Ökonoomika ja ettevõtlus

Maapiirkondade elu­jõu­listena püsimiseks on oluline majanduse edukas areng. Asendamatut rolli omab siinkohal maaette­võtluse arendamine. Maaettevõtlust võib vaadata kui mitmekesise ettevõtluse sobitamist maakeskkonda, kus lisaks põhi­tegevusalale tegeletakse ka maakeskkonna kultuurist ja tegevuskeskkonnast tulenevate kõrvaltegevusaladega. Ettevõtlusharidus ei tähenda lihtsalt üldiseid  majandusõpinguid, vaid selle eesmärgiks on ergutada innovatiivset mõttelaadi, suurendada  loomingulisust ja valmisolekut ettevõtjaks hakata.

 

Ökonoomika ja ettevõtluse eriala lõpetanud on laialdaste teadmistega maamajandust tundvad spetsialistid, kes omavad ülevaadet maamajanduse eripäradest, selle arengut suunavatest teguritest, maaelupoliitikast ja selle mõjust maapiirkonna ettevõtlusele tulevikus. Nad on omandanud teadmised inimese ja ühiskonna suhetest ning sotsiaalsest kihistumisest, ühiskonna institutsionaalsest struktuurist, sotsiaalsete muutuste seaduspärasusest ja neid põhjustavatest teguritest. Õppekava lõpetanud oskavad läbi viia ettevõtte majandusanalüüsi, määratleda konkurentsivõimet kujundavaid tegureid ning analüüsida nende mõju maamajanduslikus ettevõtluses. Nad oskavad hinnata ettevõtte ressursside kasutamist, peamisi tootmisprotsesse ja nende mõju ettevõtte tegevustulemustele, finantsseisundile ja rahavoogudele.

 

Lõpetajad leiavad tööd erialaspetsialistina mitmetel ametikohtadel avalikus, era- ja kolmandas sektoris. Omandatud erialased teadmised võimaldavad asuda tööle ettevõtte tegevjuhina, arendusjuhina,  nõunikuna, konsulendina maamajandusettevõtetes, põllumajanduspoliitika kujundajana või administreerijana maaelu juhtimisorganites.