Korduma kippuvad küsimused
Kui pikk on riigieksamite kehtivusaeg?
Riigieksamid ei kaota kehtivust.
Kas avaldus on kindlam täita kohale tulles või SAIS-iga?
Soovitame SAISi, sest Sa ei pea Tartusse sõitma, vaid täidad avalduse endale sobivas kohas ja ajal. Maaülikooli kohale sõites saad aga tutvuda õppehoonete, ühiselamute, spordihoone ja võrratu loodusliku taustaga, mis maaülikooli kampust ümbritseb.
Kas medal annab mingid punktid või mitte?
Keskkooli või gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskharidusasutuse kiitusega lõpetanud üliõpilaskandidaatidele arvestatakse kolm lisapunkti, välja arvatud õppekavale "Veterinaarmeditsiin" kandideerimisel. Lisapunkte ei arvestata gümnaasiumis saadud kiituskirja(de) eest.
Kas on mingeid eeliseid, kui olen osalenud aineolümpiaadidel?
Ülikoolil on õigus vastu võtta väljaspool konkurssi gümnaasiumiastmes rahvusvahelistel aineolümpiaadidel osalenud üliõpilaskandidaadid ning ka gümnaasiumiastme üleriigiliste aineolümpiaadide lõppvoorus osalenud üliõpilaskandidaadid. Vaata täpsemalt siit.
Kas keskharidusega isikul, kel puuduvad riigieksamid, on võimalik astuda maaülikooli?
Ei, puuduvate riigieksamitulemustega maaülikooli astuda ei saa. Laia või kitsa matemaatika riigieksamitulemuse puudumisel on võimalik maaülikoolis kohapeal sooritada vastuvõtukatse matemaatikas. Eesti keele riigieksami tulemust on võimalik asendada eesti keele tasemeeksami tulemusega. B2 tasemel tasemeeksami tulemus peab olema vähemalt 80 punkti, C1 tasemel tasemeeksami tulemus peab olema vähemalt 60 punkti. Eesti keele tasemeeksameid korraldab HARNO.
Kas ma saan asendada ka puuduva matemaatika riigieksami?
Laia matemaatika riigieksamit saab asendada vähemalt 80 punktile sooritatud kitsa matemaatika riigieksami tulemusega (arvestatakse koefitsiendiga 0,7) või enne 2014.a. sooritatud matemaatika riigieksami tulemusega. Muudel juhtudel tuleb sooritada vastuvõtukatse. Kitsa matemaatika riigieksamit saab asendada kas laia matemaatika riigieksami või enne 2014.a. sooritatud matemaatika riigieksami või eelnimetatute puudumisel enne 2014. aastat sooritatud füüsika, keemia või bioloogia riigieksami (nimetatuist parim tulemus) või matemaatika vastuvõtukatsega. Täpsemalt vaata sinu soovitud eriala vastuvõtutingimuste juurest.
Nõutakse kitsa matemaatika eksamit, aga minul on sooritatud laia matemaatika eksam. Kas ma saan kandideerida?
Jah, saab. Laia matemaatika eksam täidab kitsa matemaatika eksami nõude, aga vastupidi mitte.
Kui ma kandideerin tasuta õppekohale ja peaks juhtuma, et ma ikka ei saa seda kohta, kas mind kantakse siis automaatselt tasulisse õppesse?
Kedagi automaatselt tasulisse õppesse üle ei kanta. Tasuline on õppimine juhul, kui oled varem juba ühe kõrghariduse omandanud või olles üliõpilane, astud uuesti sisse. Nende juhtude kohta loe täpsemalt Õppekulude hüvitamise tingimustest ja korrast.
Kui ma kandideerin tasuta õppekohale, kuid olen kandidaatide pingereas tagapool kui on õppekohti, siis kas ma saan alustada õpinguid tasulisena täiendaval õppekohal?
Ei, sellist võimalust ei ole. Eesti Maaülikoolis on kõik õppekohad eesti õppekeelega õppekavadel tasuta õppekohad. Kõrgharidusseadusest tulenevalt "peavad" õpinguid tasulisena alustama need, kes on varem samas kõrgharidusastmes juba õppinud üle eelmiste õpingute poole nominaalaja ning kellel on eelmistest õpingutest eksmatrikuleerimisest möödas vähem kui 10 aastat. Seega - kui õppekohti on nt 20, kuid pärast vastuvõtuperioodi lõppu olete te pingereas kohal 37, siis ei ole teil võimalik õpinguid sel aastal alustada, ka mitte tasulisena.
