Pressiteated

Keskkonnaamet andis maaülikoolile loa pidada teadusotstarbel vähi võõrliike

Jõevähk, marmorvähk ja signaalvähk. Foto: Eesti Maaülikool

Eesti kodumaisele jõevähile ohtlike võõr-vähiliikide Eestisse toomine, veekogudesse laskmine ja pidamine on rangelt keelatud, välja arvatud nende pidamine suletud tingimustes teadustöö eesmärgil.

„Euroopas, sh Eestis on loodust ohustavateks liikideks nimetatud kuus vähiliiki – signaalvähk, ogapõskne vähk, kitsasõraline vähk, marmorvähk, soovähk ja seni eestikeelse nimeta vähk Orconectes virilis,“ rääkis Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk, kelle sõnul ohustavad kõik need võõrliigid meie kodumaist jõevähki, tema elupaiku ja sealset vee-elustikku, kuna võõrliigid on agressiivsemad ja levitavad kodumaise jõevähi jaoks surmavat vähikatku. „Seetõttu on oluline võidelda võõrliikide leviku vastu meie looduses ja otsida lahendusi leviku tõkestamiseks,“ lisas Vunk.

Keskkonnaamet väljastas Eesti Maaülikoolile loa signaalvähi, ogapõskse vähi ja marmorvähi vedamiseks ning pidamiseks teadusotstarbel. Vähi võõrliikide laboritingimustes pidamise eesmärk on välja selgitada nende bioloogilised iseärasused, mis aitaksid leida võimalusi võõrliikide leviku ohjamiseks ja töötada välja meetmed kodumaise jõevähi looduslike populatsioonide säilimise ja kaitse tagamiseks.

„Meie jaoks on oluline tõsta avalikkuse teadlikkust võõrliikidest ja nendega kaasnevatest ohtudest kodumaise jõevähi asurkondadele,“ rääkis Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse õppetooli lektor Katrin Kaldre. Ta lisas, et teadustööde raames uuritakse vähkide geneetikat, morfoloogiat ja haigusi. Samuti tehakse analüüse õigusrikkumiste, näiteks vähkide röövpüügi, illegaalse kaubanduse ja võõrliikide sissetoomise menetlustoimingute tarbeks. „Tähtis on tutvustada ka avalikkusele ja üliõpilastele võõrliikide eristamise viise,“ lisas Kaldre.

Eesti Maaülikoolis on vähi võõrliikide uuringutega tegeletud alates 2008. aastast, mil Eestis avastati esimene võõras vähk – signaalvähk. Võõr-vähiliikide uuringud on olulised jälgimaks meie kodumaisele jõevähile ohtlike liikide levikut ja seisundit. Samuti, et uurida jõevähile surmavat vähikatku.

Marmorvähki võib leiduda kodustes akvaariumites, kuid seni pole ta meie loodusse sattunud. Marmorvähi puhul on vajalik koguda teadmisi tema potentsiaalsest võimest Eesti looduslikes veekogudes ellu jääda ja levida. Marmorvähi teeb eriti ohtlikuks asjaolu, et tema paljunemiseks ei ole vaja emast ja isast isendit – kõik isendid on emased, kes paljunevad neitsisigimise teel. Seega võib ka üksikust isendist tekkida marmorvähi asurkond.

Signaalvähk on tänaseks oma leviala Eestis laiendanud ja eriti suur asurkond on end sisse seadnud Saaremaal. Signaalvähiga saastunud jõgedest reeglina meie jõevähk kaob.

Lätis juba elutsev ogapõskne vähk jõudis Eestisse eelmisel aastal, kui esimesed isendid püüti välja Pärnu jõest.

„Kõigi nende võõrliikide veesüsteemidest eemaldamine on väga keeruline. Vähipüügi keelamine võõrliikidega saastunud veekogudest ja korrapärane võõrliikide väljapüük on peamised võimalused nende edasise leviku tõkestamisel,“ selgitas Eike Vunk.

Jõevähki ohustavate võõrliikide kohta saab täpsemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt, kus on võimalik tutvuda ka võõrliikide teadusotstarbeks väljastatud erilubadega.

 

Lisainfo:
Eike Vunk, Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist
e-post: eike.vunk@keskkonnaamet.ee, tel: 5699 6334.

Katrin Kaldre, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse õppetooli lektor
e-post: katrin.kaldre@emu.ee, tel: 731 3481.