Keskkonnakaitse

 

2013. aastal põhjaliku uuenduskuuri läbinud õppekava lõpetanutel on  keskkonnaspetsialistina töötamiseks vajalikud erialased alusteadmised ja oskused ning tugev põhi nii loodus- kui ka ühiskonnateadustes. Neil on süsteemne ülevaade keskkonnakaitse teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest, arusaamine looduslike  protsesside ning inimtegevuse mõjust elurikkusele, maastikele ja inimeste elukeskkonnale, nad tunnevad keskkonnakaitse olulisemaid arengusuundi ja aktuaalseid probleeme Euroopas ja Eestis, oskavad kirjeldada ja analüüsida keskkonnakaitse valdkonna probleeme ning rakendada vajalikke keskkonnakorralduse meetmeid.

Mida õpivad tudengid?

Keskkonnakaitse tudengid õpivad keskkonnateadusi (keskkonna-korraldus, keskkonnaõigus, keskkonnakaitse ja -poliitika Euroopa Liidus, keskkonnamajandus,  keskkonnamõjude hindamine, säästvad keskkonnatehnoloogiad, keskkonnajuhtimine ja -audit, veekaitse, säästlik metsa- ja põllumajandus, looduskaitse, maastikuhoid), loodusteadusi (maateadus, geoloogia, mullateadus, hüdroloogia, üldbioloogia, ökoloogia, Eesti loodus, Eesti floora), geoinfosüsteeme ja ühiskonnateaduslikke aineid (majanduse ja ettevõtluse alused, projektijuhtimine, õiguse alused).

 

Lõpetajad leiavad tööd:

Lõpetanud võivad tööle asuda keskkonnaministeeriumis ja selle allasutustes (keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, RMK, keskkonnaagentuur), kohalikes omavalitsustes, keskkonnaorganisatsioonides, loodushariduskeskustes ning riiklikes ja eraettevõtetes. Suurem osa keskkonnakaitse bakalaureuseõppe lõpetanutest jätkab õpinguid magistriõppes kas keskkonnahoiu või mõne lähedase valdkonna õppekaval.