Mis on samad kõrgharidusastmed?
Samade kõrgharidusastmetena käsitletakse rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet. Samuti käsitletakse samade kõrgharidusastmetena integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpet ja magistriõpet. See tähendab, et integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes üle poole nominaalajast õppinud isikul või selle lõpetanud isikul, kellele väljastatakse magistrikraad, ei ole õigust asuda tasuta õppima magistriõppe õppekavale eksmatrikuleerimisest alates 10 aasta jooksul. Sama kehtib ka vastupidisel juhul - magistriõppes üle poole nominaalajast õppinud isikul või selle lõpetanud isikul, kellele väljastatakse magistrikraad, ei ole õigust asuda tasuta õppima integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavale eksmatrikuleerimisest alates 10 aasta jooksul.
Esitan avalduse SAISis, millal ma pean dokumendid maaülikooli tooma?
Kui avalduse esitamine SAISis õnnestus ja vastuvõtutöötaja pole Sinu poole pöördunud palvega esitada lisadokumente, siis ei pea paberdokumente meile tooma ei avalduse kinnituseks ega ka siis, kui oled vastuvõetud ja oled kinnitanud õppima tulekut. Paberdokumente võtame vastu ainult sel juhul, kui kandideerijal mingil põhjusel ei ole võimalik elektroonilist avaldust esitada või tema keskhariduse kohta pole kannet riiklikes registrites.
Kas paberid esitatakse enne väeteenistusse astumist ja siis minnakse väeteenistusse või esitatakse paberid pärast väeteenistusse astumist?
Avaldus ülikooli astumiseks esitatakse vastavas ülikoolis toimuval vastuvõtuperioodil. Kui Sa lähed väeteenistusse kevadel ja ei saa isiklikult suvel tulla avaldust esitama, aga soovid ikkagi sisse astuda, siis saadad volitatud isiku koos nõutavate dokumentidega ülikooli enda eest avaldust esitama.
Peale ülikooli immatrikuleerimist (mis toimub 1. septembril) tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus koos Kaitseressursside Ameti kutse koopiaga, see säilitab Sinu õppekoha ja saad alustada õpinguid järgmisel aastal. Avalduse saab esitada ka varem, kuid see vormistatakse õppedirektori korralduseks alles pärast 1. septembrit.
Loe ka http://www.emu.ee/sisseastujale/bakalaureuseope/ajateenistus/ ja http://www.kra.ee/ajateenistus/ajateenistusest/korgharidus-ja-ajateenistus/
Kui üks gümnaasiumi riigieksamitest on sooritatud mitterahuldavalt st. et tänu sellele pole ka keskhariduse lõputunnistust, kas siis Eesti Maaülikooli saab sisse astuda? Kuulsin, et Eesti Maaülikool ei vaata riigieksamitulemusi.
Ilma keskharidust tõendava lõputunnistuseta ei saa maaülikooli sisseastumisavaldust esitada.
Kas maaülikoolis on ka mingid lävendipunktid, mis tuleb täis saada, et saaks sisse astuda?
Maaülikoolis toimub vastuvõtt paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks tehnikavaldkonna õppekavadele peab olema laia matemaatika riigieksam sooritatud minimaalselt 20 punktile, vastasel juhul tuleb teha vastuvõtukatse matemaatikas. Täpsemalt vaata sinu soovitud eriala vastuvõtutingimuste juurest.
Ma õpin teises ülikoolis, aga soovin vahetada eriala. Kas ma peaks selleks enne teisest ülikoolist välja astuma või on parem oodata, kuni vastuvõtukonkursi tulemused on teada?
Kui Sa oled kindlalt otsustanud õpitavast erialast loobuda, siis pole takistusi omal soovil välja astumiseks ehk eksmatrikuleerimise taotlemiseks. Kui oled kahtleval seisukohal, siis soovitame oodata uuele õppekavale kandideerimise tulemused ära ja esitada oma eksmatrikuleerumisavaldus alles siis, kui oled kindlasti uuele õppekavale sisse saanud. Samuti peab jälgima lubatud tasuta õppekohal õppimise aega.
Kas on võimalik kandideerida keskeriharidusega?
Jah, loomulikult.
Ma soovin astuda maaülikooli loomaarstiks (veterinaariks) õppima. Proovisin esitada avaldust SAISi kaudu, aga seal ei olnud konkursil niisugust eriala?
