Eesti Maaülikooli õppejõudude ja teadustöötajate kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja kord

KINNITATUD
EMÜ nõukogu 31.03.2009
määrusega nr 3
MUUDETUD
EMÜ nõukogu 29.11.2012
määrusega nr 12

Määruse aluseks on ülikooliseaduse § 14 lõige 3 punkt 41 , teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 8, Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ § 14 - 21 ja Eesti Maaülikooli põhikirja punkt 26.1.16.

1. Üldosa

1.1.  Käesolev määrus sätestab õppejõudude ja teadustöötajate põhiülesanded ning töö arvestamise alused, õppejõudude ja teadustöötajate õigused,  kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise üldised tingimused ja korra. Üksikasjalikuma õppejõudude ja teadustöötajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse hindamise tingimused ja korra kehtestab ülikooli nõukogu Eesti Maaülikooli korraliste õppejõudude ja teadustöötajate töölevõtu konkursi eeskirjades.
1.2.  Kvalifikatsiooninõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord rakendub õppejõule ja teadustöötajale ametikohale valimisel või ametisse nimetamisel. Ametikohale kandideerimisel arvestatakse kandideerija senist tegevust, sh teadustööd, õppe- ja loometööd, osalemist õppe-, teadus- ja loomealaste ekspertkomisjonide töös jm. ning õppetöö läbiviimisel üliõpilastelt saadud hinnanguid. Kandidaati ei lubata konkursile, kui ta on tõsiselt eksinud Eesti teadlaste eetikakoodeksi vastu. Kandideerimisele mittelubamise aluseks on ülikooli nõukogu akadeemilise komisjoni vastav kirjalikult vormistatud seisukoht, pärast kandideerija küsimuse arutamist komisjonis.
1.3.  Ülikooli õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad. Õppejõud jagunevad korralisteks õppejõududeks ja külalisõppejõududeks.
1.4.  Ülikooli teadustöötajate ametikohad on juhtivteaduri, vanemteaduri, teaduri ja nooremteaduri ametikohad. Ülikooli teadus- ja arendusasutuste ning teiste teaduslike struktuuriüksuste juhid loetakse teadustöötajateks, kui nad osalevad teadusteema või uurimisprojekti täitmises.
Ülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi loomakliiniku loomaarstid osalevad õppe- ja teadustöös vastavalt nendega sõlmitud töölepingu tingimustele ning nad kuuluvad ülikooli kui teadus- ja arendusasutuse liikmeskonda teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 7’ mõttes. Loomaarstide õppe- ja teadustöös osalemise ja osalemise tulemuste hindamise nõuded kehtestab veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi nõukogu.
[Muudetud - nõukogu 29.11.2012 määrus nr 12 - jõustunud 07.12.2012].
1.5.  Korraline õppejõud ja teadustöötaja valitakse avaliku ja kõigile osalistele võrdsete tingimustega konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks. Samas ülikoolis ametis olevate ja vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega, kes on ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras atesteeritud, sõlmitakse tööleping määramata ajaks.
1.6.  Konkurssi välja kuulutamata võib õppejõu või teadustöötaja ametikoha määratud ajaks täita õppejõu või teadustöötaja kvalifikatsiooninõuetele vastava isikuga, kui: 
1.6.1. õppejõu või teadustöötaja valimise konkurss on luhtunud;
1.6.2. õppejõu või teadustöötaja ametikoht on vabanenud ennetähtaegselt;
1.6.3. korralise õppejõu või teadustöötaja ametikoht täidetakse korralise õppejõu või teadustöötaja ametisse nimetamisega kuni kolmeks aastaks.
1.7.  Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel on rektoril õigus konkurssi välja kuulutamata kutsuda kuni viieks aastaks külalisõppejõuna õppetööd läbi viima teadlasi või teisi silmapaistvaid loomeisikuid või oma eriala silmapaistvaid praktikuid.

2. Õppejõudude ja teadustöötajate põhiülesanded ning töö arvestamise alused.

