Uudised

Esmaspäeval, 16. detsembril kell 12 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Meelis Seedre väitekiri „Häiringurežiimi mõju boreaalse metsaökosüsteemi süsinikuvoogudele“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.

„Boreaalne mets sisaldab hulgaliselt süsinikku ja mängib seetõttu globaalses süsinikuringluses olulist rolli,“ rääkis maaülikooli doktorant Meelis Seedre. „Muutused põhjapoolkera boreaalse ja parasvöötme metsa süsinikuringes avaldavad seetõttu mõju ka globaalsele kliimale.“ Ajalooliselt on olnud Põhja-Ameerika boreaalse metsa ökosüsteemi protsesside peamine mõjutaja tuli. Üha suurenenud vajadus metsa bioproduktsiooni kasutamiseks on aga olulise tähtsusega häiringuteguriks muutnud metsaraied. „Kuigi palju tööd on tehtud boreaalse metsa süsinikuvoogude kvantifitseerimise ja modelleerimisega, on teadmistes mitmeid olulisi lünki,“ ütles Seedre. Samuti on Seedre hinnangul vähe koostatud kogu metsaökosüsteemi süsinikuringet käsitlevaid üldistusi ning puudub täpne ülevaade peamistest protsessidest.

Doktoritöö raames uuriti, kuidas inimtekkelised ja looduslikud häiringud (lageraie ja tulekahju) mõjutavad metsaökosüsteemi süsinikutagavara. Seedre selgitas, et süsinik on metsaökosüsteemis jaotunud nelja põhilise struktuurikomponendi vahel: elus biomass, surnud biomass, mulla orgaaniline osa ja mineraalse mulla orgaaniline süsinik. „Pärast häiringut muutuvad loetletud komponendid erinevalt, mõjutades üksteist metsa kasvades ning süsiniku paigutumisel ühest reservuaarist teise.“ Doktoritöö käigus koostatud üldine andmebaas annab detailse ülevaate häiringujärgse boreaalse metsa süsinikudünaamikast. Selgus, et kogu metsaökosüsteemi süsinikutagavara muutub pärast häiringuid oluliselt, kuid süsinikutagavara pärast metsatulekahju ja lageraiet ei erine. Samas muutusid elus biomass, orgaaniline mulla horisont ja mineraalse mulla süsinikukogused pärast häiringuid erinevalt, surnud puidu muutumine oli pärast tulekahju ja raiet sarnane.

Arvestades puittoodete kogu elutsükli ja tooraine asenduse mõju (puidu kasutus betooni ja metalli asemel, mis omavad oluliselt suuremat süsiniku jalajälge), leiti doktoritöö tulemusel, et lageraie põhjustab suurema süsiniku netosidumise atmosfäärist kui looduslik häiring. Uurimuse tulemused näitavad, et süsinikubilansi täpseks kirjeldamiseks on vaja arvesse võtta kõik süsinikukogused vastavalt selle paiknemisele metsaökosüsteemi eri osades.

Avalik kaitsmine toimub Tartus Eesti Maaülikooli metsamajas (Kreutzwaldi 5) ruumis 1A5. Doktoritöö juhendajad on Prof. Kalev Jõgiste ja Prof. Han Y.H. Chen ning oponent Prof.dr.ir. G.M.J. Frits Mohren (Forest Ecology and Forest Management Group (FEM) Wageningen University, The Netherlands).