Pressiteated

Põlvamaale istutati Ootsipalu hiiglase ja Kuningamänni järglased

Eile, 5. juunil pandi Põlvamaal Nohipalos mulda viimased plusspuude järglased, mis on kasvatatud maailma kõrgeima männi, Ootsipalu oru hiiglase ning ligi 400-aastase ja 3,4 meetrise ümbermõõduga Järvselja Kuningamänni seemnetest. Seitsme aasta jooksul on nelja Eesti erinevasse paika istutatud kokku ligi poolsada tuhat pisikest mändi, kelle seast valitakse järgnevatel aastatel parimad kloonid hariliku männi seemlate rajamiseks.

2011. aastal alustati Eesti Maaülikooli ja Riigimetsa Majandamise Keskuse koostöös männi selektsiooniprogrammiga, mille eesmärgiks on leida vähemalt 450 hariliku männi plusspuu järglaste seast parimad,“ ütles Eesti Maaülikooli metsaselektsiooni teadur Tiit Maaten.

Algselt varuti 57 seemlakloonilt käbid ja tehti taimlas nendega külv, seejärel alustati täiendavate plusspuude valimist. Maaten selgitas, et plusspuude valimise käigus hinnati kolme aasta jooksul 666 kandidaati ja nende hulgast valiti välja 201 uut plusspuud, kelle järglased istutati maha aastatel 2012-2016.  

RMK juhatuse liige Tiit Timberg nentis, et Eesti lõuna- ja põhjapoolsed naabrid on meist metsaselektsiooniga tublisti ees. „See pani mõtlema ja innustas tegutsema.  Selleks, et umbes 15 aasta pärast mõõta ja selgitada, kas ning millised valitud puude järglastest kannavad edasi oma vanemate häid kasvuomadusi, oligi vajalik rajada katsekultuurid. Männiga saime hakkama, järgnevate aastate ülesanne on kuuse ja kase katsekultuuride rajamine,“ ütles Timberg.

Igal sügisel teostatakse katsealadel taim taime haaval ülevaatus ja hukkunud taimed märgitakse üles. Katsetaimi mõõdetakse kolm korda, vanuses viis, kümme ja viisteist aastat.