2.1.  Õppejõudude põhiülesanded on õppetöö läbiviimine, õppe-metoodiline töö ja õppetööga seonduv arendustegevus ning teadustöö ja sellega seonduv arendustegevus. Õppejõu kvalifikatsioon peab olema piisav õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks. Õppejõu pedagoogilised oskused (õpetamispädevus) on teadmiste, oskuste, hoiakute ja isikuomaduste kogum, mida on vaja edukaks õpetamiseks ja õppimisprotsessi toetamiseks ning mis väljendub tööalases tegevuses. Õpetamispädevus hõlmab  õppeprotsessi kavandamist, õppe läbiviimist, hindamist ja tagasiside andmist, juhendamist ja retsenseerimist ning õppemetoodilist tegevust. Õppejõu õpetamispädevus ja kvalifikatsioon peab vastama tema poolt läbiviidava õppetöö eesmärkidele.
2.2.  Teadustöötajate põhiülesanded on teadustöö ning sellega seonduv arendustegevus.  Ülikooli liikmeskonda kuuluv teadustöötaja võib oma ametinimetust kasutades täita õppejõu ülesandeid. Õppetöö kohustuslikkusest informeeritakse vastava teadustöötaja ametikohale kandideerijat. Muude teadusasutuste teadustöötajad ning teised nõutavat kvalifikatsiooni omavad isikud osalevad magistri- ja doktoriõppe läbiviimises ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.
2.3.  Õppetööd läbiviivad korralised õppejõud ja teadustöötajad täiendavad regulaarselt oma pedagoogilisi oskusi.
2.4.  Lisaks põhiülesannetele võivad õppejõud ja teadustöötajad täita muid ülesandeid (administratiivne töö, nõuandetegevus, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis ravitöö jne).
2.5.  Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.
2.5.1. Kontaktõpe on õpiväljundite  saavutamiseks korraldatav loeng, seminar, praktikum, laboratoorne töö, individuaaltund või muul õppekavas määratud viisil toimuv õppetöö, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. Kontaktõpe toimub õppekeskkonnas (sealhulgas e-õppes), milles osalevad nii üliõpilane kui õppejõud.
2.5.2. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas õppekavas määratud vormis ning juhendaja juhendamisel.
2.5.3. Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele.
2.6.  Õppe-metoodiline töö ja õppetööga seonduv arendustegevus on õppeprotsessi kavandamine, õppetöö ettevalmistamine, õppevahendite ja metoodiliste abimaterjalide koostamine,  õpikute koostamine ja väljaandmine, e-kursuste loomine ja rakendamine, ainekavade koostamine, osalemine õppekavade koostamisel ja arendamisel, uute õpetamismeetodite kasutuselevõtmine jms.
