Uudised
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Hanza stipendium
- Piimafondi stipendium
- Noore loomaarsti-loomakasvataja fond
- Saaremaa stipendium
- LandCredit stipendium
- Taimebioloogia stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Ukraina stipendiumifond
- PetCity stipendium
- Reginett stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- EMÜ Ukraina stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
Esimese embrüosiirdevasika sünnist möödub 25 aastat
9. juunil algusega kell 11 on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis seminar, millega tähistatakse 25 aasta möödumist esimese embrüosiirdevasika sünnist.
Seminaril antakse ülevaade maaülikooli sigimisbioloogia osakonna embrüotehnoloogia alasest uurimistööst ja saavutustest ning kloonimise tehnoloogia arengutest.
Esimene embrüovasikas sündis 17. juunil 1984 Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria uurimise instituudi professor Ilmar Müürsepa uurimisrühma töö tulemusena. Tegu oli punase pullvasikaga, kes kaalus 32 kilo.
„See oli embrüotehnoloogia kui rakendusteaduse esimene teetähis Baltimaades,“ lausus maaülikooli sigimisbioloogia osakonna juhataja professor Ülle Jaakma. Esimese eduka, vasikani viinud embrüo siirdamise teostas loomaarst Urve Laidvee. Järgmise viie aasta jooksul jõudis embrüosiirdamine loomakasvatajate ja tõuaretajate töömeetodite hulka, võimaldades karja parimatelt emasloomadelt saada suuremal arvul järglasi.
„Embrüotehnoloogia edasisteks saavutuseks võime lugeda munaraku kehavälise viljastamise meetodi (katseklaasiviljastuse) kasutuselevõttu Eestis,“ lisas Ülle Jaakma. 1994. aastal sündis loomakasvatuse ja veterinaaria instituudi teadlaste töö tulemusena esimene katseklaasivasikas, 1995. aastal Tartu Ülikooli naistekliiniku teadlaste töö tulemusena esimene katseklaasibeebi.
„Kehaväline viljastamine on tänapäeval asendamatu inimeste viljatuse ravis, kuid pakub ka palju võimalusi loomakasvatajale, haruldaste tõugude ja loomaliikide kaitsjaile,“ rääkis Jaakma. „Viimase aasta jooksul on maaülikooli sigimisbioloogia osakonnas alustatud uuringuid loomade kloonimise tehnoloogia käivitamiseks ja selle baasil transgeensete, bioloogilist ravimit tootvate lehmade loomiseks.“
Uuringuid viiakse läbi koostöös Müncheni Ülikooli geenikeskuse teadlastega. Projektile andis olulise tõuke EASi rahastamisotsus käesoleval kevadel. Tähtis on ka katsefarmi valmimine Märjal, mis võimaldab läbi viia nii kloonembrüote siirdamiskatseid kui ka arendada välja tavaembrüote tootmist geneetiliselt väärtuslikelt emasloomadelt. Teadlased arvestavad oma töös piimakarjakasvatajate vajadustega.
Täpsem info: professor Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli sigimisbioloogia osakonna juhataja, tel 731 3466, 528 8468.
08.06.2009