Toiduainete tehnoloogia magistriõpe

Toiduainetööstus (sh joogitööstus) on pikaajaliste traditsioonidega haru Eesti töötlevas tööstuses. Eestis on üle 15 000 toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet. Sealhulgas liha ja lihatoodete käitlemisettevõtteid üle 100, piima ja piimapõhiste toodete käitlemisettevõtteid 50, taimseid toiduaineid, sh jooke valmistavaid ettevõtted ligi 500. Suurima osa Eesti toiduainetööstuse toodangust annavad jätkuvalt piima- (24%) ja lihatööstus (19%). Toiduainetööstuses tegutseb keskmiselt 13% töötlevas tööstuses hõivatud inimestest. Tööjõumahukamad tegevusalad toiduainetööstuses on liha- ja pagaritööstus, kus tegutses 2018. keskmiselt 20,8% ja 19,9% toiduainetööstuses tööga hõivatud inimestest. Kõigele lisaks on toiduainete tehnoloogi elukutse elulähedane ja äärmiselt huvitav. Selle sisu võib lühidalt kirjeldada kui keemia, füüsika, bioloogia, mikrobioloogia ja tehnikaalaste teadmiste rakendamist selleks, et tööstuslikult toota toiduaineid, mida vahetult tarbida või millest kodus toitu teha.

Mida tudengid õpivad?

Üliõpilased omandavad süvateadmised liha- ja piimatehnoloogia ning taimsete toiduainete tehnoloogia valdkonnast ja uurimistöö põhisuundadest. Toiduainete tehnoloogia magistriõppekava ühendab tooteahela seisukohast ühtseks tervikuks toidu- ja loodusteaduslikud, tehnilised, majandusalased jm õppeained ning on suunatud teoreetiliste ja praktiliste teadmiste, praktilise kogemuse ning teaduslik-tehniliste meetodite kasutamisoskuste omandamisele liha-, piima- ning taimsete toiduainete tehnoloogia valdkonnas. Oluline osa õppetöös on iseseisval tööl. Õppe käigus omandatud teadmised ja oskused on vajalikud selleks, et üliõpilane oleks võimeline töötama juhtiva spetsialistina toiduvaldkonnas ning osalema teadus- või arendusprojektides. Õppekava võimaldab üliõpilastel spetsialiseeruda lihatehnoloogia, piimatehnoloogia, või taimsete toiduainete tehnoloogia erialale, mis võimaldab neil omandada süvateadmised vastavast toiduvaldkonnast ja uurimistöö põhisuundadest.

Toiduainete tehnoloogia magistriõppe lõpetanud omavad süsteemset ülevaadet valdkonna tegevusest ning oskavad hinnata toidu tooteahela terviklikkust toorme tootmisest toiduainete tarbimiseni; tunnevad liha-, piima- ning taimsete toiduainete valmistamiseks kasutatavaid tooraineid, tehnoloogiaid, seadmeid, tehnoloogiliste protsesside füüsikalist-keemilist sisu. Tunnevad liha-, piima- ning taimsete toiduainete kvaliteedi ja ohutusega seotud aspekte. Suudavad teostada tootearendust uute toiduainete väljatöötamisel ning läbi uurimistööde teostamise otstarbekalt lahendada toiduainete tehnoloogias ja toidu tooteahelas esile kerkivaid küsimusi.

 

Kellena lõpetajad töötada võivad?

Õppekava lõpetanutest saavad hinnatud spetsialistid liha-, piima- ning taimseid toiduaineid valmistavates ning teistes toiduainetega tegelevates ettevõtetes. Toiduvaldkonna spetsialistid töötavad vastutusrikastel ametikohtadel tehnoloogidena, tootmis- ja kvaliteedijuhtidena, tootearendusspetsialistidena, laborijuhatajatena  tagades kvaliteetse ja ohutu toidu meie kõigi toidulaual. Samuti leiavad nad tööd mitmesugustes toiduainete järelevalve, hariduse, tarbijakaitse organisatsioonides jm.

 

Kes on oodatud õppima?

Õppima on oodatud eelkõige toiduainete tehnoloogia bakalaureuseõppe (EMÜ) ning rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia (TalTech) bakalaureuseõppe lõpetanuid. Samas ootame õppima ka teistest kõrgkoolidest tehnika ja infotehnoloogia, loodusteaduste, toidutöötlemise või mikrobioloogia suunaga bakalaureuseõppe läbinud üliõpilasi.

 

Sellele õppekavale immatrikuleeritud üliõpilased saavad taotleda nutika spetsialiseerumise stipendiumi ehk erialastipendiumi 160 € kuus. Vaata lähemalt siit!

 

Loe lisaks siit!