Kalandus ja rakendusökoloogia

Kas  teadsid…

 

…  et mageveevarudelt on Eesti üks rikkamaid riike maailmas? Eestis on üle 2800 registreeritud järve ning jõgede ja ojade kogupikkus ületab 30 000 km. Lisaks üle 80 000 alla 1 ha suurusega veesilma.

 

Kõik need on toimivad ökosüsteemid, mis rikastavad inimese elukeskkonda ja tõstavad elukvaliteeti oma ökosüsteemi teenustega. Veevaatega kodu on hinnas igas igas tsivilisatsioonis ja ajastul.

 

Aga seda ainult juhul, kui veekogud on heas seisus, mida nõuab nii EL ja Eesti seadusandlus, olulisem aga – seda vajame me ise. Riigid ja omavalitsused panustavad järjest enam veekogude tervise hoidmisesse ja parandamisse – see on tõusev trend globaalselt.

 

Lisaks esteetilisele ja puhkemajandusele on veekogud tähtsad kalamajanduslikult ning toetavad vesiviljelust, mis on nii Eestis kui maailmas kiiresti arenev ja innovaatiline sektor. Vesiviljelus sobib suurepäraselt Eesti looduslike olude ja kliimaga.

 

Veekogude hea tervis sõltub otseselt kalda- ja ka kaugema ümbruse maismaa ökosüsteemidest. Sarnaselt veekogudega loovad Eesti maastikud, maismaa looduslikud ökosüsteemid ning pärandkooslused head võimalused rohemajanduse arendamiseks. Õpe toimub läbi praktiliste taastamisprojektide. Tegeletakse biomajanduses sobilike majandusmeetodite ja mudelite väljatöötamise ja katsetamisega.

 

Õppetöö                                                                                                                                                                          

Sessioonõpe võimaldab üliõpilasel paindlikku õpingute ja tööelu sidustamist. Töötav tudeng on tänapäeval pigem reegel kui erand – me arvestame sellega paindlikult.

 

Õppekava on loogiliselt modulaarne. Ettevõtluse alammoodul annab hea ettevalmistuse äripraktikatest ja ettevõtte juhtimisest.

Praktikumide ja metoodikate alammoodulis on rõhk on praktilistel töödel, teadustöö aluste ja mõtteviisi omandamisel ning andemteadusel.

Keskkonnajuhtimise alammoodul annab ettevalmistuse ka keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks.

Rakendusökoloogia alammoodul käsitleb molekulaarökoloogiat, looduskaitsebioloogiat, globaalseid muutusi ja invasiooniökoloogiat ning selles tulenevaid riske metsanduses, põllumajanduses, kalanduses ja bioressursside haldamises üldisemalt.

 

Eriala omandab tudeng valides ühe kolmest spetsialiseerumisest:

  • Kalandus ja vesiviljelus – koolitatakse spetsialiste kalanduse ja vesiviljeluse sektorile.
  • Maismaa rakendusökoloogia – maismaa bioressursside jätkusuutlik majandamine, sh pool-looduslikud kooslused, koormustaluvus, ökosüsteemide taastamine.
  • Veekogude rakendusökoloogia - veekogude bioressursside jätkusuutlik majandamine, sh veekogude biomanipulatsioon ja tervendamine, kalastiku struktuuri parandamine, liigirikkuse säilitamine.

​

 

Keskkond

 

Õppetöö toimub loengute, seminaride, labori- ja välipraktikumidena.

Õpikeskkonnaks on hästi sisustatud õpperuumid, laborid ja tipptehnika.  Välitöödeks välibaasid ja moodne laborikompleks maalilise Võrtsjärve ääres.

 

Vaata vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia kohta käivaid videosid SIIT.

 

Avalduste vastuvõtt toimub 3. juuni - 4. juuli elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25. juuni - 4. juuli ülikoolis kohapeal tööpäeviti kell 9-15!

Lisainformatsioon vastuvõtutingimuste ja vastuvõtu kohta:

Tel: 731 3048

E-mail: vastuv@emu.ee