Uudised

Reedel, 29. augustil kell 12.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Mats Variku väitekiri „Süsiniku vood ja varud erivanuselistes arukaasikutes“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.

"Kliimamuutuste tõttu on muutunud tänapäeval aktuaalseks teemaks süsihappegaasi kontsentratsiooni tõus atmosfääris, mistõttu pööratakse tähelepanu nii CO₂emissiooni vähendamisele kui ka selle ulatuslikumale sidumisele,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Mats Varik. Doktoritöö põhieesmärkideks olid puistu maapealse ja maa-aluse biomassi ja -produktsiooni, lehestiku parameetrite ning süsiniku puude biomassi sidumise hindamine jänesekapsa kasvukohatüübi - arukaasikute näitel. Samuti hinnati süsiniku sisendvoogu mulda läbi maapealse varise, peenjuurte produktsiooni, süsiniku sisendvoogu mulda läbi juurevarise, mulla süsinikuvaru ning aastast süsiniku emissiooni mullast läbi heterotroofse hingamise. Lisaks oli eesmärgiks koostada süsiniku bilansid erinevate arenguklasside arukaasikutele.

„Jänesekapsa kasvukohatüübi puistud valiti, kuna need on Eesti metsades väga levinud ja arukaasikud moodustavad selles kasvukohas kasvavatest puistutest veerandi,“ selgitas Varik, lisades, et uuritud jänesekapsa kasvukohatüübi arukaasikute kasvudünaamika oli heas kooskõlas varasemate kasvukäigutabelitega. „Mitmes puistus ületas aastane jooksev juurdekasv ka kasvukäigutabeli väärtusi, mis näitab nende metsade kõrget produktsioonivõimet,“ ütles Varik.

Töö ühe põhitulemusena selgus, et viljakal kasvukohal on arukaasikud metsaökosüsteemid, mis talletavad süsinikku peamiselt puitunud biomassis, kuna mulla süsinikuvaru vanemates arukaasikutes usaldusväärselt ei suurenenud: „Võrreldes mullasüsinikuga suurenes vanemates arukaasikutes puitunud biomassis akumuleerunud süsiniku suhteline osakaal.“ Jämedad juured moodustasid ligikaudu viiendiku puude biomassist ja samas proportsioonis toimus ka süsiniku talletumine juurtesse. „Kogu puistu süsinikuvarust oli puude maa-alusesse biomassi seotud märkimisväärne osa ning see suurenes puistu vanuse suurenedes.“

Selgus ka, et viljakatel muldadel kasvavates arukaasikutes oli peenjuurte osa puistu netoproduktsioonis tagasihoidlik. Uuritud arukaasikute vanusereas (6 - 60 a.) moodustas peenjuurtesse akumuleerunud süsinik kuni veerandi puude maa-alusesse biomassi seotud süsinikust. Süsinikuvoog mulda läbi peenjuurte varise suurenes puistu vananedes.

Aasta jooksul jõudis arukaasikutes läbi maapealse ja maa-aluse varise mulda arvestatavas koguses süsinikku, kuid mulla orgaanilise süsiniku varu puistu vananedes ei suurenenud. „Stabiilne mullasüsiniku sisaldus on seletatav intensiivse heterotroofse mullahingamisega, mis oli samas suurusjärgus kui aastane süsiniku sisendvoog mulda,“ ütles Varik. „Kahe aasta jooksul uurimisaladel läbiviidud mõõtmised näitasid, et aastane heterotroofne mullahingamise voog jäi erivanuselistes puistutes vahemikku, mis kattis või ületas aastast süsiniku sisendvoogu mulda.“

Kõikide uuritud puistute süsinikubilansid olid positiivsed, st metsaökosüsteem sidus aasta jooksul oluliselt rohkem süsinikku, kui seda eritas. Reeglina väheneb vanemates puistutes kasvukiirus ning ühes sellega ka süsiniku salvestumine biomassi: „Uuritud arukaasikute puhul oli aga produktsioon veel ka 45-aastases puistus kõrge.“

Avalik kaitsmine toimub Tartus Kreutzwaldi 5 – 2A1. Doktoritöö juhendajad on Dr. Veiko Uri ja Prof. Krista Lõhmus (TÜ) ning oponent Prof. Seppo Kellomäki (School of Forest Sciences, University of Eastern Finland).