Pressiteated

ERR: Teadlased jälgivad Tartumaal kliimamuutuste mõju Eesti metsale

Tartumaal Järvselja külas on teadlased Põhjamaade kõrgeima,130 meetri pikkuse metsaatmosfääri uurimise masti kaudu juba ligi kaks aastat jälginud kliimamuutuste mõjusid Eesti metsale ja metsataimestikule. Tulevikus võib see näiteks aidata vastata küsimusele, kuidas saavad erinevad puuliigid hakkama suureneva süsihappegaasi hulgaga.

Järvseljal asuvas metsaökosüsteemi ja atmosfääri vastastoime mõõtmise uurimisjaamas SMEAR koguvad Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased andmeid selle kohta, millest koosneb Eesti metsade õhk ja kuidas toimub metsa ainevahetus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehkki Eesti maaülikooli taimefüsioloogia vanemteaduri Steffen Noe sõnul on järeldusi metsa kasvamise ja õhukoostise vahelise seose kohta veel vara teha, saame juba praegu masti abil teada näiteks seda, kust eri ained meie õhku jõuavad.

"Talveolukorras me näeme rohkem kaugtranspordi mõjusid. Kui läänest tulevad õhumassid, siis nad koosnevad rohkematest saasteainetest, samas kui idast me näeme näiteks väga palju inimtekkelist ainet nagu lämmastikoksiid. Kui õhumassid tulevad näiteks üle Moskva, siis me siin ilusti näeme seda," rääkis Noe.

Uurimisjaam mõõdab seega, kuidas õhus sisalduv mõjutab taimi ja milliseid aineid taimed omakorda õhku paiskavad.

"Me vaatame väga suure mõõtesagedusega, kümme korda sekundis tuleb üks andmerida. Selle kaudu vaatame, kuidas selle lokaalne mõju ehk kuidas mets ja taimestik vahetavad enda gaasid atmosfääris," sõnas vanemteadur.

Noe sõnul loodavad teadlased SMEAR-jaama abil muu hulgas leida vastused kahele püstitatud teooriale. Esimese teooria järgi muutub kliima soojenemisega metsa ainevahetus aktiivsemaks ja nii liigub segametsavöönd olude tõttu põhja poole. Teine püstitatud teooria ütleb, et puud kiirendavad bioaktiivsete ainete õhku paiskamise kaudu pilvede tekkimist. Pilved aga peegeldavad päikesekiirgust, mets jahutab end ja seetõttu ei liigugi mets põhja poole. Milline teooria paika peab, võiks Noe sõnul selguda aastate pärast.

"On vaja, et me mõõdame seega pikaajaliselt seda. Seda ei ole, et me saame ainult kord aastaks või mingi ekspeditsioonide kaudu minna ja paari kuu jooksul midagi ära mõõta. Idee on, et mõõtejaam mõõdab mitu aastat või aastakümneid," tõdes ta.

Video ERR uudisteportaalis.