Uudised

Doktoritöö: hemiboreaalsete metsade pealetung kiirendab kasvuhoonegaaside vabanemist

Neljapäeval, 30. mail tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimefüsioloogia osakonna doktorandi Miguel Portillo Estrada väitekiri „Euroopa metsaökosüsteemide süsiniku- ja lämmastikuringe seosed taimse varisega” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks ökofüsioloogia erialal.

Portillo Estrada doktoritöö käsitleb erinevaid taimekõdu ning süsiniku ja lämmastiku biogeokeemilise ringega seotud protsesse mitmetes Euroopa metsaökosüsteemides. Töö ühendab eksperimente, mis on läbi viidud erinevates kliimapiirkondades (boreaalne, hemiboreaalne, atlantiline, vahemereline) kasvavate puuliikidega nagu harilik mänd, harilik ebatsuuga ja korgitamm. “Läbiviidud katsetega uurisime taimse varise tekkega seotud protsesse: taime poolt lehtede vananemisel toimuvat lämmastiku taasomastamist, võra peenvarise dünaamikat ning süsiniku ja lämmastiku lisandumist metsaalusesse pinnasesse,” selgitas Portillo Estrada.

Eesti parasvöötme metsa ja rabade uuringute käigus võrreldi lenduvate orgaaniliste ühendite, sh kasvuhooneefekti tekitavate gaaside (NO2, CO2 ja CH4) eritumist. Töö aitab täpsustada, kuidas toimub taimede ja keskkonna vastastikmõju süsiniku ja lämmastiku aineringes ning milline roll on Eesti metsadel ja rabadel maakera kliimat mõjutavate kasvuhoonegaaside ringluses. "Boreaalsed metsad on head süsiniku ja lämmastiku sidujad, kuid et nende pindala on kliimasoojenemise tõttu vähenemas ning peale tungib hemiboreaalne mets, kiireneb süsiniku ja lämmastiku ringe ning atmosfääri vabaneb suurem hulk kasvuhoonegaase, mis omakorda kiirendab kliimamuutust," põhjendas teema uurimise vajalikkust Portillo Estrada.

Doktoritöö juhendajad on Prof. Ülo Niinemets ja Dr. Steffen M. Noe ning oponent Prof. Dr. J.H.C. (Hans) Cornelissen (Dept. of Ecological Science. Faculty of Earth and Life Sciences, University of Amsterdam). Õpinguid toetas Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond programmi DoRa raames. Programmi DoRa viib ellu Sihtasutus Archimedes.