Pressiteated

Maaülikool esitas kandidaadid riigi teaduspreemiate konkursile 

Eesti Maaülikool esitas 2017. aasta Eesti Vabariigi teaduspreemiate konkursile pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest põllumajanduse valdkonnas emeriitprofessor Anne Luige, eelneva nelja aasta teadustöö eest vanemteadur Anti Vasemägi ning teaduskollektiivi koosseisus professor Kalev Jõgiste, vanemteadur Marek Metslaid ja vanemteadur Kajar Köster.

Maaülikool tegi ettepaneku määrata riiklik teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest põllumajandusteaduste valdkonnas emeriitprofessor Anne Luigele. Professor Anne Luik on töötanud Eesti Maaülikoolis alates 1976. aastast – esmalt töötas ta endise aianduse ja taimekaitse kateedri assistendina, seejärel juba dotsendi ja professori ametikohal juhtides nii kateedrit, osakonda kui ka teadusprorektorina kogu Eesti Maaülikooli. „Anne Luik on selle aja jooksul paistnud silma nii teadus- kui ka õppetöö energilise arendajana,“ ütles maaülikooli akadeemiline sekretär Lea Michelson. „Tema eestvedamisel rajatud maaülikooli taimekaitse osakond on kujunenud rahvusvaheliselt tuntud uurimiskeskuseks, mida on ka kahel korra tunnustatud riikliku teaduspreemiaga põllumajanduse erialal.“

Anne Luige teadusuuringud on seotud loodushoidliku taimekaitse alase uurimistööga ning käsitlevad looduslike vahendite toimet kahjustajatele, kasurite liigilist koosseisu, seisundit ja soodustamist põllu- ja aiakooslustes nii viljelusmeetodite kui maastikuelementidega, viljelusviise ning taime tervise ja toodangu ning toote kvaliteedi sõltuvust. „Oluline osa tema teadustööst on pühendatud uurimustele mahetootmise valdkonnas; maaülikooli mahekeskuse loomine ühendas loodushoidliku põllumajanduse eri valdkondades tehtavaid uurimusi ning aitas kaasa tulemuste viimisele eri sihtgruppideni nii teadlaste, nõustajate kui ka tootjateni,“ lisas Michelson. „Tema eestvedamisel arendati välja rahvusvaheline interdistsiplinaarne koostöö kogu toidutootmise ahela ulatuses alates mullateadusest kuni toote kvaliteedini erinevate projektidena koos välisteadlaste integreerimisega töörühma. Anne Luik on vaieldamatult pioneer loodushoidliku ja jätkusuutliku põllumajanduse arendamisel mitte ainult meie ülikoolis vaid kogu Eestis.“ Professor Luik on avaldanud üle 300 publikatsiooni, tema juhendamisel on kaitstud 15 doktoritööd. 

Silmapaistvate teadustulemuste kõrval on Anne Luik hinnatud õppejõud, kes on arendanud välja kogu taimekaitsealase õppetöö Eesti Maaülikoolis. Ta on ühendanud erinevate taimekaitselised distsipliinid ühtsesse loodushoidliku taimekaitse ehk integreeritud tõrje ainekursusse, ta on ka rohelise ülikooli liikumise algataja. Eriti oluline on professor Anne Luige osa noorte õppejõudude ja teadlaste ettevalmistamisel: „Tema südamlikult innustav ja toetav suhtumine noortesse on igati aidanud kaasa ülikooli doktoriõppe arendamisele. Mahestipendiumi fondi loojana on ta panustanud üliõpilaste ja noorteadlaste huvi toetamisse just maheuuringute alal.“

Michelson: „Karismaatilise isikuna on Anne Luik paistnud silma oma teadusorganisatoorse ja populariseeriva tegevusega – ta osaleb mitmete Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös, samuti on ta olnud rahvusvahelise mahepõllumajandusuuringute seltsi ISOFAR asutajaliige, rahvusvahelise mahepõllumajanduse platvormi tuumikgrupi TP Organics liige, 7 RP biomajanduse nõuandava grupi liige ja erinevate rahvusvaheliste uurimisvõrgustike IUFRO liige.“ Lisaks sellele on Anne Luik uuesti ellu kutsunud Eesti Taimekaitse Seltsi, olles selle pikaajaliseks esimeheks. „Hea suhtlejana on ta suutnud ühendada Eesti põllumajanduse arendamisse nii teadlased, õppejõud, tootjad kui ka ministeeriumide vastavad töötajad.“

Vanemteadur Anti Vasemägi kandidatuur esitati parimate teadustööde esiletõstmiseks põllumajandusteaduste valdkonnas eelneva nelja aasta teadustöö eest teemal „Molekulaarse ökoloogia alased uuringud veeorganismidel jätkusuutliku kalanduse kontekstis". Teaduskollektiiv koosseisus professor Kalev Jõgiste, vanemteadur Marek Metslaid ja vanemteadur Kajar Köster esitati samas kategoorias eelneva nelja aasta teadustöö eest teemal „Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel“.