Pressiteated

Doktoritöö: rafineerimata glütserool on lüpsilehmadele sobilik söödalisand

Neljapäeval, 26. juunil tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandi Marko Kassi väitekiri „Toorglütserooli söötmise mõju lüpsilehmade söömusele, piimajõudlusele ja ainevahetuslikule seisundile“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks loomakasvatuse erialal.

Marko Kassi doktoritöö raames läbi viidud söötmiskatsetes eesti holsteini tõugu lüpsilehmadega selgitati toorglütserooli söötmisvõimalusi. Keemilist ühendit glütserooli, millel on üle 1500 kasutusala erinevates tööstusharudes, tuntakse enam kui 250 aastat. „Tänapäeval on glütserooli lähtematerjaliks valdavalt rafineerimata toorglütserool, mis on biodiisli tootmise kõrvalsaadus,“ selgitas Eesti Maaülikooli doktorant Marko Kass. „Viimastel kümnenditel suurenenud biodiisli tootmismahud on aga vähendanud toorglütserooli hinda, muutes selle teiste valdkondade kõrval atraktiivseks ka piimakarjakasvatajatele.“ Kass rääkis, et kuigi esimesed uurimistööd glütserooli söötmisest lehmadele viidi läbi juba 1950-ndatel, ei jõudnud toonased teadustulemused praktikasse seoses glütserooli liialt kõrge hinna tõttu.

Doktoritöö üldisemaks eesmärgiks oli uurida, kuidas toorglütserooli kui glükogeense söödalisandi söötmine siinsete söötmis- ja pidamispraktikate puhul mõjutab laktatsiooni erinevatel staadiumitel lehmade kuivaine söömust, piimatoodangut ja piima koostist ning ainevahetuslikku seisundit.

Uurimistöö tulemustest selgus, et toorglütserooli söötmine nii laktatsiooni alguses kui keskel suurendas kuivaine söömust. Lisaks täheldati toorglütserooli manustamisel positiivset mõju piimatoodangule ning piima laktoosi sisaldusele. „Uurimistulemused näitasid, et odrajahu osaline asendamine rohusilol baseeruvas täisratsioonilises segasöödas toorglütserooliga ei mõjutanud ebasoodsalt vatsa keskkonda ega koresööda efektiivsele lõhustuvusele,“ ütles Kass. „Kesklaktatsiooni lehmade ratsiooni lisatud toorglütserool mõjutas positiivselt piima laapuvusega seotud näitajaid: suurenes piima valgusisaldus ja soodustas tugevama kalgendi moodustumist.“ Läbiviidud uurimistööst järeldus, et biodiisli tootmise kõrvalsaadus toorglütserool on sobiv söödalisand lüpsilehmadele nii suukaudselt manustatuna uuslüpsiperioodil kui täisratsioonilise segasöödas koostises ilma negatiivse mõjuta piimatoodangule ja ainevahetusnäitajatele, arvestades siinset söötmis- ja pidamispraktikat: „Rafineerimata glütserool on sobilik glükogeenne söödalisand lüpsilehmadele isegi suhteliselt suurte koguste söötmisel.“

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 Tartus Kreutzwaldi 62 ruumis A201.

Doktoritöö juhendajad on Prof. Emer. Olav Kärt ja Dr. David Richard Arney ning oponent Dr. Hussain M. Omed (Senior Lecturer, School of Environment, Natural Resources and Geography, Bangor University, United Kingdom).