2.7.  Teadustöö ja arendustegevus on alus- ja rakendusteaduslik uurimistöö, uurimistulemuste avaldamine trükis ja teadusfoorumitel, arendustegevuse tulemuste avaldamine (väljatöötatud tehnoloogiad, patendid jne), konverentsidest, nõupidamistest jms osavõtt, sihtfinantseerimise teadusteemade ja teadusgrantide täitmine, koostööprojektides ja –lepingutes osalemine, ekspertiisides osalemine, teadustöö tulemuste evitamine rakenduslike konsultatsioonide ja lepingute kaudu, teadus- ja õppelaborite arendamine jms.
2.7.1. Teadustöö ja arendustegevusega kaasneb teadusorganisatsiooniline tegevus (osalemine teadusorganisatsioonide töös, teadusajakirjade ja –kogumite toimetamine, konverentside korraldamine jms), vahendite (sihtfinantseerimise, uurimis- ja arendustoetuste, lepingute jms) taotlemine teadus- ja arendustööks, rahvusvaheliste sidemete arendamine, rahvusvahelistes teadusuuringutes ja projektides osalemine, üliõpilaste ja õppejõudude-teadlaste vahetuse käivitamine jms.
2.8.  Muu tegevus on administratiivne töö (osalemine ülikooli kollegiaalsete otsustuskogude ning komisjonide töös, osalemine ülikooliväliste akadeemiliste ja administratiivsete kogude ja komisjonide töös, normatiivaktide ettevalmistamine jms), kõrgema astme nõuandetegevus (otsustuskogude teavitamine oma eriala profiili puudutava teaduse arengust, võimalustest ja vajadustest, teadustulemuste tutvustamine ja teadusteenuste viimine tarbijani/tootjani jms), oma eriala/kutseala/teadusala populariseerimine ja ülikooli tutvustamine, enesetäiendamine (teadus- ja õppetööks vajalike oskuste ning teadmiste arendamine), akadeemilise kultuuri edendamine jms.
2.9.  Õppejõu ja teadustöötaja tööaja norm fikseeritakse töölepingus.
2.10. Õppejõudude ja teadustöötajate õppetöö koormuse arvestamise aluseks on tehtava õppetöö maht akadeemilistes tundides/ainepunktides õppeaastas olenemata selle töö vormist ja finantseerimisallikatest. Õpetamine täiendusõppes kuulub õppejõudude tööülesannete hulka.  Õppetöö koormuse jaotuse igal semestril otsustab allüksuse juht, koormus võib erinevatel semestritel olla erinev.
2.11. Kontaktõpe peab toimuma tunniplaanis määratud aegadel. Õppeaine sisu peab vastama ainekavale. Õppejõud ja teadustöötaja, kes viib läbi õppetööd, peab üliõpilastele kindlustama õppetööks vajalikud abimaterjalid.
2.12. Õppetöö rühmade arvestussuurused on üldjuhul
praktikumi- ja seminarirühmas 25 üliõpilast,
laborirühmas 12 - 15 üliõpilast.
Muudel juhtudel reguleerib õppetöö rühmade suurused akadeemiline struktuuriüksus,  lähtudes õppeaine spetsiifikast ja rahalistest võimalustest.
2.13. Administratiivset tööd tegevatel õppejõududel võib vähendada õppetöö mahtu.
2.14. Korralised õppejõud on atesteeritud, saamaks oma tegevuse kohta regulaarselt tagasisidet.

