Roomet Sõrmus

Neli huvitavat aastat Eesti Põllumajandusülikoolis (EPMÜ) möödusid ruttu. Vaevalt olin 1997. aastal raske valiku teinud ja abiturientide seas maineka Tartu Ülikooli asemel EPMÜ kasuks otsustanud, kui 2001. aastal andis juba rektor Henn Elmet sooja käepigistusega kätte põllumajanduse ökonoomika ja ettevõtluse eriala lõpudiplomi.

EPMÜ, eelkõige siis majandus- ja sotsiaalteaduskonna õppejõud olid oma tööga meie kallal valmis saanud ja võisid meid rahuliku südamega tööturule saata. Töö oli tehtud ju hästi, põllumajanduse ja ökonoomika põhitõed olid selgeks saanud.

Põllumajandusettevõtted polnud tulevastele spetsialistidele sektori 1990. aastate vabalanguse järel just kõige populaarsemad tööandjad. Usun, et ma polnud kaastudengitest ainuke, kes EPMÜ-sse õppima asudes Tartu Ülikooli majandusteaduskonda üleminekust mõtles. Õnneks muutis koduülikooli üliõpilaskeskne ja soe õhkkond meid kiiresti paikseks. Tore on tõdeda, et noor inimene, kes ülikooli astudes tahtis MAJANDUST õppida (nagu teised normaalsed eakaaslased), nõudis nelja aasta pärast nii endale kui teistele PÕLLUMAJANDUSE diplomit.

Eks iga tudeng kujundab oma õpingud ise. On kindlasti EPMÜ haridusega rahulolevaid, aga ka rahulolematuid. Mina jäin rahule. Lisaks tavapärasele õppetööle sattusin ma teise kursuse lõpus ka üliõpilasesindusse. Julgen väita, et see kogemus andis mulle teise kõrghariduse lisaks. Sattusin tegutsema huvitavale ajale, mil taevast prantsatas alla haridusministri plaan kõrgharidusmaastiku korrastamiseks (loe: EPMÜ kaotamiseks). Maastik jäi lõpuks korrastamata ja sellest ajast peale usun ma siiralt, et igaüks meist suudab piisava sihikindluse puhul esmapilgul võimatut muuta.

EPMÜ lõpetamise järel avanes võimalus oma 7. klassi unistuse elluviimiseks, soovisin õppima minna Saksamaale. Berliini Humboldti Ülikoolis läbisin magistriõppe rahvusvaheliste põllumajandusteaduste (ökonoomika) erialal. Õpingud Berliinis näitasid, et põllumajandusülikool oli valanud vundamendi, millele saab kindla maja peale ehitada.

2004. aastal tulin Eestisse tagasi. Juhuslikult tehti pakkumine hakata tööle Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadis põllumajanduse nõunikuna. Pärast 3,5 põnevat aastat riigikantseleis hüppasin pea ees tundmatusse ja võtsin vastu oma seni kõige vastutusrikkama ülesande juhtida Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Omandatud teadmised ja kogemused on marjaks ära kulunud.

Usun, et Eesti Maaülikoolist kasvavad välja võimekad ja eluterved inimesed, kes suudavad ja tahavad panustada Eesti elu ning majanduse edendamisse.

Roomet Sõrmus,
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees