Maastikuarhitektuur
Maastikuarhitektuur on eriala, mis oma igapäevases praktikas seob loovuse ja argumentatsiooni abil omavahel komponente loodusteadustest, sotsiaalteadustest, inseneriteadustest ja kunstidest. See tähendab, et maastikuarhitekt on spetsialist, kes hoolides ühiskonna vajadustest ja maastiku väärtustest, loob toimivaid, tähenduslikke ja esteetiliselt nauditavaid paiku ehk elukeskkonda inimestele. Maastikuarhitektuur kui eriala ei piirdu mingi kindla konteksti või mõõtkavaga, vaid tegevusala hõlmab nii maa- kui linnaruumi, nii universaalseid kui erifunktsiooniga alasid, nii avalikku- kui privaatset ruumi.
Õppekavast
Magistriastme õppetöö jätkab bakalaureuseastmes alustatud õpinguid ja toetub orgaaniliselt eelnevatele teadmistele, oskustele ja arusaamisele erialast. Magistriõpe kätkeb maastikuarhitektuuri teoreetilisi käsitlusi ning planeerimis- ja kujundamisoskuste süvendamist. Õppe käigus käsitletakse nii Eesti konteksti kui ka laiemalt Euroopa omaseid praktikaid. Õppetöö eripäraks on see, et meie rahvusvahelises kuid siiski koduses keskkonnas õpivad paljudes ainetes eesti üliõpilased koos välisüliõpilastega inglise keeles, saades nii tänapäeval hädavajalikku rahvusvahelist kogemust ilma Eestist lahkumata. Õppetööd viivad läbi nii Eesti kui meie välisõppejõud, aegajalt ka Eesti praktikud kui ka külalised välisriikidest. Loomulikult on ka võimalus läbida vaid eesti üliõpilastele toimuvaid eesti keelseid aineid ja koostada ja kaitsta magistritöö eesti keeles.
Õppemeetodid
Õppemeetoditest moodustavad loengute ja seminaride kõrval suurema õppetöö mahu praktilised stuudiotöö põhiseid õpitegevused, mitmed erialased väljasõidud ja välitööd ning erialane uurimistöö. Tööd tehakse nii grupis kui ka individuaalselt nii õppejõu juhendamisel kui loomulikult ka iseseisvalt. Õpieesmärkide saavutamist hinnatakse kirjalike eksamite, esseede, raportite ja nii digitaalsete kui käsitsi joonistatud kursuseprojektide põhjal. Tihti kasutatakse hindamise läbiviimisel ja tagasiside andmisel avalikku esitlust, kus tagasisidet annavad ka spetsialistid väljastpoolt ülikooli. Õppeprotsessi käigus lahendatakse mitmeid erinevaid planeerimis-, kujundus- või maastikuhoolduse ülesandeid, mis põhinevad realistlikel situatsioonidel.
Karjäärivõimalused
Maastikuarhitektuuri magistriprogrammi edukas läbija on pädev maastikuarhitekt, kelle diplom on tunnustatud nii Eesti kui rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide poolt nagu EMAL, EFLA-IFLA. Omandatud erialane ettevalmistus võimaldab töötada erinevatel era- kui avaliku sektori töökohtadel, kus maastikuarhitekti kompetentsi vajatakse, nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Magistridiplom on eelduseks „maastikuarhitekti 7“ kutsetunnistuse taotlemisel või õpingute jätkamiseks doktoriõppes akadeemilise karjääri tegemiseks.
Mida vilistlased ütlevad
Loe lähemalt maastikuarhitektuuri osakonna kodulehelt.