3. Õppejõudude ja teadustöötajate õigused.

3.1.  Õppejõududel ja teadustöötajatel on õigus:
3.1.1. kasutada oma tööülesannete täitmiseks ülikooli ruume, seadmeid ja muid vahendeid.
3.1.2. püstitada nende tööd ja ülikooli tegevust puudutavaid küsimusi ülikooli ametiisikute ja otsustuskogude ees, samuti avaldada arvamust ja teha ettepanekuid oma valdkonna küsimustes nende arutelule tulekul ülikooli otsustuskogudes.
3.2.  Korralistel õppejõududel on viie aasta jooksul õigus enesetäiendamiseks või muuks loometööks mõeldud ühele tööülesannetest vabale semestrile koos  ametipalga säilitamisega.

4. Õppejõudude ja teadustöötajate kvalifikatsiooninõuded.

4.1. Professor

4.1.1. Professor on rahvusvahelisel tasemel teadus-, arendus- või muus loometegevuses aktiivselt osalev oma eriala juhtiv õppejõud, kes korraldab ja viib läbi oma ainevaldkonna õpet, juhib teadus-, arendus- või muud loometegevust ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi, õppejõude ja teadustöötajaid.
4.1.2. Professori ametikohale vastab pedagoogiliste oskuste ja kogemuse, sealhulgas üliõpilaste juhendamise kogemuse ning vähemalt 5-aastase aktiivse teadus- ja arendustegevuse või muu loometegevuse kogemusega oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud asjatundja, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
4.1.3. Professori põhiülesanne on akadeemilise õppe korraldamine eelkõige magistri- ja doktoriõppes, kindlustamaks akadeemilist järelkasvu. Magistri- ja doktoriõppe tulemuslikkus on professori töö edukuse peamisi näitajaid.
4.1.4. Esmakordsel kandideerimisel on konkursil osalemise eelduseks õppetöö kogemus kõrgkoolis, sh soovitavalt magistrantide ja doktorantide tulemuslik juhendamine. Korduval kandideerimisel peab kandideerija juhendamisel või kaasjuhendamisel olema viimase viie aasta jooksul kaitstud vähemalt üks doktoritöö. Nõutav on püsiv rahvusvahelisel tasemel teadus- ja/või muu loometegevuse alane aktiivsus.
4.1.5. Õppetöö ja õppe-metoodiline töö ning õppetööga seonduv arendustegevus
4.1.5.1.  Professor võib õpetada kõigil kõrgharidustaseme astmetel. Olulisem on erialaainete õpetamine magistri- ja doktoriõppes ning magistrantide ja doktorantide juhendamine.
4.1.5.2.  Professor vastutab oma ainevaldkonna õppemetoodika täiustamise, õppekavade koostamise ja arendamise eest. Professor tunneb nüüdisaegseid tehnilisi õppevahendeid ja õpetamismetoodikat. Professor koostab õppevahendeid ja metoodilisi materjale ning juhendab oma eriala aine(te) õpetamisele kaasatud õppejõude.
4.1.5.3.  Professor hoolitseb erialase emakeelse oskussõnavara arendamise eest.
4.1.5.4.  Professori kohustuseks on oma ainevaldkonna töötajatele võimaluste loomine täiendusõppeks ja loovtegevuseks ning akadeemilise personali järelkasvu tagamine.
4.1.6. Teadustöö ja arendustegevus
4.1.6.1.  Professor juhib ainevaldkonna teadustööd ja arendustegevust, on edukas teadusprojektide algatamisel ja juhtimisel.
4.1.6.2.  Professor teeb rahvusvahelisel tasemel tunnustatud teadustööd. Valimisperioodi jooksul (5 aastat)  peab professoril olema ilmunud vähemalt viis käesoleva dokumendi punktis 6.2 nimetatud publikatsiooni või rahvusvahelise levikuga teadusmonograafia. 
4.1.6.3.  Professor arendab sidemeid teiste ülikoolide teadlaste ja teadusasutustega. Professori kohustuseks on aktiivselt taotleda vahendeid teadustööks kodu- ja välismaistelt organisatsioonidelt, samuti pakkuda oma teenuseid võimalikele füüsilisest isikust ning era- ja avalik õiguslikust juriidilisest isikust tellijatele kodu- ja välismaal.
4.1.7. Muu tegevus
4.1.7.1.  Professor osaleb ülikooli kollegiaalsete otsustuskogude ning komisjonide töös, samuti ülikooliväliste akadeemiliste ja administratiivsete kogude ja komisjonide töös.  Professor on aktiivne oma eriala profiili puudutava kõrgema taseme nõuandetegevuses.
4.1.7.2.  Professor on oma eriala/kutseala/teadusala populariseerija, akadeemilise kultuuri kandja.
4.1.7.3.  Professor täiendab aktiivselt oma õppe- ja teadustööks vajalikke oskusi ning teadmisi. Osaleb teaduskonverentsidel ja –seminaridel ning teadusorganisatsioonilises tegevuses.
4.1.8. Professori vahetuks töökorraldajaks on vastava allüksuse juhataja.

