Pressiteated

Doktoritöö: lüpsijärjekorra jälgimine aitaks vähendada pühvlite ja veiste stressi ning avastada haigusi juba varajases staadiumis

Neljapäeval, 22. septembril tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandi Annemari Polikarpuse väitekiri Vesipühvlite (Bubalus bubalis) ja koduveiste (Bos taurus) käitumine ja seda mõjutavad tegurid lüpsiplatsile sisenemisel filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse (loomade tervis, heaolu ja käitumine) erialal.

„Koduveiste järjekord lüpsiplatsile sisenedes on küllaltki püsiv, kuid põhjuseid, mis lehmade lüpsijärjekorda võivad mõjutada, on vähe uuritud,“ selgitas Eesti Maaülikooli doktorant Annemari Polikarpus, kelle sõnul on piimakarjas olemas oma sotsiaalne struktuur. Vesipühvlite lüpsmine võrreldes koduveistega on keerulisem: nad on väga stressitundlikud ja juba väikesed muutused lüpsirutiinis mõjutavad nende piimatoodangut. Polikarpus kinnitas, et vesipühvlite lüpsijärjekorda varem uuritud ei ole. „Loomade käitumise jälgimine võib anda vajalikku informatsiooni selleks, et vältida või vähendada loomadel lüpsmisega seotud stressi ja avastada varakult võimalikke terviseprobleeme.“

Doktoritöö eesmärkideks oli uurida poegimiseelsete pühvlimullikate käitumist perioodil, kui neid harjutati lüpsirutiiniga ning lüpsirutiiniga harjutamise mõju hilisemale piimatootlikkusele, hinnata pühvlite lüpsiplatsile sisenemise järjekorra ja lüpsiplatsi poole (parem/vasak) eelistuse järjepidevust ning koduveiste lüpsijärjekorra püsivust ja muutusi vabapidamisega suurlaudas, samuti hinnata looma tervislikust seisundist tulenevaid muutusi veiste lüpsijärjekorras.

Veispühvlitega tehtud uuringute põhjal järeldati, et pühvlimullikate poegimiseelne lüpsirutiiniga harjutamine vähendab laktatsiooni alguses lüpsmise ajal loomade rahutust, kuid piimatoodangule ja kvaliteedile poegimiseelne lüpsirutiiniga harjutamine mõju ei avaldanud. Polikarpus tõdes, et pühvlite lüpsiplatsile sisenemise järjekord on väga püsiv ja enamus pühvleid eelistas kindlat lüpsiplatsi poolt ning osa loomi väljendas ka konkreetse lüpsikoha eelistust. „Koduveiste käitumise uurimisel selgus, et karjas eksisteerib püsiv lüpsijärjekord, sealjuures jäid udarapõletikuga lehmad võrreldes tavapärase positsiooniga lüpsijärjekorras tahapoole. Tavapärasest hilisem lüpsile minek võib viidata looma subkliinilisele haigestumisele ja sellisel juhul oleks lüpsijärjekorra automaatne jälgimine tulemuslik viis haiguse avastamiseks varajases staadiumis ning seeläbi heaks abivahendiks suurlautade majandamisel,“ lisas doktorant.

Doktoritöö juhendajad on professorid David Arney ja Giuseppe De Rosa (Itaalia), oponent professor Lene Munksgaard Aarhusi Ülikoolist Taanist.

Avalik kaitsmisistung toimub algusega kell 10.00 Kreutzwaldi 62 ruumis A-201.