Pressiteated

Doktoritöö aitab selgitada maakasutusmuutuste ja elustiku vahelisi seoseid

Reedel, 9. mail tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Are Kaasiku väitekiri “Maakasutusmuutuste mõju maapiirkondade maastikulisele ja bioloogilisele mitmekesisusele“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal.

Maakasutusmuutustel on oluline mõju maapiirkondade maastikulisele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Are Kaasiku doktoritöö analüüsib viimasel poolsajandil Hiiumaa põllumajandusmaastikus toimunud muutusi, keskendudes eeskätt muutustele avatud ja poolavatud maakattetüüpides. Lisaks leiavad käsitlemist põllumajandusliku maakasutuse ja elustiku vahelised seosed, s.o viimaste aastakümnete maakasutusmuutuste mõju sügisesel läbirändel Eestis peatuvate sookurgede arvukusele ja mulla bioindikaatorite sobivus põllumajandus- ja keskkonnameetmete tõhususe ning inimmõju hindamiseks.

Doktoritöö aluseks olnud detailne maastikuanalüüs võimaldas Are Kaasiku sõnul uurida traditsioonilisele põllumajandusele iseloomuliku mitmekesise ja mosaiikse maakasutusmustri olulist lihtsustumist ning polariseerumist Hiiumaal. „Uuring aitas selgitada praeguste põllumassiivide päritolu ning kunagi laialt levinud heina- ja karjamaadega toimunut.“ Valitud metoodika võimaldas kaudselt hinnata ka muutusi liigirikaste puisniitude ja -karjamaade levimuses.

Doktoritöö tulemusel selgus, et maastikumuutuste mõju elustikule on vastuoluline. „Traditsioonilise maakasutusmustri kadumine ja poolavatud põllumajandusmaade oluline vähenemine on kahandanud liigirikaste elupaigatüüpide levimust, samas on suured põllumassiivid saanud tähtsaks toitumis- ja peatuspaigaks paljudele läbirändavatele linnuliikidele.“ Uuringust selgus, et näiteks sookurgede peatuspaigad on Hiiumaal seotud eeskätt talirukki ja talinisu külvipindadega ning Matsalus kõigi teraviljade koondkülvipinnaga.

Kaasiku sõnul uuriti maakasutusmuutuste ja elustiku vahelisi seoseid ka bioindikatsiooni aspektist. Katseprojekt, mis viidi läbi põllumajandus- ja -keskkonnameetmete mõju uurimiseks mullaelustikule, ei tuvastanud statistiliselt olulisi erinevusi katsealade ja võrdlusalade vahel ning näitas ilmekalt, et lühiajaline põllumajandus- ja keskkonnameetmete rakendamine ei avalda mullaelustikule suurt mõju. Uuring tuvastas küll olulise erinevuse mullamikroobide hüdrolüütilises aktiivsuses intensiivselt ja ekstensiivselt majandatud katsealade vahel, kuid erinevus võis tulla mitte ainult majandamise erinevast intensiivsusest, vaid ka erinevate loodustingimuste mõjust. Kaasiku kinnitusel näitas uuring, et põllu tasemel võivad mulla teatud bioindikaatorid anda tähtsat teavet mulla seisundi ja inimmõju kohta, kui need on lõimitud pikaajalisse põllumajandusmaastike seiresse.

Doktoritöö juhendaja on Prof. Kalev Sepp ja oponent Dr. R.H.G. Rob Jongman (Alterra Wageningen UR, the Netherlands).

Avalik kaitsmine toimub Tartus Kreutzwaldi 5 ruumis 1A5 algusega kell 10.15.