Pressiteated

Doktoritöö: männikärsakas suudab edasi kanda nii seeneeoseid kui ka viiruseid

Eesti Maaülikoolis tuleb 19. juunil kaitsmisele metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Tiia Drenkhani väitekiri “Hariliku männikärsaka (Hylobius abietis L.) seos patogeensete ja saprotroofsete seente ning viirustega“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal. Tööst selgus, et harilik männikärsakas suudab seedetraktis elujõulisena edasi kanda patogeensete ja saprotroofse seente eoseid, samuti juurepessu ja hiidkoorikuga seotud viiruseid.

„Viirused võivad eksisteerida koos peremeesorganismiga sellele mõju avaldamata, kuid neil võib esineda ka negatiivne toime, mis avaldub peremeesorganismi ehk seene kasvu pärssimises ja tõvestusvõimelisuses,“ selgitas Eesti Maaülikooli doktorant Tiia Drenkhan.

Doktoritöös uuriti patogeensete seente juurepessu (Heterobasidionspp.) ja Diplodia sapinea ning levinud saprotroofse seene hiidkooriku (Phlebiopsis gigantea) ellujäämust hariliku männikärsaka valmikute seedetrakti läbimisel. Lisaks analüüsiti erinevate juurepessu viiruste ja hiidkoorikuga seotud viiruse ellujäämisvõimet mardikate seedetraktis ning võrreldi okaspuupuistutes juurepessu tõrjel kasutatava biopreparaadi Rotstop® aluseks oleva hiidkooriku viirusevaba tüve kasvu viirusega nakatunud seenetüve arenguga. Lisaks analüüsiti hariliku männikärsaka potentsiaali kanda edasi universaalse patogeeni D. sapinea nakkust.

Juurepessul esinevate viiruste toime võib seenele olla erinev: viirused võivad esineda sümptomiteta või sobivates tingimustes (uus peremeesorganism) pärssida seene kasvu. „Hiidkooriku kahe tüve võrdlemisel selgus, et viirusega nakatunud seenetüvi oli viirusevaba tüvega võrreldes peale putuka seedetrakti läbimist madalama ellujäämisvõime ja aeglasema kasvuga. Rakendades hiidkoorikul põhinevat preparaati praktikas tuleks jälgida, et kasutatakse viirusevabu seenetüvesid. Kasutades viirusega nakatunud hiidkooriku tüvesid, võib efektiivsus juurepessu tõrjel osutuda oluliselt madalamaks,“ ütles Drenkhan.

D. sapinea on harilikul männil esinev patogeen. D. sapinea levib eostega lühemaid vahemaid, kuid hariliku männikärsaka kaasabil võib seene levik looduses osutuda laialdasemaks. Töös saadud tulemuste põhjal saab väita, et hariliku männikärsaka mõju metsale võib olla senisest veelgi olulisem, sest putukad on võimelised seedetraktis edasi kandma erinevate patogeensete seente eoseid.  

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 19. juunil kell 10 Tartus, Kreutzwaldi 5, ruumis 2A1. Doktoritöö juhendajad on dotsent Kaljo Voolma, dotsent Ivar Sibul ja dotsent Risto Kasanen ning oponent Research Professor Isabella Børja (Biotechnology and Plant Health, Norwegian Institute of Bioeconomy Research).

Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogus.​