Veterinaarmeditsiin
Loomaarstiõpe on üheastmeline, kestab kuus aastat ning annab magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni.
Mida õpivad tudengid?
Kuueaastane õpe jaguneb kolmeks etapiks.
Esimestel aastatel
õpivad tudengid veterinaarmeditsiini alusteadusi, terve looma ehitust ja funktsioone ning ka loomakasvatuse põhitõdesid.
Veterinaarmeditsiini alusteadusteks on mitmed bioloogiaharud, nagu zooloogia, botaanika, geneetika ja rakubioloogia, aga ka keemia, biofüüsika, mikrobioloogia, viroloogia ja parasitoloogia.
Loomaarstiõppe teises etapis tehakse sissejuhatus veterinaarse rahvatervishoiu temaatikasse ja pööratakse tähelepanu looma ja inimese tervise seostele.
Kolmas etapp ehk kliiniline õpe annab tudengitele põhjalikke teadmisi loomaliikide (k.a. linnud ja kalad) olulisematest haigustest ning oskusi nende diagnoosimiseks, raviks ja ennetamiseks. Praktilist õpet saavad tudengid maaülikooli loomakliinikus.
Kolmandas etapis saavad üliõpilased ka põhjalikke teadmisi veterinaarsest rahvatervishoiust, riiklikust veterinaarjärelevalvesüsteemist ning veterinaarsest seadusandlusest.
Kuuendal õppeaastal, loomarstiõppe kolmandas etapis, võib üliõpilane valida süvendatud õppe kahe suuna vahel:
- põllumajandusloomade ja hobuse meditsiin;
- väikeloomameditsiin.
NB! Veterinaarmeditsiini saab õppida ainult täiskoormusega. Loe lähemalt siit.
Lõpetajad leiavad tööd
- loomaarstina suur- või väikelooma meditsiini valdkonnas;
- riigiteenistuses, näiteks põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonnas;
- veterinaar- ja toiduametis ning ravimiametis, veterinaar- ja toidulaboratooriumis;
- ravimite tootmise ja turustamisega tegelevates ettevõtetes;
- loomakasvatusega seonduvate toodete turustuseettevõtteis, näiteks söödafirmades;
- EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis.
