Vesiehitus ja veekaitse

Veemajanduse osakond valmistab ette magistrikraadiga vesiehitusinsenere viieaastases integreeritud õppes. Lõpetanud saavad kutsestandardile vastava diplomeeritud hüdrotehnikainseneri (ainsana Eestis) ning diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri esmakutse (tase 7)*. Aastatega kogunev praktiline töökogemus võimaldab taotleda kõrgeimat (volitatud inseneri) 8. kutsetaset. Akadeemilist karjääri on võimalik jätkata doktoriõppes ja saada filosoofiadoktori kraad (PhD).

 

Mida tudengid õpivad?

Õpitav jaguneb kahte ossa:

  • ehitusinseneri baashariduseks, mis põhineb matemaatikal, füüsikal, tugevusõpetusel,   ehitusmehaanikal, ehitusmaterjali-õpetusel ning puit-, teras- ja raudbetoontarindite CAD-projekteerimisel, ning
  • vesiehitusele ning veevarustusele ja kanalisatsioonile pühendatud erialaõppeks, milles on tähtsal kohal vesiehitised, vooluhulga reguleerimine, kuivendus ja niisutus, veevarustus ja kanalisatsioon, reovee puhastamine ning jäätmetega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine. Erialaõpe tugineb hüdraulika, hüdroloogia ja hüdrogeoloogia heal tundmisel. 

Kellena lõpetanud töötada võivad?

Hüdrotehnika- ning veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina mitmesuguste ehitiste kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel. Lõpetanud leiavad  tööd vesiehituse, veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätmemajanduse ja maakuivenduse korraldamisega tegelevates projekteerimis- ja ehitusettevõtetes. Inseneriharidusega veespetsialiste vajavad ka veeprobleemidega tegelevad riigiasutused, ettevõtted ja ühistud, maakondade keskkonnateenistused ja omavalitsused ning Euroopa Liidu institutsioonid.

Kus üliõpilased õpivad?

Õpitakse peamiselt Tartus Tähtveres paikneva EMÜ linnaku Metsamajas (Kreutzwaldi 5), mille D-korpuses on tipptasemel sisustatud hüdraulika ja pumpade labor, rohkesti moodsaid õppevahendeid ning projekteerimis- jm vajaliku tarkvaraga varustatud arvutiklass. Esimesel kolmel õppeaastal kuulatakse loenguid koos maaehituse eriala tudengitega ning kogutakse ehitusinsenerile vajalikke teadmisi. Magistri- ja doktoritöö tegemist soodustab uus hüdraulikalabor (Kreutzwaldi 56-4), milles saab uurida ja katsetada vesiehitiste, sh kalapääsude ja väikeste veejõujaamade tehnilisi lahendusi. Üha populaarsem on viimastel kursustel õppimine ERASMUS-vahetusüliõpilasena välismaal. Magistritööna koostatakse enamasti mingi vesiehituse, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemi, kuivendus- või niisutusobjekti või veekaitsega seotud projekt ja/või laborimudel, mille tegemisel tehakse sageli koostööd veevaldkonna ettevõtetega.

 

Miks õppida veemajanduse eriala Eesti Maaülikoolis?

  • Seetõttu, et hüdrotehnikainseneri kutsestandardile vastava hariduse saab vaid meilt.
  • Seetõttu, et sest meil on selleks head õppelaborid ja -seadmed.
  • Seetõttu, et meil on head erialaõppejõud, keda kutsutakse loenguid pidama ka teistesse Eesti ülikoolidesse.
  • Seetõttu, et meil saadav haridus annab hea eelduse erialase töö leidmiseks. 

* Esmakutsetunnistuse 2013.a lõpetajatele kätte andnud Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor T. Timmusk: „See kutse annab lõpetanutele kindluse, et nad ei pea oma erialal töötades vastutava spetsialisti õigusi taotledes tõestama, et varem õpitu vastab kutsestandardile, ega tegema lisaeksameid.“

 

    Tutvu ka veemajanduse osakonna kodulehega: http://mi.emu.ee/struktuur/veemajanduse-osakond

    Jälgi veemajanduse osakonna tegemisi Facebookis: https://www.facebook.com/emuveemajandus