Pressiteated

Tippteadlane alustab maaülikoolis riimveelisuse mõju uurimist

Tavaline tiigitigu. Foto: Christophe Quintin

Kliimamuutustega kaasnev mereveetaseme tõus tingib soolase vee pealetungi mageveelistesse eluskeskkondadesse. Soolsuse suurenemine soodustab omakorda riimveeliste liikide ja koosluste levikut. Mobilitas Pluss tippteadlane prof Daniel Herlemann alustab sel aastal Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuses projektiga „Radix“, mis uurib just riimveelisuse mõju tavalise tiigiteo, Radix balthica soolestiku mikrobioomile. Koostöös kahe järeldoktori, kahe doktorandi ja dr Veljo Kisandiga alustatakse projekti, mis heidab valgust mageveeorganismide tundlikkusele soolsuse suurenemise suhtes ning selgitab, kuidas põhjustab soolsuse teisenemine muutusi soolestiku mikrobioomis. 

Radix on sobilik soolsuse mõju uurimiseks – see on laialt levinud üle Euroopa, aga ka Aasias ja Aafrikas. Liik on väga arvukas pea igas mageveekogus, samuti madalama soolsusega Läänemere osades. “Uus projekt ühendab endas minu varasemad uuringud soolestiku mikrobioomi ja Läänemere soolsusgradienti teemadel. Radix toitub vetikatest, mille omandamisel on mikrobioomil oluline osa,” rääkis Herlemann.

Prof. Herlemann töötas varem Leibnizi Läänemere Uurimise Instituudis ning Max Plancki Maismaa Mikrobioloogia Instituudis, uurides tselluloosi lagundavat mikrobioomi termiitide soolestikus. Tema tööd rahastab viie aasta jooksul Mobilitas Pluss tippteadlaste toetus, mida rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Teadusagentuur.