Keskkonnakorraldus ja -poliitika

Magistriõppekava „Keskkonnakorraldus ja -poliitika“ läbis 2019. aastal põhjaliku uuenduskuuri. Nimetusest lähtuvalt omandatakse süvendatud teadmised ja oskused keskkonnakorralduses ja -poliitikas, ruumilises planeerimises, keskkonnatehnoloogiates ja teaduslikes uurimismeetodites.

Erialamooduli õppeainete valiku aluseks on keskkonnakaitse arengu põhisuunad Euroopas ja mujal maailmas. Õppekava rikastus ajakohaste õppeainetega, mis käsitlevad ringmajandust, looduspõhiseid lahendusi keskkonnakorralduses, looduse hüvesid, kliimamuutustega kohanemist, kaugseire rakendusi keskkonnakaitses ja loodusressursside säästlikku kasutamist. Varasemast mahukam on ka ettevõtluse käsitlus ja erialapraktika.

Õppekava valikmoodul on mahukas ja mitmekülgne. Enam kui tosina õppeaine hulgast (kokku 46 EAP) valivad üliõpilased valikaineid vähemalt 19 EAP mahus.

Magistriõpingute lõputöö juhendajaks on võimalik valida rahvusvahelise teaduskogemusega õppejõud või teadur. Teema valikul arvestatakse üliõpilase eelistust, ühtlasi pakutakse võimalust osaleda teoksil olevates uurimisprojektides ja selle alusel koostada oma magistritöö.

 

Miks valida keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekava Eesti Maaülikoolis?

Esiteks, õppekava läbinuna

  • on Sul süsteemne ülevaade ja süvendatud teadmised keskkonnaseisundist ja seda mõjutavatest teguritest ning keskkonnakorralduse ja -poliitika praktikatest Eestis ja mujal Euroopas ning kogu maailmas;
  • tunned keskkonnakaitse ja -korralduse põhialuseid ja oskad tõhusalt ellu viia säästva arengu printsiipe;
  • oskad inimtegevuse mõju leevendamiseks valida ja rakendada keskkonnakorralduse tõhusamaid meetmeid sobivamail tasandil – ettevõttes, omavalitsuses, riiklikus ametkonnas või Euroopa institutsioonides;
  • on Sul teaduslik analüüsi- ja sünteesioskus, ratsionaalne ja kriitiline mõtlemine, hea väljendusoskus ning vajalikud oskused iseseisvaks ja meeskonnatööks ning ettevõtluse arendamiseks. 

Teiseks, maaülikoolil on kõige pikem kogemus keskkonnaspetsialistide koolitamisel Eestis. Riik on 2019. aastal sõlmitud koostöölepinguga andnud Eesti Maaülikoolile ainuvastutuse kõrgetasemelise ja ühiskonna vajadustele vastava õppe läbiviimise, kvaliteedi, arendamise ja populariseerimise eest keskkonna õppesuunal. Eriala õppejõud on maailmas tunnustatud teadlased ja praktikud, kes osalevad aktiivselt teadustöös ja keskkonnapoliitika kujundamisel Eestis ja rahvusvahelistes institutsioonides.

Kolmandaks, Eesti Maaülikoolil on  avatud, toetav ja sõbralik õpikeskkond ning suurepärane rahvusvaheline toimiv koostöövõrgustik keskkonnavaldkonnas. Töörühmad osalevad arvukates koostöövõrgustikes ning teadus- ja rakendusprojektides, kus üliõpilastel on võimalus kaasa lüüa.

Magistriõpingute jooksul on võimalik osa õppest läbida välismaa ülikoolides, kus sooritatud õppeained on üldjuhul ülekantavad siinse õppekava täitmiseks. Välisülikoolides õppimise ja praktika kohta leiad lisainfot SIIT.

Üliõpilasel on võimalik valida päeva- või sessioonõppe õppevormi  vahel. Õpingud  kestavad kokku kaks aastat. 

Eesti Maaülikooli loodusteaduste magistrikraad tagab rahvusvahelise konkurentsivõimega keskkonnaspetsialisti staatuse ning meie magistrid on hinnatud eksperdid tööjõuturul. Lõpetajad leiavad töökoha keskkonnaspetsialistina riigi-, kohaliku omavalitsuse, ettevõtlus- või mittetulundussektoris. Paljud meie lõpetajad töötavad keskkonnaministeeriumis ja selle allasutustes (keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, keskkonnaagentuur, RMK), maaeluministeeriumis ja selle allasutustes, kohalikes omavalitsustes, keskkonnaorganisatsioonides, loodushariduskeskustes ning riiklikes ja eraettevõtetes.

Teaduselust huvitatud magistritel on võimalus jätkata õpinguid doktorantuuris. Pärast filosoofiadoktori kraadi omandamist keskkonnateaduse ja  rakendusbioloogia erialal on võib jätkata teadlasena või õppejõuna ülikoolis ja teha karjääri keskkonnakaitse tippjuhina.