4.2. Dotsent

4.2.1. Dotsent on õppejõud, kes viib ülikoolis läbi oma ainevaldkonna õpet, osaleb aktiivselt teadus-, arendus- või muus loometegevuses ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi ja õppejõude.
4.2.2. Dotsendi ametikohale vastab pedagoogiliste oskuste ja kogemuse, sealhulgas üliõpilaste juhendamise kogemuse ning vähemalt 5-aastase teadus- ja arendustegevuse või muu loometegevuse kogemusega oma eriala tunnustatud asjatundja, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.  Dotsendil on venia legendi.
4.2.3. Esmakordsel kandideerimisel on konkursil osalemise eelduseks õppetöö kogemus kõrgkoolis, sh  magistrantide tulemuslik juhendamine. Nõutav on  kodumaal ja rahvusvahelisel tasemel tunnustust leidnud teadus- ja/või muu loomealase tegevuse aktiivsus viimase viie aasta jooksul.
4.2.4. Õppetöö ja õppe-metoodiline töö ning sellega seonduv arendustegevus
4.2.4.1.  Dotsent on pädev viima läbi õppetööd kõigil kõrgharidustaseme astmetel (sh juhendama doktorante). Bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilaste juhendamise tulemuslikkus on dotsendi töö edukuse oluline näitaja.
4.2.4.2.  Dotsent tunneb nüüdisaegseid tehnilisi õppevahendeid ja õpetamismetoodikat. Dotsent koostab õppevahendeid ja metoodilisi materjale, täiustab oma eriala õppemetoodikat, juhendab oma eriala aine(te) õpetamisele kaasatud õppejõude.
4.2.5. Teadustöö ja arendustegevus
4.2.5.1.  Dotsent on iseseisev uurija, kuid võib juhendada ametilt nooremate õppejõudude ja teadurite teadustööd. Ta on edukas teadusprojektide algatamisel ja täitmisel.
4.2.5.2.  Dotsent teeb rahvusvahelisel tasemel tunnustatud teadustööd. Valimisperioodi jooksul (5 aastat) peab dotsendil olema ilmunud vähemalt kolm käesoleva dokumendi punktis 6.2 nimetatud publikatsiooni või rahvusvahelise levikuga teadusmonograafia.
4.2.6. Muu tegevus
4.2.6.1.  Dotsent osaleb ülikooli kollegiaalsete otsustuskogude ning komisjonide töös, samuti ülikooliväliste akadeemiliste ja administratiivsete kogude ja komisjonide töös.  Dotsent on aktiivne nõuandetegevuses otsustuskogude teavitamisel oma eriala profiili puudutava teaduse arengust, võimalustest ja vajadustest, teadustulemuste tutvustamisel ja teadusteenuste viimisel tarbijani/tootjani.
4.2.6.2. Dotsent on oma eriala/kutseala/teadusala populariseerija.
4.2.6.3. Dotsent täiendab aktiivselt oma õppe- ja teadustööks vajalikke oskusi ning
teadmisi.
4.2.7. Dotsendi vahetuks töökorraldajaks on professor/ vastava allüksuse juhataja.

4.3. Lektor

4.3.1. Lektor on õppejõud, kes viib ülikoolis läbi õpet kõrghariduse esimesel kahel astmel või juhul, kui lektoril on teaduskraad, kõigil kõrgharidustaseme astmetel. Lektor juhendab kõrghariduse esimese ja teise astme õppe üliõpilasi ning on kaasatud teadus- ja arendustegevusse.
4.3.2. Lektori ametikohale vastab pedagoogiliste oskuste ning oma eriala teadus- ja arendustegevuse või muu loometegevuse kogemusega isik, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
4.3.3. Esmakordsel kandideerimisel on soovitavaks eelduseks õppetöö kogemus kõrgkoolis, sh üliõpilaste juhendamise kogemus ja/või eelnev teadustöö.
4.3.4. Õppetöö ja õppe-metoodiline töö ning sellega seonduv arendustegevus
4.3.4.1.  Lektor peab loenguid, juhendab seminare, viib läbi praktikume ja laboratoorseid töid, võib võtta vastu eksameid ja arvestusi. Lektor juhendab kõrgharidustaseme esimese astme üliõpilasi.  Lektorile võib anda ülesandeks juhendada ka magistritööd.
4.3.4.2.  Lektor tunneb nüüdisaegseid tehnilisi õppevahendeid ja õpetamismetoodikat. Lektor koostab õppevahendeid ja metoodilisi materjale, täiustab oma eriala õppemetoodikat.
4.3.5. Teadustöö ja arendustegevus
4.3.5.1.  Lektor osaleb teadustöös professori, dotsendi või vanemteaduri juhendamisel. Valimisperioodi jooksul (4 aastat) on soovitav, et lektoril oleks ilmunud vähemalt üks käesoleva dokumendi punktis 6.2. nimetatud publikatsioon. 
4.3.6. Muu tegevus
4.3.5.1.  Lektor on oma eriala/kutseala/teadusala populariseerija.
4.3.5.2.  Lektor täiendab aktiivselt oma õppe- ja teadustööks vajalikke oskusi ning teadmisi.
4.3.6. Lektori vahetuks töökorraldajaks on professor/dotsent/ vastava allüksuse juhataja.