Veterinaarmeditsiini õppekava õppetasemeks valige bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õpe, siis saate sellele õppekavale avaldust esitada. Sama õppetaseme alt saab valida ka maaehituse ning vesiehituse ja veekaitse õppekava.
Kas kaugõppes on tasuta õppekohti?
Alates 2017. aastast nimetatakse kaugõpet sessioonõppeks. Alates 2014. aastast on täiskoormusega õppekohad tasuta ka sessioonõppes. Sessioonõppes ei ole õppekavade valik nii lai kui päevaõppes.
Ütlesin ühele teisele ülikoolile JAH-sõna õppimatuleku kinnituseks. Kas hiljem saab öelda EI, kui saan maaülikooli soovitud õppekavale õppima?
Juba vastu võetud õppekohast on võimalik hiljem loobuda. Enne õppekohast loobumise nupu klõpsamist SAISis tuleb korralikult mõelda, sest mitmele ülikoolile korraga JAH ei saa öelda. Iga järgmine JAH kustutab eelmise.
Minu avalduse olek SAIS-is on "kandideeriv". Miks ma pole teadet saanud?
Teated saadetakse ainult nendele üliõpilaskandidaatidele, kelle avaldusega vastuvõtutöötaja midagi teeb. Kui nt kandidaat peab tulema vastuvõtukatsele või kui kandidaat saab teate vastuvõtukatse tulemuse kohta. Järgmised teated saadetakse nendele üliõpilaskandidaatidele, kes osutuvad vastu võetuteks, et kandidaat teaks oma õppimatulekut kas kinnitada või siis tagasi lükata. Kui sinu olek on "kandideeriv", siis ei jää sul muud üle kui oodata ja loota, et pingereas sinust eespoololijad õppima tulemise pakkumist vastu ei võta. Siis on lootust, et õppima tulemiseks pakkumise kutse (teade) ka sulle saadetakse.
Kui sisse saan, siis kui tähtis on aktusel kohal olla?
Aktusel kohal olemine ei ole kohustuslik, kuid pidulik aktus annab ülikooliõpingutele meeldejääva alguse. Aktusel mitte-osalemisest ei pea teatama. Kui Sa mingil põhjusel ei saa esimesel-teisel õppenädalal õppetööle tulla, siis tuleb teavitada sellest oma instituudi õppekorralduse spetsialisti. Nii väldid eksmatrikuleerimist üliõpilaste nimekirjast õppetööle mitteregistreerumise tõttu. Kindlasti soovitame osaleda 1. septembril instituudi infotunnis, kus näed kõiki tulevastes õpingutes olulisi inimesi ja jagatakse praktilist ja kasulikku infot õpingute kohta.
Mind võeti maaülikooli vastu, kuid ma soovin eriala vahetada. Kas mul on see võimalik?
Esimene võimalus eriala vahetada tekib alles peale esimest semestrit ja ka siis võib see osutuda keeruliseks. Nimelt peavad kõigepealt olema täidetud soovitud eriala vastvõtutingimused (nt laia matemaatika riigieksam) ning soovitud erialal peab olema vaba õppekoht. Esimese semestri järel ei pruugi vaba õppekohta veel olla. Lisaks pead arvestama sellega, et see eriala, millel õpid ning see eriala, millele soovid üle minna on niivõrd erinevad, et teisel semestril jääd õpingutes kohe jänni - teised on esimesel semestril õppinud õppeaineid, mis on teisel semestril toimuvatele õppeainetele eeldusaineks. Seega oleks mõistlikum eriala vahetamiseks hoopis uuel õppeaastal uuesti kandideerida. Siiski peab arvestama sellega, et kõrgharidusseadusest tulenevalt on sul õigus ainult 2 korda õpinguid tasuta alustada (kui kasutad esimesel korral õppeaega vähem kui 365 kalendripäeva). Kui sa oled oma eriala valides eksinud, siis kahte korda eksida ei saa - kolmandat korda õpingute alustamine on juba tasuline.
Olen varem juba ülikoolis õppinud, kuid jätsin õpingud pooleli. Millised on minu võimalused uuesti tasuta õpinguid alustada?
Alates 2024/2025. õppeaastast jõustuvad kõrgharidusseaduse muudatused. Muu hulgas karmistatakse sätteid, mis puudutavad samal kõrgharidusastmel teist või enamat korda tasuta õppimist. Palun tutvu muudatustega tähelepanelikult Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.