Metsamajandus

Õppekava  lõpetanutel on põhjalikud metsanduslikud teadmised Maailma ja Euroopa metsandusest ning metsapoliitikast, nad tunnevad Eesti metsaressurssi ning oskavad metsa jätkusuutlikult majandada. Neil on  teadmised Eesti kodumaiste puuliikide puistute ökoloogiast, rajamisest, kasvatamisest ja hooldamisest ning kaitsest. Õpitakse võõrpuuliikide pargimajanduslikku väärtust ja haljastute majandamist. Osatakse metsade majandamist korraldada, juhtida ning tuntakse puidukaubandust ja metsaressursside inventeerimist. Selgeks saab jahimajandus ja looduskaitse korraldamine

 

Praktilised oskused saadakse ning teoreetilisi teadmisi süvendatakse pärast esimest õppeaastat Järvselja õppe- ja katsemetskonnas ning sellele järgneva ettevõtte- ja teaduspraktika käigus Riigimetsa Majandamise Keskuses või mõnes teises juhtivas metsandusasutuses.

Paljud magistrandid õpivad ühe semestri välismaa ülikoolides, kus sooritatud õppeained on üldjuhul ülekantavad siinse õppekava täitmiseks.

Magistriõpingud lõpevad teaduspõhise magistritööga, mille juhendajaks on võimalik valida rahvusvahelise teaduskogemusega õppejõud või teadur.

Metsanduse magistrikraad tagab rahvusvahelise konkurentsivõimega metsanduse spetsialisti staatuse, lõpetajad leiavad töökohti metsade majandamise ja kaitsega tegelevas riigi- ja erasektoris. Igal aastal jätkab 4 – 5 metsamajanduse magistrikraadi omandanut õpinguid doktorantuuris. Pärast filosoofiadoktorikraadi omandamist metsanduse erialal on võimalus jätkata metsateadlasena või õppejõuna, aga samuti jätkata karjääri püüeldes metsanduse tippjuhiks. 

2015. aastal sisseastunud metsamajanduse üliõpilased saavad taotleda (nn nutika spetsialiseerumise) stipendiumi 160 € kuus.