4.4. Assistent

4.4.1. Assistent viib ülikoolis kõrghariduse esimesel kahel astmel läbi seminare, praktikume ja harjutustunde. Assistent võib juhendada kõrghariduse esimese ja teise astme õppe üliõpilasi ning on kaasatud teadus- ja arendustegevusse.
4.4.2. Assistendi ametikohale vastab isik, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Assistent on erialase kvalifikatsiooniga abiõppejõud.
4.4.3. Assistendil on õigus võtta vastu arvestusi. Assistendile võib anda piiratud mahus loengulisi ülesandeid, semestritööde ja –projektide ning piisava kogemuse korral ka kõrgharidustaseme esimese astme lõputööde juhendamise ja retsenseerimise.
4.4.4.  Assistent tunneb nüüdisaegseid tehnilisi õppevahendeid ja õpetamismetoodikat. Assistent koostab õppevahendeid ja metoodilisi materjale, täiustab oma eriala õppemetoodikat.
4.4.5. Assistent osaleb teadustöös professori, dotsendi või vanemteaduri juhendamisel.
4.4.6. Assistent on oma eriala/kutseala/teadusala populariseerija.
4.4.7.  Assistent täiendab aktiivselt oma õppe- ja teadustööks vajalikke oskusi ning teadmisi.
4.4.8. Assistendi vahetuks töökorraldajaks on professor/dotsent/ vastava allüksuse juhataja.

4.5. Õpetaja

4.5.1. Õpetaja viib ülikoolis kõrghariduse esimesel kahel astmel läbi seminare, praktikume, harjutustunde, täidab muid praktilist laadi õppeülesandeid, võib juhendada kõrghariduse esimese astme õppe üliõpilasi ja olla kaasatud teadus- ja arendustegevusse.
4.5.2. Õpetaja ametikohale vastab isik, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Õpetaja on praktilist laadi õppeülesannete täitja.
4.5.3. Õpetajal on õigus võtta vastu oma aines arvestusi ja eksameid.
4.5.4. Õpetaja tunneb nüüdisaegseid tehnilisi õppevahendeid ja õpetamismetoodikaid. Õpetaja osaleb õppevahendite ja metoodiliste materjalide koostamises, täiustab oma eriala õppemetoodikat.
4.5.5. Õpetajale võib anda ülesandeks semestritööde ja –projektide ning piisava kogemuse korral ka kõrgharidustaseme esimese astme lõputööde juhendamise ja retsenseerimise.
4.5.6. Õpetajal ei ole teadus- ja/või muu loometöö kohustust. Tulenevalt sellest on õpetaja tööajas suurem osakaal õppetööl ja õppe-metoodilisel tööl.
4.5.7. Õpetaja on oma eriala/kutseala populariseerija.
4.5.8. Õpetaja täiendab aktiivselt oma õppetööks vajalikke oskusi ning teadmisi.
4.5.9. Õpetaja vahetuks töökorraldajaks on allüksuse juhataja.

4.6. Juhtivteadur

4.6.1. Juhtivteadur on oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kes juhib instituudis oma eriala uuringuid ning juhendab doktorante.
4.6.2. Juhtivteaduri ametikohale võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, kes on töötanud dotsendi, vanemteaduri või ülikooli professorina kokku vähemalt kümme aastat ning kelle juhendamisel on kaitstud vähemalt üks doktoriväitekiri või kelle juhendamisel tehtud teadustöö on viinud patentidega kaitstud toodete või protsessideni. Juhtivteadur peab oma teadustöö tasemelt kvalifitseeruma teaduse sihtfinantseerimise projektijuhiks.
4.6.3. Juhtivteadur juhib instituudis oma eriala uuringuid, kannab hoolt selleks vajalike vahendite olemasolu eest ja vastutab teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkuse eest. Juhtivteadur juhendab nooremate õppejõudude ja teadurite teadustööd. Valimisperioodi jooksul (5 aastat) peab juhtivteaduril olema ilmunud vähemalt kuus käesoleva dokumendi punktis 6.2 nimetatud publikatsiooni või rahvusvahelise levikuga teadusmonograafia.
4.6.4. Juhtivteadur on aktiivne sidemete arendaja teiste ülikoolide, teadusasutuste ja äriühingutega, osaleb nõuande- ja arendustöös.
4.6.5. Juhtivteadur on kohustatud vajadusel tegema õppetööd, pidama loenguid oma erialal ja juhendama kõigi kõrgharidustaseme astmete üliõpilasi. Juhtivteaduri tööülesannete hulka kuulub kraadihariduse, eelkõige doktoriõppe korraldamine ja akadeemilise järelkasvu kindlustamine. Doktori- ja magistriõppe edukus on juhtivteaduri töö tulemuslikkuse üheks näitajaks.
4.6.6. Juhtivteadur on oma teadusala propageerija.
4.6.7. Juhtivteadur tegeleb teadustööks vajalike teadmiste ja oskuste arendamisega. Osaleb teaduskonverentsidel ja –seminaridel ning teadusorganisatsioonilises tegevuses.
4.6.8. Juhtivteaduri vahetuks töökorraldajaks on allüksuse juhataja.

