Pressiteated

Doktoritöö: lühikese raieringiga istandikel on potentsiaali kliimamuutuste leevendamiseks

Reedel, 15. septembril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Reimo Lutteri väitekiri “Keskealiste hübriidhaava- ja arukaseistandike kasvukäik ning ökoloogia endistel põllumajandusmaadel. Growth development and ecology of midterm hybrid aspen and silver birch plantations on former agricultural lands” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.

Tööst selgus, et lühikese raieringiga majandatavad arukase- ja hübriidhaavaistandikel on suur potentsiaal kasutusest välja jäänud põllumajandusmaadele rakenduse leidmiseks, puidutoorme tootmiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks.

„Viimaste kümnendite jooksul on lühikese raieringiga metsaistandike rajamise praktika jõudnud soojema kliimaga aladelt põhjapoolsetele laiuskraadidele, sealhulgas Läänemere regiooni ja Eestisse. Taoline suundumus on seotud üha suureneva taastuvenergia ja puidutoorme vajadusega ning survega vähendada raiete intensiivsust looduslikes metsades. Arukask ja hübriidhaab on ühed sobivamad puuliigid lühikese raieringiga metsanduse praktiseerimiseks Eesti tingimustes,“ ütles Reimo Lutter.

Kuivõrd kiirekasvuliste metsaistandike produktsiooni ja ökoloogiat on raieringi teises pooles Eestis vähe uuritud, teostati käesoleva doktoritöö raames puude kasvu ja mulla füüsikalis-keemiliste tunnuste kordusmõõtmised püsiproovitükkidel 15 aasta vanustes hübriidhaava ja arukaseistandikes. „Mõlema puuliigi kasvukiirus 15 kasvuaasta möödudes endistel põllumaadel oli kaks korda suurem võrreldes sarnaste kasvukohatüüpide kase- ja haavapuistutega metsamaal,“ rääkis Lutter. Ta lisas, et arukase- ja hübriidhaavaistandike kiirem kasv endistel põllumaadel avaldus jänesekapsa, jänesekapsa-mustika ja naadi kasvukohatüüpides. Mõlema puuliigi kasv olevat olnud aeglasem sinilille kasvukohatüübis.

Lutteri sõnul ei ole kiirekasvulised hübriidhaava- ja arukaseistandikud vähendanud mulla peamiste makrotoitainete sisaldusi 15 kasvuaasta möödudes. Mõlema puuliigi kasvukiirus oli aeglasem muldadel, mille potentsiaalne veevaru ja omastatava fosfori sisaldus olid väiksemad. Tööst selgus, et juba 15 kasvuaasta möödudes on keskealised hübriidhaavaistandikud süsinikku siduvad ökosüsteemid. Põhiline süsiniku salvestamine on toimunud puude maapealses biomassis ja endiste põllumaade muldadel on suurem potentsiaal salvestada täiendavat süsinikku kui endistel rohumaadel. Kui ülemistes mullakihtides jäi süsiniku varu muutumatuks, siis olulise tulemusena selgus, et mulla süsiniku varu suurenes sügavamates mullakihtides.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub Tartus Kreutzwaldi 5, ruumis 2A1. Doktoritöö juhendajad on professor Hardi Tullus ja vanemteadur Arvo Tullus ning oponent professor Jürgen Bauhus (Chair of Silviculture, University of Freiburg, Germany).

Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogus.​