Uudised

Tootmises tekkivad tundlikud digiandmed vajavad kaitset

Taas on algamas Euroopa üks juhtivaid maaelukonverentse "Agroforum Mare Balticum". Tartusse kokku sõitvad teadlased, poliitikud ja Euroopa Komisjoni esindajad keskenduvad teiste tõsiste teemade kõrval sel korral põllumajanduse digitulevikule.

Kuuendat korda peetava konverentsi ambitsioon on olla omas Kirde-Euroopa regioonis sillaks ida-lääne suunal poliitikafoorumina põllumajanduse ja maaelu valdkonnas. Konverentsi vormi eripära on sektori kolme põhiagendi – teaduse, poliitika ja ettevõtluse – ühine arutelu ning tuginemine valdkonna peamistele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Keskpunktis on sel korral põllumajanduse toodetud digiandmed, nende kasutamise õigused ja kohustused. „Digiandmed tekivad nii põlluharimises, loomakasvatuses kui toidutootmises,“ loetles põllumajandusfoorumi peakorraldaja Elis Vollmer. Andmed puudutavad mullastikku, väetiskasutust, taimekaitsevahendite kasutust, saagikust, loomade tervist ja jõudlust, tooraine päritolu, lisa-ainete kasutamist, säilivust jm. Oluline on küsimus, kellele need suured andmehulgad kuuluvad. „Kas põllumehele või tehnoloogiafirmale? Lisaks pole selged ka andmete kasutamise õigused. Kellele võib andmeid avaldada ja kes võib andmeid kasutada? Kas keegi peaks kellelegi andmete eest maksma?“ arutles Vollmer.

Eraldi sessioon keskendub teisele olulisele teemale kaasaegses toidutootmises – antibiootikumide näilisele vajadusele loomakasvatuses ning nende mõjule loomade heaolule. Antibiootikumide liigkasutamine inimmeditsiinis on viinud resistentsete antibiootikumide tekkeni. Vollmeri sõnul avalduvad tulemused küll peamiselt inimeste meditsiinis, ent resistentsete viirustüvede tekitajaks peetakse ka loomakasvatust ja seal kasutatavaid antibiootikume. Kuigi regulatsioonid nii Euroopa Liidus kui ka riiklikul tasemel püüavad ravimite kasutamist vähendada, on nende tarvitamine intensiivses loomakasvatuses endiselt tõusmas.

Esimese päeva lõpetab prof Thierry Kesteloot provotseeriva ettekandega toidutootmise kriitiliste osade koondumisest suurkorporatsioonide kätte. Esitus otsib vastust küsimusele, kuidas võib võimu muutus mõjutada toidutootmise tulevikku ning julgeolekut.

„Rahvusvaheline konverents Agroforum on koht, kus saab end teiste riikidega võrrelda, oma kogemusi jagada ja teistelt õppida. Loodan, et Eesti rakenduste vastu on huvi ka laiemalt ja võiksime lisaks põllumajandustoodangule müüa ka oma teadmisi ning kogemusi digitaliseerimisest,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Foorumile on kutsutud Läänemere äärsete riikide, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Venemaa, ning Euroopa Liidu idapartnerluses osalevate riikide, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia, esindajad. Avaettekanded peavad ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ja Euroopa Komisjon.

"Agroforum Mare Balticum" toimub 17.–19. aprillil Tartus, Eesti Maaülikooli peahoone (Kreutzwaldi 1a) aulas. Konverentsi keeled on inglise ja vene keel. Rohkem infot, sh ettekanded ja videoülekande leiab konverentsi kodulehelt: http://agroforum.emu.ee/en/agroforum/background-materials/. Ajakavaga saab tutvuda SIIN.

Foorumit korraldavad Eesti Maaülikool ja maaeluministeerium koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti Idapartnerluskeskuse ja Tartu linnaga.

Lisainfo: Elis Vollmer, põllumajandusfoorumi peakorraldaja, tel: +372 56641404.