4.7. Vanemteadur

4.7.1. Vanemteadur on oma eriala tunnustatud teadlane, kes juhib teadusteemat või uurimisprojekti või vastutab selle oluliste lõikude täitmise eest.
4.7.2. Vanemteaduri ametikohale võib kandideerida teadustöö kogemusega oma eriala tunnustatud asjatundja, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad. Soovitav on õppetöö kogemus kõrgkoolis, sh kraadiõppurite juhendamise kogemus.
4.7.3. Esmakordsel kandideerimisel on konkursil osalemise eelduseks püsiv rahvusvahelisel tasemel teadus- ja/või muu loometegevuse alane aktiivsus. 
4.7.4. Valimisperioodi jooksul (5 aastat) peab vanemteaduril olema ilmunud vähemalt viis käesoleva dokumendi punktis 6.2 nimetatud publikatsiooni või rahvusvahelise levikuga teadusmonograafia.
4.7.5. Lisaks on töö tulemuslikkuse näitajaks suutlikkus hankida uurimistööks vajalikke vahendeid (sihtfinantseerimine, uurimistoetused, teadus- ja arendustegevuse lepingud jms).
4.7.6. Vanemteadur hoolitseb oma ala teadustöötajate järelkasvu eest.
4.7.7. Vanemteadur on aktiivne sidemete arendaja teiste ülikoolide, teadusasutuste ja äriühingutega, osaleb nõuande- ja arendustöös.
4.7.8. Vanemteadur on kohustatud tegema õppetööd, pidama loenguid oma erialal ja juhendama kõigi kõrgharidustaseme astmete üliõpilasi.
4.7.9. Vanemteadur on oma teadusala propageerija.
4.7.10. Vanemteadur tegeleb teadustööks vajalike teadmiste ja oskuste arendamisega. Osaleb teaduskonverentsidel ja –seminaridel ning teadusorganisatsioonilises tegevuses.
4.7.11. Vanemteaduri vahetuks töökorraldajaks on allüksuse juhataja.

4.8. Teadur

4.8.1. Teadur on teadustöötaja, kes osaleb teadusteema või uurimisprojekti täitmises.
4.8.2. Teaduri ametikohale võib kandideerida isik, kellel on Eesti teaduskraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon ning soovitatavalt varasem teadustöö kogemus. Soovitav on  varasem õppetöö, sh üliõpilaste juhendamise kogemus kõrgkoolis.
4.8.3. Teadur ei täida iseseisvalt teadusteemat või  uurimisprojekti vaid töötab nende täitjana professori, dotsendi või vanemteaduri juhendamisel. Valimisperioodi jooksul (4 aastat) peab teaduril olema ilmunud vähemalt kolm käesoleva dokumendi punktis 6.2 nimetatud publikatsiooni või rahvusvahelise levikuga teadusmonograafia.
4.8.4. Teadur on kohustatud tegema õppetööd, pidama loenguid oma erialal ja juhendama kõrgharidustaseme astmete üliõpilasi vastavalt oma akadeemilisele kraadile.
4.8.5. Teadur on oma teadusala propageerija.
4.8.6. Teadur tegeleb teadustööks vajalike teadmiste ja oskuste arendamisega. Osaleb teaduskonverentsidel ja –seminaridel, teadusorganisatsioonilises tegevuses.
4.8.7. Teaduri vahetuks töökorraldajaks on allüksuse juhataja.

