjas maaülikooli 48. koha puhul ning kinnitas, et tegemist on Eesti ülikoolide läbi aegade kõrgeima kohaga maailmas. Ühtlasi väljendas ta rõõmu, et ka teised Eesti ülikoolid on edetabelites kerkinud.

Lisainfo: rektor Mait Klaassen, tel +372 5115663

Homme algava kahepäevase konverentsi „Terve loom ja tervislik toit“ teisel päeval tulebki arutlusele küsimus piimaveiste söötmise tulevikust. Ettekande teevad maaülikooli söötmisteaduse õppetooli juht Meelis Otsa ja teadur Tuomo Kokkonen Helsingi Ülikoolist.

„Teaduskirjanduses ja praktikas levib ses küsimuses erinevaid ideoloogiaid. Sestap kaasame sel korral teadlaste kõrval ka praktikuid, lootuses jõuda ühtse seisukohani, kuidas edasi minna,“ rääkis konverentsi korraldustoimkonna juht Marko Kass.

Esimesel päeval on aga fookuses toiduohutus ning taimsete ja loomsete toorete ja kõrvalsaaduste väärindamine. „Näiteks tekib marjade ja puuviljade töötlemisel palju kõrvalsaadusi. Kas ja kuidas võiks neid kasutada inimtoiduks või saaks neid rakendada loomakasvatuses,“ mõtiskles Kass, kelle sõnul saab kõigest sellest kuulda juba konverentsil. 

Konverents „Terve loom ja tervislik toit“ toimub Eesti Maaülikooli peahoone aulas 4.–5. märtsil. Programmiga on võimalik tutvuda www.terveloomjatervisliktoit.ee.

Lisainfo: Marko Kass, tel: +372 504 5704

Lahtiste uste päev algab kell 10 praktilise infomessiga maaülikooli spordihoones. Päeva jooksul saab kuulda välisõppe ja -praktika võimalustest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, tudengielust ning kõigest, mis puudutab maaülikooli sisseastumist. Räägitakse nii kogemustest kui sellest, mida toob tulevik.

Lisaks saab osaleda töötubades, kus uuritakse järvi kui ökosüsteemi, vaadeldakse kimalasi, antakse ülevaade digiturunduse trendidest, katsetatakse hoone kandekonstruktsioone, õpitakse tundma seoseid taime ja mulla vahel ning seda, kuidas uurida loomi ja nende käitumist. Töötoad pakuvad võimalust oma käega järele proovida, mida maaülikooli erialad endast kujutavad.

Maaülikool avab uksed 28. veebruaril kell 10 – 13 EMÜ spordihoones, aadressil Kreutzwaldi 3.

Täpsem info lahtiste uste päeva kohta veebilehel: www.emu.ee/lahtised-uksed

Mullusuvised kogemused viinamarjaaedades võtab kokku aianduse professor Kadri Karp. Viinapuude haigustest ja nende levikust kõneleb taimekaitse teadur Kaire Loit. Veinimeister Tiina Kuuler Valgejõe veinivillast räägib puuviljade ja marjade tootearendusest ning turustamisest. Ühtlasi autasustatakse ka tudengiveini konkursi tänavusi parimaid.

Juttu tuleb ka Eesti veiniteest. See on ühendus, mille eesmärgiks on anda Eesti veinile laiemat kõlapinda ning edendada Eesti veini- ja veiniturismikultuuri. Sümboolsel veiniteel on ära märgitud ka talud, kes on juba valmis vastu võtma veinihuvilisi turiste ning rääkima neile piirkonna eripäradest.

Seminar algab maaülikooli Metsamaja kaldauditooriumis 26. veebruaril kell 11.30.

Linnapea Urmas Klaas lausus kokkutulnute ees, et konverentsikorraldajad ja -saadikud teevad Tartu tutvustamisel tänuväärset ja olulist tööd, tuues Emajõelinna rahvusvaheliselt mainekaid üritusi ja teevad linna konverentsiturismi maastikul nähtavamaks.

Linna tunnustuse pälvisid neliteist 2019. aastal Tartus toimunud rahvusvahelist konverentsi. Neist kaks korraldati maaülikoolis: "10th International Conference Biosystems Engineering 2019" ja "IFSS 2019 - International Forestry Students Symposium".

Lisaks tunnustati ka nelja uut Tartu konverentsisaadikut: Tartu ülikooli kliinikumist, Tartu ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist. Tartu konverentsisaadik on inimene, kes kuulub oma valdkonna rahvusvahelisse võrgustikku ning soovib tuua oma eriala konverentsi Tartusse panustades nii Tartu kui rahvusvaheliste konverentside linna arengusse. Tartu Konverentsibüroo esindaja Dana Neemre sõnul on Tartus praegu kokku 140 konverentsisaadikut.

Tartu konverentsisaadiku programm on Tartu linna, Tartu Konverentsibüroo ja Eesti Konverentsibüroo ühisalgatus, millega soovitakse edendada Tartus konverentsiturismi.

Pool aastat hiljem üllitati sama õpperaamat majandus- ja sotsiaalinstituudi toetusel eestikeelsena, et seda saaksid kasutada ka tudengid ja kõik teised, kes puutuvad igapäevaselt kokku tootearenduse ja turundusega. Raamatu eesmärk on anda edasi tootearenduse ja toote turundamise kontseptsiooni väikeettevõtluses võimalikult lihtsas vormis.

Vaatamata lähenemise lihtsusele jäeti paika kõik tootearenduse ja edasiste turundusvõtetega seotud põhitõed. Seepärast võib õppematerjalist leida üheaegselt nii teooriat kui ka käitumisjuhiseid ning Eesti tootjate tegevustest nopitud näiteid.

Kõik ikka selleks, et lugeja näeks, milline kasutusväärtus on teoorial ja erinevatest juhtumitest saadud kogemustel ning tekitada lugejas ideid, mida oleks võimalik rakendada oma ettevõtmistes. Raamatu autoriteks on EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi turunduse lektorid Tiiu Ohvril ja Birgit Maasing.

Raamat on kättesaadav elektrooniliselt siit.