Uudised

Linnade rohealad võiks olla üksteisega paremini ühendatud ja raha asemel peaks nende korrastamiseks kasutama elanike endi tahet ja jõudu - see on maaülikooli maastikuarhitektuuri osakonna magistrantide sõnum Eesti ja Läti linnaruumi kujundajatele.

Maaülikooli 30 maastikuarhitektuuri eriala magistranti, kelle seas lisaks eestlastele ja lätlastele vahetusüliõpilasi Hiinast, Türgist, Prantsusmaalt, Gruusiast ja mujalt, käsitlesid Valgat ja Valkat kui üht linnaruumi ning leidsid, et puhkealad on üksteisest eraldi ega moodusta tervikut.

"Valga-Valka on üks linn. See linn on ühenduses ümbritsevate aladega ja selles linnas elavad inimesed, kes teevad sellest linna. Nad peaks saama kasutada ümbritsevaid alasid, et see oleks ühtne roheline võrk, mille sees inimene saab ringi liikuda, veeta vaba aega, kasutada liikumiseks mitte autot ja bussi, vaid käia jala," selgitas maaülikooli maastikuarhitektuuri osakonna magistrant Mart Simisker.

Maaülikooli maastikuarhitektuuri üliõpilased on varemgi süüvinud mõne linna rohealadesse ja kohalik võim on püüdnud nende arvamusi ka arvestada.

Valga linnavalitsus loodab lisaks kaht riiki ühendavale Pedeli jõele korrastada ka Konnoja ümbruse. Valga linnavalitsuse vanemspetsialist Anne Vaigre ütles, et piiriäärsed elamised on näoga korrastatud ala poole. "Kui me need avalikud alad korda teeme, siis korrastuvad peaaegu iseenesest ka kinnistud ja inimeste elamised," nentis ta.

Valga kultuurikeskuses välja pandud magistrantide tööd pakuvad huvi ka teiste Eesti ja Läti linnade rohealade kujundajaile.