4.8.’ Nooremteadur

4.8.’1. Nooremteadur on teadustöötaja, kes osaleb juhendaja juhendamisel teadustöös.
4.8.’2. Nooremteaduri ametikohale võib kandideerida isik, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
4.8.’3. Nooremteadur osaleb õppetöös ja õppearendustegevuses ja/või osaleb teadustegevuses täitjana. Õppetöös ja õppearendustegevuses osaleb nooremteadur vastavuses käesolevas korras lektorile või assistendile kehtestatud ametinõuetega lähtudes nooremteaduri kvalifikatsioonist.
4.8.’4. Nooremteadur osaleb teadus- ja arendustegevuse tulemuste publitseerimises, teaduskonverentsidel või –seminaridel, esinedes nendel ettekannetega.
4.8.’5. Nooremteadur tegeleb teadustööks vajalike teadmiste ja oskuste arendamisega.
4.8.’6. Valimisperioodi jooksul peab nooremteaduril olema ilmunud vähemalt kolm teaduspublikatsiooni.
4.8.7’ Nooremteaduri vahetuks töökorraldajaks on allüksuse juhataja.
[Muudetud - nõukogu 29.11.2012 määrus nr 12 - jõustunud 07.12.2012].

5. Külalisõppejõud

5.1.  Õppekava eesmärkide ja oodatavate õpiväljundite saavutamise eesmärgil võib õppetöö läbiviimisse väljastpoolt ülikooli kaasata külalisõppejõududena teadlasi või teisi silmapaistvaid loovisikuid või oma eriala silmapaistvaid praktikuid, kes ei pea vastama käesolevas määruses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele.
 

6. Määruse rakendamine

6.1.  Õppejõudude ja teadustöötajate kvalifikatsiooninõudeid kohaldatakse kõigis akadeemilistes struktuuriüksustes alates 01.04.2009. a  õppejõudude ja teadustöötajate ametikohale valimisel ja nimetamisel. Teadustöötajate kvalifikatsiooninõudeid rakendatakse täiendavalt teadus- ja arenduskorralduse seaduse § 8 sätestatud teadustöötajate kvalifikatsiooninõuetele.
6.2.  Õppejõudude ja teadustöötajate kvalifikatsiooninõuetes arvestatavad teaduspublikatsioonid on
6.2.1. artiklid, mis on kajastatud Thomson Reuters Web of Science andmebaasis;
6.2.2. artiklid teistes rahvusvahelistes   teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine, rahvusvaheline levik ning kättesaadavus ja avatus kaastöödele;
6.2.3. monograafiad, mis on välja antud tunnustatud rahvusvaheliste kirjastuste poolt või mille väljaandnud kirjastus on akadeemiliselt piisavalt tuntud;
6.2.4. artiklid/peatükid, mis on avaldatud tunnustatud rahvusvaheliste kirjastuste poolt välja antud kogumikes (kaasa arvatud Thomson Reuters ISI Proceedings poolt refereeritud kogumikud);
6.2.5. spetsiifilised teadusväljaanded (sõnaraamatud, leksikonid, atlased, määrajad, tekstikriitilised väljaanded);
6.2.6. publitseeritud konverentsiteesid, mis on kajastatud Thomson Reuters Web of Science andmebaasis;
6.2.7. publikatsioone võib asendada  isiku edukus patentide ja sordikaitse tunnistuste taotlemisel ja saamisel.
6.3.  Põhjendatud juhul võib lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele kehtestada doktorikraadi eeldaval ametikohal nõuetele vastavaks kvalifikatsiooniks kvalifikatsiooniraamistiku 8. tasemel antud kutse.
6.4.  Käesolevast määrusest tulenevad vajalikud muudatused fikseerida töölepingutes.

7. Määruse kehtetuks tunnistamine

7.1.  Eesti Põllumajandusülikooli nõukogu 5.02.2004. a määrus  nr 2 „Eesti Põllumajandusülikooli akadeemilise personali ametinõuded“, muudetud nõukogu 21.10.2004, a määrusega nr 16, nõukogu 26.01.2006 määrusega nr 2, nõukogu 28.06.2007 määrusega 6,  tunnistatakse kehtetuks.

/allkiri/
Mait Klaassen      
Rektor       

/allkiri/
Lea Michelson
Akadeemiline sekretär