Maaehitus

Maaehituse osakond  valmistab ette magistrikraadiga ehitusinsenere  5-aastases  integreeritud õppes. Lõpetajale omistatakse vastavalt Kutsekoja kutsestandardile „Diplomeeritud ehitusinseneri esmakutse“ (EKR 7. tase).

Esmakutsed omistati 2013.a lõpetajatele. Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor T. Timmusk: „See annab lõpetajatele kindluse, et pärast lõpetamist oma erialal töötades ei pea nad vastutava spetsialisti õigusi taotledes hakkama tõestama, et nende varasem õping vastab kutsestandardile ega tegema täiendavaid eksameid.“

Edukalt magistrikraadi  kaitsnutel on võimalik õpinguid  jätkata 4-aastases doktoriõppes.

Maaehituse õppekava lõpetanu on ehitusalase  ettevalmistuse saanud insener, kes suudab lahendada ehitusega seotud projekteerimisalaseid ja tehnoloogilisi probleeme  ka looduskeskkonna ja maaelu eripäradest lähtuvalt.

Maaehituse õppekava lõpetajad orienteeruvad ka maaelu regionaalse arengu valdkondades.

Mida õpivad tudengid? 

  • Tugevusõpetust, ehitusmehaanikat,  ehitusmaterjale ja teisi aineid ning nende rakendamist ehituskonstruktsioonide kavandamisel;
  • traditsiooniliste ja kaasaaegsete puit-, teras-, raudbetoon-, kivi- ja komposiitkonstruktsioonide projekteerimist;
  • tänapäeva nõuetele vastavate maaehitiste projekteerimist ja ehitamist, k.a. elu-, tootmishooned;
  • olemasolevate tootmis-, talu- ja eluhoonete kaasajastamist või renoveerimist;
  • maaelu seoseid põllumajandusliku tootmisega ja maaehitusega;  
  • kohalike ja loodussõbralike ehitus- ja soojustusmaterjalide (puit, paekivi, savi, saepuru, pilliroog  jne.) kasutamist  ehitamisel.

Lõpetajate töövaldkonnad

  • Projekteerija-konstruktoritena projekteerimisfirmades;
  • töö-, objekti- ja projektijuhtidena ehitusfirmades;
  • ehitusnõunikena kohalikes omavalitsustes;
  • omaniku ja omavalitsuse ehitusjärelvalveinsenerina;
  • ehitusprojektide ja konstruktiivse osa ehitusekspertiiside tegijatena;
  • õppejõududena kutse-, rakenduslikes ja kõrgemates õppeasutustes ehituserialaga seotud ainetes.